2-16-19528/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2019, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-10695

Tsiviilasi

White Office OÜ hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu

alusetu rikastumise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 1 651,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: White Office OÜ (registrikood 11995753;

asukoht: Uus tn 7-10, 10111 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Alik Karajev, (e-post:

alik.karajev@gmail.com)

Kostja: Pae 68/78 Korteriühistu (registrikood 80023570,

asukoht Pae 68/78, 13620 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Indrek

Kukk (e-post: indrek@heringson.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

17. detsember 2018

White Office OÜ hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu alusetult saadud ampritasu summas

1529,38 eurot nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on Korteriühistu Pae 68/78 liige alates

korteriomandi Pae 68-93, Tallinn omandamisest 27.03.2012 aastast. Juba alates 2012 aastast on

kostja hagejale esitatud arvetega nõudnud ampritasu maksmist. Perioodil 2013 aasta jaanuari kuni

2016 aasta mai kuu eest esitatud arvetega nõudis kostja hagejalt ampritasu maksmist kokku

summas 1539,38 EUR ja nimelt: 2013 aastal summas 525,8 EUR; 2014 aastal summas 389,08

EUR; 2015 aastal summas 453,6 EU ja 2016 aastal summas 160,9 EUR. Hageja

ei

maksa

tarbitud elektrienergia eest kostja vahendusel, vaid temal on sõlmitud 2012 aastal AS-ga Eesti

Energia elektri- ja võrguleping nr 8644328627 ja nimetatud leping kehtib ka hagi kohtule esitamise

ajal, see on 29.12.2016 aastal. Hageja on küll tasunud arvetel märgitud ampritasud, kuid ei ole

nõustunud esitatud arvete õiguslikes alustes ning on olnud seisukohal, et kostjal ei ole õigust nõuda

hagejalt ampritasu maksmist. Esmakordselt väljendas hageja kostjale oma mittenõustumust

ampritasu maksmise suhtes juba 21.11.2012 aastal. Hageja esitas kostjale taotluse, millega palus

selgitada ampritasu nõude õiguslikke aluseid. Vastust hageja ei saanud. Mitme aasta jooksul on

pooled vaielnud tõusetunud küsimuse üle – kas hageja peab maksma ampritasu kostjale või mitte.

2016 aasta juunis jõuti siis üksmeelele – kostjal puudus õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu

maksmist. Alates 2016 aasta juuni kuust ei esita kostja enam hagejale arveid, millega nõutaks

hagejalt ampritasu maksmist.

Hageja leiab, et kostjal puudus mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Hageja

on korduvalt kostjat teavitanud, et ta ei ole nõus ampritasu maksmisega.

Hageja,

on

küll

tasunud ampritasud esitatud arvete alusel, kuid pole nõustunud tasumise kohustusega. Maksmine

toimus ainult eesmärgiga, et kostja ei teavitaks avalikult, et hageja on üürivõlglane. Käesolevaks

ajaks on ampritasu maksmise kohustuse puudumisega nõustunud ka kostja. Hagejale ei esitata

arveid ampritasu maksmiseks.

Kostja poolt esitatud arvetel on ampritasu suurus olnud väga kõikuv, jäädes vahemikku 5,08 EUR

kuni 46,9 EUR ehk siis vahe on olnud üle üheksa kordne. Sellise suure erinevusega arvetel

kajastatud ampritasu suurus kinnitab ilmekalt, et kostja ei ole olnud õigustatud nõudma hagejalt

ampritasu maksmist ning puudus ka mistahes ampritasu arvestusmetoodika.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult saadud ampritasu summas 1529,38

EUR, viivised VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhinõudelt alates kohtuotsuse

jõustumisest0 kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud (sh kulutused

õigusabile, riigilõiv) määrata kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt hageja nõuab hagiavalduses väidetavalt alusetult alates 2013 a-st tasutud

ampritasu tagastamist kogusummas 1539,38 eurot. Hageja avaldab, et tema on 2013 aastal tasunud

kostjale ampritasu kokku 525,8 eurot ning nõuab selle tagastamist. Kostja seisukohalt on hageja

nõue selles osas aegunud ja kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist. Arvestades, et kostja on

2013 aasta eest väljastatud arved 2013 aastal saanud ja nende eest tasunud, siis on ta hiljemalt

samal aastal saanud teada ka rikkumisest ning kohustatud isikust (tegelikult on kostja tasunud nn

Ampritasu sisaldavaid arveid alates korteriühistu liikmeks saamisest so 2012 a-st). Hagiavaldus

on esitatud 29.12.2016, seega on 2013 aastal väljastatud ja tasutud arvetest teadasaamisest

möödunud üle 3 aasta. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks aegumist ja loeks 2013 aasta arvetele

tugineva nõude summas 525,8 eurot aegunuks.

Hageja on kostja korteriühistu liige. Hagejale kuulub hoones asuv mitteeluruum nr 93 suurusega

299,4 m2. Mitteeluruumi kasutab nii hageja kui hagejale eelnenud omanikud äritegevuseks, mh

on mitteeluruumis tegutsenud „Restoran Almera“. Kostja majandatav 1985 aastal valminud hoone

on ehituslikult nüansirohke kuna hoones on nii kaks „elamutorni“ kui torne ühendaval esimesel

korrusel välja ehitatud äripinnad. Sellise hoone elektriga varustamiseks tagati juba algselt suurem

elektrivõimsus. Hoonesse sisenevat elektritoidet jagab kokku neli erinevat elektrikappi, mis

omakorda tagavad hoone elektritoite 8+8 (võrguteenus + elektri müük) erineva lepingu alusel.

Elektritarbimise arvestus toimub hoones sarnaselt vee arvestusele kooskõlas KÜS § 15 ¹ lg-ga 1

ja kostja põhikirjaga. Igas korteris asub elektriarvesti ning ühistu liikmed esitavad arvestinäidud

kostjale, kes väljastab liikmetele tarbitud elektri eest arved ja arvleb omakorda Eesti Energia AS-

ga. Üldelekter jaotatakse ühistu liikmete vahel vastavalt kasutatava pinna suurusele.

Eesti Energia AS poolt väljastatud arvetel on erinevalt teistest kuluartiklitest (elektri edastamine,

reaktiivenergia, taastuvenergia tasu jne) kõnealune nn „ampritasu“ kuupõhine ega sõltu tegelikust

tarbimisest. Eesti Energia AS väljastatud arvel on see märgitud võrguühenduse kasutamise kulu

alla, lähtuvalt peakaitse võimsusest: „Võrguühenduse kasutamine 0,41€/A kuus, peakaitse 100,00

A“. Kostja jagab liikmetele märgitud antud kulu m2 põhiselt. Hagejale toimub arvestus teistest

erinevalt. Hageja kasutab mitteeluruumina I korrusel asuvat mitteeluruumi nr 93. Nagu eelnevalt

avaldatud kasutati varasemal pinda toitlustusasutusena „Restoran Almera“ (ehitusjärgselt oli

ruumi eesmärgiks aula). Märgitu omab tähtsust vaid sedavõrd kuna Eesti Energia AS

andmebaasides on antud võrguühendust samuti tähistatud „Almera“ või „Restoran Almera“. Nagu

varem nii ka nüüd on hageja ja hagejale eelnenud omanikud saanud elektrit mitte otse Eesti

Energia AS-lt, vaid läbi kostja peakaitsme. Hagejale kuuluva mitteeluruumi nr 93 elektri

võrguühendus nähtub füüsiliselt lisatud fotol, kus kostja peakaitsmest on elekter juhitud pruuni

karpi nimetusega „Almera, White Office“. Algselt said lisaks mitteeluruumile nr 93 sama

peakaitsme alt elektritoite ka hoones asuvad korterid 22-42. Vastavalt Eesti Energia AS

21.04.2004 võrguühenduse fikseerimise kokkuleppele on peakaitsme läbilaskevõime 200 A.

Kooskõlas Eesti Energia AS võrguühenduse fikseerimise kokkuleppega osutas Eesti Energia AS

teenust lepingu nr 146118003 alusel. Juba sel ajal oli peakaitsmest võetud eraldi ühendus

mitteeluruumi nr 93 elektriga varustamiseks. Kuna mitteeluruum nr 93 kasutas eraldi kostjate

võrguühendust, siis otsustati 22.04.2004 kostja üldkoosolekul, et mitteeluruumi nr 93 omanik

kohustub tasuma igakuiselt 100 A eest tasu (üldkoosoleku päevakorra p 1 ja otsus p 1 a koos

tõlkega lisas 6). Kooskõlas MTÜS § 22 lg 1, KÜS § 13 lg 1, 4 on otsus vastu võetud, seda ei ole

vaidlustatud ja on täitmiseks kohustuslik. Kostja selgitab, et märgitud kohustust on täitnud kõik

eelnevad mitteeluruumi nr 93 omanikud. 04.02.2005 kinnitati mitteeluruum nr 93 poolt

võrguühenduse kasutamine kostja kilbist võimsusega 200 A Eesti Energia AS poolt (lisa 7). Seega

jagasid korterid nr 22-42 ja mitteeluruum nr 93 formaalselt sama võimsust (200A). 31.05.2005

sõlmiti Eesti Energia

AS-ga järgmine

võrguühenduse

fikseerimise

kokkulepe,

millega eraldati samast elektrikilbist korteritele 22-42 elektrivarustus võimsusega 80 A, ning

sõlmiti täiendav liitumisleping nr 146118004. Seega jäi mitteeluruumi nr 93 elektritoidet tagama

mh võimsus 100 A ja leping nr 1146118003.

Alates 2014 aastast on kostjale väljastatava „võrguühenduse kasutamise peakaitse võimsuse

100,00 A“ ühe ampri tasu püsinud muutumatuna so 0,41 € + km. Teiste lepingute alusel on ühe

ampri tasu püsinud muutumatuna summas 0,29 € + km. Ühe ampri keskmiseks hinnaks 0,31 € +

km. Kooskõlas 22.04.2004 üldkoosoleku otsusele on kostja esitanudki hagejale arveid kajastades

nendel nn ampritasu. Kostja seisukohalt on arvestus õiguslikult põhjendatud üldkoosoleku otsuse

ja seda kaitsva KÜS § 13 lg 4 (korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud) ning KÜS § 5 ¹ (korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel

või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused

ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest).

Kostja möönab, et osaliselt võivad hagejale väljastatud arved olla ebaõiged, kuid seda kostja

kahjuks mitte vastupidi. Ajavahemikus 01.2014-06.2016 (periood, mis ei ole aegunud) so 29 kuu

eest on hageja arvestusest lähtuvalt väljastatud temale ampritasu arveid kogusummas 1003,58

eurot. Tegelikult oleks tulnud esitada ampritasu arved kogusummas 1078,8 € (arvestuskäik: 100

A x 0,31€ + km x 29 kuud, ampritasu suurus on 2014 aastast püsinud muutumatuna). Seonduvalt

ekslikult väljastatud arvetega (mis nagu ilmnes on kostja enda kahjuks) ei ole kostja alates 06.2016

ampritasu sisaldavaid arveid väljastanud. See aga ei tähenda seda, et hageja oleks minetanud

ampritasu sisaldavate arvete esitamise õiguse. Vastupidiselt – hageja üksnes peatas ampritasu

sisaldavate arvete väljastamise kuni arvestusliku selguse saamiseks.

Probleemistik on suuresti alguse saanud tänu sellele, et hageja (ning ka hagejale eelnenud

omanikud) on sõlminud lepingu vastuolus AÕS §72 lg 1 otse Eesti Energia AS-ga. Ei kostja ega

kaasomanike enamus ei ole kunagi andnud hagejale ega hagejale eelnenud mitteeluruum nr 93

omanikule nõusolekut ühendada kaasomanikele kuuluvast peakilbist otse eraldi arvestisse elekter

ning sõlmida selle alusel ilma kaasomanike nõusolekuta leping. Kuna selline nõusolek puudub ei

saa hageja ja EE vahel sõlmitut tehinguga kaasneda hagejale mistahes õiguslikke tagajärgi (TsÜS

§ 138 lg 2).

Kostja on korduvalt pöördunud EE poole saamaks infot selle kohta, millisel alusel on hageja ja EE

vahel leping sõlmitud, kuid tagajärjetult. Tõenäoliselt kuna EE on teinud hagejaga lepingu

sõlmimisel vea (sõlmitud kaasomanike nõusolekuta) ei soovi ta seda küsimust käsitleda. Sellist

olukorda kasutabki hageja ära soovimata tasuda temale vahendatava võrguühenduse kasutamise

peakaitse võimsuse (ampritasu) eest. Lepingu sõlmimiseks otse Eesti Energia AS-ga oleks hageja

pidanud taotlema kostja üldkoosoleku nõusolekut, mida ei ole aga tehtud.

Hageja väidab hagiavalduses, et tema on esmakordselt juba 21.11.2012 esitanud kostjale taotluse

soovides teada ampritasu õiguslikke aluseid. Märgitu on otsesõnu vale, hageja ei ole kordagi

varasemalt kostja poole sellise küsimusega pöördunud, esmakordselt tõusetus teema vahetult enne

hageja kohtusse pöördumist so 07.11.2016.

Hageja põhinõue ja viivisnõue on alusetud. Arvestades ekslikult väljastatud arveid on kostjal

hoopis nõue hageja vastu vähemarvestatud ampritasu ulatuses.

Juhul, kui kohus vaatamata esitatud põhjendustele ei pea hagejalt sellistel alustel ampritasu

nõudmist õigustatuks esitab kostja alternatiivse vastuväite.

Nagu eelnevalt märgitud tagab elamu elektrienergia varustamist kokku 8+8 lepingut

(vahendusleping + energialeping), mille alusel tagatakse elektrienergiaga varustatud võimsusel

785 A. Märgitud energiavarustuse võimsus tagatakse läbi 8 erineva jaotuspunkti ja peakaitsete.

Maja ruumide üldpind on 6880,1 m2. Ampritasu jagatuna üldpinnaga moodustab 0,042 eurot/m2.

Hageja omandis on mitteeluruum suuruses 299,4 m2, seega moodustaks igakuine ampritasu hageja

vastavalt hageja reaalosa pindalaga kokku 12,58 eurot (0,042x299,4). Eeltoodust nähtuvalt oleks

hageja kohustunud tasuma ampritasu alates 01.2014 kuni 05.2016 (periood mille osas ei ole kostja

aegumise kohaldamist taotlenud) so 29 kuu eest kokku 364,82 eurot (12,58x29). Hageja on

perioodil tasunud 1003,58 eurot. Seega oleks hagejal teoreetiliselt õigus nõuda alusetult tagasi

üksnes 639,16 eurot.

Arvestades asjaolu, et hagejal on tänaseks kommunaalkulude võlgnevus summas 355,78 eurot,

samuti ei ole hagejale väljastatud ampritasu sisaldavaid arveid alates 06.2016 so tänaseni 9 kuu

eest (so alternatiivselt 9x12,58 eur = 113,22 eur), siis tuleks nõuded kooskõlas TsMS § 457 lg 2

omavahel tasaarvestada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

Vaidlus puudub selle üle, et hagejale kuulub Pae 68/78 Tallinn asuvas hoones mitteeluruum nr 93

suurusega 299,4 m2 ja hageja on Korteriühistu Pae 68/78 liige (tlk 9-10). Mitteeluruumi kasutab

hageja kui ka hagejale eelnenud omanikud äritegevuseks, mh on hagejale kuuluvas

mitteeluruumis tegutsenud restoran Almera. Hageja on tasunud ajavahemikus 2013 jaanuar kuni

2016 mai eest kostjale ampritasu summas 1529,38 eurot (tl 11-56) . Kuna kumbki pool ei ole selles

osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS

§ 231 lg 1 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega

Hageja on seisukoha, et kostjal puudub mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist

ja hageja nõuab kostjalt alusetult alates 2013 tasutud ampritasu tagastamist kogusummas 1529,38

eurot.

Kohus leiab, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1

kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue

hageja poolt 2013. aastal kostjale tasutud ampritasu osas summas 525,8 eurot osas on aegunud ja

kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist.

TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus

esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele.

TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või

pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sama sätte teine lause näeb ette,

et õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu

rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada

sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab seega juba

ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude

olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Samas pole oluline, et isik

saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-129-16, p 46 teine lõik, samuti seal viidatud 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p

43, ja 18. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12). Seaduse sõnastusest tulenevalt pole

ka oluline, et isik tegelikult neist asjaoludest teaks.

Senises kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kui alusetu rikastumise nõue rajaneb alusetul

maksel, siis pidi isik rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada saama maksete tegemisel

(lisaks eelviidatule nii ka Riigikohtu 18. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12, ja

17. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Kui täidetakse olematut kohustust, siis

on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise

(rikastumise) ajaga (vt nt Riigikohtu 17. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10

teine lõik, ja selles viidatud 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43).

Kohtule esitatud kostja arvetest nähtuvalt jaanuar 2013-detsember 2013 kostja poolt hagejale

esitatud arved sisaldavad ampritasu (tl 11-22). Hageja on avaldanud, et ta on 2013.a. tasunud

kostjale ampritasu summas 525,8 eurot. Hagi on kohtule esitatud 29.12.2016. Kohus leiab, et

arvestades, et hageja on 2013 väljastatud arved tasunud 2013 aasta jooksul, siis on ta saanud 2013

arveid tasudes maksete tegemisel teada rikastumise toimumisest ja rikastumise isikust. Seega

hageja poolt alusetu rikastumise nõue muutus sissenõutavaks 2013. aastal maksete tegemisel.

Kuna hagi on esitatud kohtule 29.12.2016, siis on 2013.aastal tasutud maksetest möödunud üle 3

aasta ja 2013.a tasutud maksete summas 525,8 eurot osas on hageja nõue aegunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli aastatel 2014-2016 õigus nõuda hagejalt ampritasu

maksmist. Hageja väidab, et tema ei maksa tarbitud elektrienergia eest kostja vahendusel, vaid

temal on sõlmitud 2012 aastal AS-ga Eesti Energia elektri-ja võrguleping nr 8644328627 ja kostjal

puudus mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Kostja väidab, et kuna hageja

saab elektrit läbi kostja peakaitsme ja kuna hageja saab osa kostja 200 A elektrivõimsusest, siis on

hagejal kohustus ka selle eest tasuda.

Kohus tuvastab, et 22.04.2004 kostja üldkoosolekul on otsustatud, et mitteeluruumi 93 omanik

kohustub tasuma igakuiselt 100A eest tasu (tlk 109-110). Alates 20.03.2012 on hageja

korteriomandi Pae 68-93, Tallinn omanik ja Korteriühistu Pae 68/78 liige (tlk 9-10). Kohus

tuvastab, et hagejale kuuluv mitteeluruum 93 saab elektrit kostjale kuuluvast peakaitsemest, kust

on elekter juhitud pruuni karpi nimetusega Almero, White Office (tlk 96, 138-139 pöördel). Kohus

tuvastab, et kostja ja Eesti Energia AS vahel on 21.04.2004 sõlmitud elektrienergia müügi ja

võrguteenuste osutamise leping nr 146118003, mille kohaselt on võrguühenduse läbilaskevõime

200 A ja tarbimiskoht on elamu korterid 22-42 (tlk 107-108) ning kostja ja Eesti Energia AS vahel

on 07.02.2005 sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 1007VK/3, mille kohaselt on

võrguühenduse läbilaskevõime 200 A ja võrguühenduse andmed on aadress Pae 68/78, Tallinn

korterid 22-42 ja restoran ALMERA, liitumispunkt paikneb peakilbis peakaitsme elamupoolsetel

klemmidel (tlk 111). Seega on võrguteenuse osutamise leping nr 14611802 alusel tagatud

elektrienergia 200A ulatuses elamu korteritele 22-42 ja mitteeluruumile 93. Kohus tuvastab, et

31.05.2015 on kostja ja AS Eesti Energia vahel sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe

nr 1146118004VK/2, mis on elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr

146118004 lisa nr 2 ja mille kohaselt on võrguühenduse andmed aadress Pae 68/78, Tallinn

üldruumid (krt 22-42) ja võrguühenduse läbilaskevõime 80A (tlk 112). Eeltoodust nähtuvalt on

eraldatud samast elektrikilbist korteritele 22-42 elektrivarustus võimsusega 80 A. Seega jäi

mitteeluruumile 93 elektritoidet tagama võimsus 100 A lepingu nr 1146118003 alusel.

Kohus tuvastab, et hageja ja AS Eesti Energia vahel on 16.07.2012 sõlmitud võrgu-ja elektrileping

nr 8644328627 tarbimiskohaga äripind Pae tänav 68/78 Tallinn (tlk 57-59). Elektrilevi poolt

27.02.2017 kostja päringule esitatud vastuse kohaselt aadressil Pae 68/78, Tallinn on jaotud

võrguühenduse objekt nimetusega kr 22-24 ja restoran ALMERA. Ühine peakaitse 3x200A.

Jaotatud võrguühendusel on kaks tarbimiskohta. Lepingud vastavalt Pae 68/78 Korteriühistu ja

White Office OÜ. Peakaitse on jagatud 3x100A ja 3x100A./../ Ostja kasutab ehitise liitumispunkti

mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu (tlk 103). AS Eesti Energia on 07.06.2018 kohtu

nõudele vastanud järgmist: White Office OÜ liitumispunkt asub Pae 68/78 Korteriühistule

kuuluval korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. Tulenevalt Eesti Energia

AS-i ja White Office OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingust kasutab White Office OÜ ehitise

liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. Kõnealuse võrguühenduse

läbilaskevõime on 200 A (amprit) ja sellel on kaks alam-tarbimiskohta, mille kasutamise suhtes

on lepingud sõlmitud Pae 68/78 Korteriühistuga ja White Office OÜ-ga. Vastavalt Eesti Energia

AS-i ja White Office OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingule valis White Office võrguteenuse

paketi: võrguteenus põhitariifiga (nn Võrk3 pakett). Nimetatud paketi tasu koosneb võrguteenuse

põhitariifist ja püsitasudest, milledeks on elektri edastamine ja võrguühenduse kuutasu. Arved

võrguteenus ees esitatakse White Office OÜ-le igakuiselt. Võrguühenduse kuutasu määrad on

sätestatud Elektrilevi võrguteenuste hinnakirjas. Kui jaotatud võrguteenuse müügil on

liitumispunkti kaitsmenimivoolu jaotatud osa üle 63A, rakendatakse 63A kuutasu kahekordses

määras (s.o. 2x 29,78 eurot km-ta). Elektrilevi võrguteenuse hinnakirja kohaselt Võrguteenuse

Võrk 3 kuutasu seisneb elektri edastamise tasus, mida arvestatakse sent/kWh ja võrguühenduse

tasus, mis kuni 63 A kohta maksab 29,73 eurot (tlk 157-160). Kohus tuvastab, et AS Eesti Energia

poolt hagejale 20.04.2013, 30.04.2014, 30.04.2015 ja 30.04.2016 esitatud arvetest nähtuvalt tasub

hageja võrguteenuse eest üksnes elektri edastamise tasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi,

hageja poolt AS-le Eesti Energia makstud võrguteenuse tasu ei sisalda ampritasu (tlk147-150).

Kohus tuvastab et vastavalt AS Eesti Energia poolt kostjale edastatud arvele nr 427852774265

tasub kostja AS-le Eesti Energia lepingu nr 146118003 alusel 100 A elektri eest (tlk 99 pöördel).

Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja kasutab elektri

saamiseks Pae 68/78 Tallinn ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ja

seega saab hageja kostja peakilbist osa 200A suurusest elektrivõimsusest. AS Eesti Energia esitab

lepingu nr 146118003 Pae 68/78 alusel võrguteenuse hinna hulka kuuluva ampritasu eest arved

üksnes kostjale, samal ajal kui AS Eesti Energia poolt hagejale esitatud võrguteenuse arved ei

sisalda ampritasu. Kohus järeldab, et AS Eesti Energia ei nõua hagejalt ampritasu kuna nimetatud

ampritasu maksab kinni kostja. Hageja on küll väitnud 17.04.2018 toimunud istungil, et hagejal

on sõlmitud leping AS-ga Eesti Energia 100A peale, kuid kohtule esitatud lepingust hageja

kasutuses olev amprite arv ei nähtud (tlk 17-18). Hageja on samal istungil väitnud, et amprite eest

tasumine on elektrihinna sees. Ka nimetatud väide ei ole leidnud tõendamist. Kohus leiab, et kuna

hageja saab elektrienergiat läbi kostjale kuuluva peakaitse ja kasutab kostja peakaitse

läbilaskevõimet, siis on kostja õigustatud nõudma hagejalt selle ampritasu maksmist, mida kostja

ise tasub AS-le Eesti Energia. Hageja saab AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel kasutada

elektrienergiat tänu sellele, et kostja peakaitse võimsus on 200A, millest hageja kasutab teatud

osa. Kostja 22.04.2004 üldkoosolekul on otsustatud, et mitteeluruumi 93 omanik kohustub tasuma

igakuselt 100 A eest tasu (tlk 109-110). Otsus on kooskõlas MTÜS § 22 lg 1, KÜS § 13 lg 1 ja 4

vastu võetud ning seda ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenvalt on kostja 22.04.2004 üldkoosoleku

otsus täitmiseks kohustuslik. Kostja on selgitanud, et alates 2014 on kostjale väljastatava

„võrguühenduse kasutamise peakaitsme võimsuse 100,00 A“ ühe ampri tasu püsinud

muutumatuna s.o. 0,41 eurot+ käibemaks. Teiste lepingute alusel on ühe ampri tasu püsinud

muutumatuna summas 0,29 eurot+ käibemaks. Kostja kogu elamu amprite maht moodustab 785A

ja seega on kostja arvestanud ühe ampri hinnaks 0,31 euro+ km. Kostja on kooskõlas 22.04.2004

üldkoosoleku otsusega esitanud hagejale arveid kajastades neis nn ampritasu.

Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohal, et kostja on olnud õigustatud nõudma hagejalt

ampritasu ja kostja ei ole hageja poolt tasutud ampritasu näol summas 1529,38 eurot alusetult

rikastunud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

rahuldama, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik