Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-11-7888/111 AI generated

1-11-7888/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-7888/111
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Artur Niitoja on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta haaras 25. märtsil 2010 kell 19.00 aadressil XXXX, Kohtla-Järve E.R. kätega kõrist, millega tekitas kannatanule valu. Sellise käitumisega pani A. Niitoja toime teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Legislator headnote

AI generated

1-11-7888/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: märtsil 2010 kell 19.00 aadressil XXXX, Kohtla-Järve E.R. kätega kõrist, millega tekitas kannatanule valu. Sellise käitumisega pani A. Niitoja toime teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Keywords

AI generated
unlawful coercion declaration of nullity notary extraordinary plea of nullity right to refuse testimony notification of agreements
AI generated
1-22-4589/6
Artur Leonovit süüdistatakse selles, et ta 21.02.2021 kella 01.10 paiku xxx asuvas korteris, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, olmetüli käigus tõukas oma xxx K L vastu rinda, mille tagajärjel K L kukkus maha ja lõi ära vasaku põlve. Sellise teoga tekitas Artur Leonov kannatanule K L füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoom vasaku põlve piirkonnas. Seega Artur Leonovit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes.
2-18-2916/30
Määrus saata menetlusosalistele.
2-11-63842/3
Arteko A.K. OÜ esitas 28.12.2011. a Viru Maakohtule taotluse töövaidlusasja 4.1-2/2542-2011 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohtu 17.01.2012. a määrusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – taotluse põhistamiseks, andmete täpsustamiseks, dokumentide esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
1-07-5951\2
mail 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-5951(07244000187) Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kriminaalasi Artur Kalmesto süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav Artur Kalmesto, isikukood 37311242243, Eesti kodanik, keskharidus, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud 02.03.2006 Viru maakohtu poolt KarS § 442 järgi 2 kuud vabadusekaotust, tingimisi 3 aastase kaitsejaga, ühes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
1-17-11744/2
Artur Olland´ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles karistatud 13.08.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult xxx kella 00:08 paiku xxx olles joobeseisundis KorS § 36 lg 1 mõttes. Artur Ollandil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 1,03 mg/l kohta. Selle tegevusega rikkus Artur Olland liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 sätestatuid nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selle teoga pani Artur Olland toime KarS § 424 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7888 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Artur Niitoja süüdistatuna KarS § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. detsembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Artur Niitoja, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Niitoja apellatsioon Viru Maakohtu 17. detsembri 2018. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Niitoja on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta haaras 25. märtsil 2010 kell 19.00 aadressil XXXX, Kohtla-Järve E.R. kätega kõrist, millega tekitas kannatanule valu. Sellise käitumisega pani A. Niitoja toime teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohtu 17. detsembri 2018. a otsusega tunnistati A. Niitoja süüdi KarS §121 (alates

1. jaanuarist 2015 KarS §121 lg 2 p 2) järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 320 eurot (arvestades 25. märtsil 2010 kehtinud miinimumpäevamäära 3,20 eurot). KarS §73 lg 1 alusel määrati, et rahaline karistus jäetakse tingimisi üheaastase katseajaga kohaldamata.

3.

A. Niitoja saatis 18. ja 24. detsembril 2018 Viru Maakohtule e-kirjad, milles teatas, et kavatseb esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni. 29. detsembril 2018 edastas süüdistatav kohtule avalduse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Avalduses kinnitas A. Niitoja, et on kohtuotsuse läbi lugenud ja kavatseb seda vaidlustada. Samas palus A. Niitoja kohtul pikendada apellatsiooni esitamise tähtaega kuni 10. jaanuarini 2019. 6. jaanuaril esitas A. Niitoja kohtule apellatsiooni, milles palub edastada apellatsioon lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Veel märgib ta, et soovib kaebuse lahendamist suulises menetluses ja taotleb, et kohus nõuaks perearstilt välja kannatanu haigusloo alates 1. jaanuarist 2009 kuni 26. märtsini 2010. Süüdistatav taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ja apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. KrMS § 326 lg 2 p 1 täpsustab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata.

6. Kõnealuses asjas kuulutas maakohus tervikotsuse 17. detsembril 2018. Järelikult oli apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks 1. jaanuar 2019. A. Niitoja edastas apellatsiooni kohtule

6. jaanuaril 2019 ja seega apellatsioonitähtaega ületades. Tähelepanu väärib asjaolu, et A. Niitoja oli eelnevalt 29. detsembril 2018 esitanud kohtule avalduse tähtaja ennistamiseks, milles ta palus pikendada apellatsiooni esitamise tähtaega kuni 10. jaanuarini 2019. Esmalt märgib kohus, et avalduse pealkiri ja sisu ei lange kokku. Kui pealkirja kohaselt soovis A. Niitoja taotleda tähtaja ennistamist, siis taotluse sisuks oli tähtaja pikendamine, millise taotluse rahuldamist kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda. Kriminaalmenetluse seadustik räägib üksnes möödalastud tähtaja ennistamisest ja seda vaid juhul, kui tähtaja möödalaskmise tingis mõjuv põhjus (KrMS § 172). Kohus leiab, et isegi kui käsitada A. Niitoja 29. detsembril 2018 esitatud avaldust tähtaja ennistamise taotlusena, ei nähtu sellest mõjuvat põhjust, mis tegi apellandil võimatuks kaebuse tähtaegselt esitamise. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

7. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas