3-18-2011/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2011

Haldusasi

Eesti

Haigekassa

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

12.10.2018

otsuse

nr

202-

18/194960 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Medita Baltics, volitatud

esindaja v.adv Marko Kaevando

Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, volitatud

esindaja Katrina Koha

Kolmas isik – OÜ Estmedica Kliinik, volitatud esindaja

Andrei Detotšenko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Medita Baltics apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Medita Baltics taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osaliseks

tagastamiseks summas 1241,60 eurot rahuldamata.

2. Jätta AS Medita Baltics apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-2011 muutma.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

24.01.2019

(HKMS

§

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-18-2011

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960). Viidatud

hankes tegi Eesti Haigekassa 09.08.2018 otsuse nr 371, mille p-ga 1 kvalifitseeris Harju

maakonnas osutatava ambulatoorse üldkirurgia erialal kõik pakkujad (s.o AS-i Medita Baltics,

OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ SILLAMÄE TERVISEKESKUS).

2. Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-ga 1 tunnistati Harju maakonnas osutatava

ambulatoorse üldkirurgia erialal vastavaks kõigi pakkujate pakkumused ning p-ga 3 tunnistati

edukaks OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumus (130 punkti; 5394 ravijuhtu) ja OÜ Estmedica

Kliinik pakkumus (123,5 punkti; 3594 ravijuhtu). AS-i Medita Baltics pakkumus sai samas

piirkonnas ja samal erialal 107,25 punkti.

3. AS Medita Baltics esitas 18.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-i 3 kehtetuks tunnistamiseks osas,

millega tunnistati Harju maakonnas ambulatoorse üldkirurgia erialal edukaks OÜ Estmedica

Kliinik pakkumus mahus 3594 ravijuhtu.

4. VAKO rahuldas 12.10.2018 otsusega nr 202-18/194960 vaidlustuse täielikult ning

tunnistas Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-i 3 kehtetuks osas, millega tunnistati

Harju maakonnas ambulatoorse üldkirurgia erialal edukaks OÜ Estmedica Kliinik pakkumus

mahus 3594 ravijuhtu (p 1). VAKO mõistis Eesti Haigekassalt AS-i Medita Baltics kasuks

välja viimase poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 1280 eurot (p 2).

5. Eesti Haigekassa esitas 22.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 12.10.2018

otsuse tühistamiseks, paludes jätta kehtima Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 osas,

millega tunnistati edukaks OÜ Estmedica Kliinik pakkumus üldkirurgia erialal teenuse

osutamise kohaga Harju maakond mahus 3594 ravijuhtu. Eesti Haigekassa palus jätta

menetluskulud AS-i Medita Baltics kanda.

6. AS Medita Baltics palus 30.10.2018 kirjalikus vastuses rahuldada kaebus ja jätta

menetluskulud Eesti Haigekassa kanda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg

10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud

täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus

tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba

halduskohtus. VAKO menetlust tuleb sisuliselt käsitada kui esimese astme kohtumenetlust

hankeasjas. Seega saab menetluskulud jätta halduskohtus võitnud poole kanda, kui ta võidab

uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba VAKO menetluses.

Praegusel juhul tuleb VAKO otsus tühistada asjaolu tõttu, millele oleks Eesti Haigekassa

saanud tugineda juba VAKO menetluses. Eesti Haigekassa ei ole halduskohtule esitatud

kaebuses põhjendanud, miks ta seda VAKO menetluses ei teinud.

7. OÜ Estmedica Kliinik palus 26.10.2018 kirjalikus vastuses rahuldada kaebus, tühistada

VAKO otsus ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.11.2018 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas

VAKO 12.10.2018 otsuse nr 202-18/194960 ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis AS-i

Medita Baltics vaidlustuse riigihankes viitenumbriga 194960 rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kohus mõistis AS-lt Medita Baltics Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulud summas

1280 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(resolutsiooni p 3).

3-18-2011

3(6)

Kohus ei nõustunud kaebajaga, et hankija kohtumenetluses tasutud riigilõiv tuleks jätta

hankija enda kanda. Hankija avastust, et kaebaja eemaldas hankija esitatud tabelist 140

teenuse read, ei saa pidada uueks asjaoluks, millele oleks hankija pidanud tuginema juba

VAKO-s. Hankijale ei saa ette heita, et ta VAKO menetluses ei kontrollinud tema enda poolt

kaebajale esitatud tabelit ega avastanud, et kaebaja on seda muutnud ja jätnud sellest välja 140

teenust. Esitatud tabelis andmete muutmine ei saa olla juhuslik või inimlik eksitus, kuna

andmete kadumine ei toimunud mingi suurema ühtse andmete grupi väljajätmisel vaidlustaja

koostatud tabelist (nt paari klõpsuga viga andmete kopeerimisel), vaid need 140 teenust on

ükshaaval ja hajusalt kadunud. Viidatud 140 teenuse kadumist ei ole võimalik lihtsalt

andmetele peale vaadates märgata. Hankija ei pidanud arvama, et vaidlustaja manipuleerib

andmetega. Tegemist on selgelt pahatahtliku käitumisega ning VAKO ja vaidlustusmenetluses

menetlusosaliste eksitamisega. Kuna kaebaja pidi olema teadlik andmetega manipuleerimisest,

siis ei saa sel põhjusel pidada ka hankija kohtumenetluse väiteid uueks asjaoluks. AS-lt

Medita Baltics tuleb mõista Eesti Haigekassa kasuks välja viimase tasutud riigilõiv 1280

eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Medita Baltics palub 26.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

osas, millega mõisteti AS-lt Medita Baltics Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulud 1280

eurot ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud muus osas nende endi kanda, ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Eesti Haigekassa kanda.

HKMS § 108 lg 10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või

määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja

kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks

võinud tugineda juba halduskohtus. VAKO menetlust tuleb sisuliselt käsitada esimese astme

kohtumenetlusena hankeasjas. Järelikult saab menetluskulud halduskohtus jätta võitnud poole

kanda, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba VAKO

menetluses. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest saab järeldada, et sellega on

põhimõtteliselt nõustunud ka halduskohus.

Halduskohtu põhjenduste järgi ei saa uue asjaoluna HKMS § 108 lg 10 tähenduses käsitada

hankija n.ö avastust, et kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tabelist olid jäänud välja

andmed referentsperioodil osutatud 140 teenuse kohta. Kaebaja hinnangul on vaieldamatult

tegemist asjaoluga, millele vastustaja oleks saanud tugineda juba VAKO menetluses. Kuna

pooled vaidlesid kaebaja poolt referentsperioodil teostatud tervishoiuteenuste loetelu 4. ptk-s

nimetatud uuringute ja protseduuride osakaalu üle kõigist kaebaja poolt osutatud teenustest

vastaval erialal, kuulusid tõendamise esemesse nii kaebaja teostatud uuringute ja

protseduuride arv kui ka kaebaja osutatud teenuste koguarv. Vastustaja oleks juba VAKO

menetluses pidanud need asjaolud esitama või kontrollima üle kaebaja poolt esitatud andmed.

Vastustaja seda ei teinud.

HKMS § 108 lg 10 ei anna kohtule menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust (erinevalt nt

sama paragrahvi lg-s 11 sätestatust). Kui pool võidab menetluse tänu uuele asjaolule, millele

ta oleks võinud tugineda juba varasemas kohtuastmes, kuid seda ei teinud, tuleb

menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 10 järgi tema kanda (kui vastaspool on seda taotlenud),

sõltumata sellest, millistel põhjustel ta sellele asjaolule varasemalt ei tuginenud. Halduskohtu

järeldus kaebaja pahatahtlikust käitumisest on ekslik ja põhjendamatu. Erinevus andmetes oli

tingitud mõnest hooletusest tingitud veast.

Eeltoodud halduskohtu seisukoht on ka ilmselgelt ebaloogiline. Kaebaja oli teadlik, et hankija

käsutuses on andmed kõigi kaebaja poolt referentsperioodil osutatud tervishoiuteenuste kohta,

3-18-2011

4(6)

sh uuringute ja protseduuride kohta (kaebaja oli VAKO-le esitatud tabeli osutatud

tervishoiuteenuste kohta koostanud hankijalt väljanõutud andmete alusel). Kaebajal ei olnud

mingit põhjust arvata, et hankija ei kontrolli kaebaja poolt VAKO-le esitatavaid andmeid ega

märka selliste andmete ebaõigsust, mis puudutavad peamist vaidlusalust küsimust (kaebaja

poolt referentsperioodil osutatud teenuste arvu). On ebamõistlik arvata, et sellises olukorras

otsustas kaebaja ikkagi esitada VAKO-le teadvalt põhjendamatu vaidlustuse.

10. Eesti Haigekassa palub 10.12.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist, mille

kohaselt tuleb menetluskulud kanda poolel, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 10

rakendamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Esiteks pole vaidluse all apellatsioon-

või määruskaebuse menetluskulud ja teiseks ei olnud vastustaja halduskohtusse esitatud

kaebuses välja toodud kaebajapoolsete andmete ebakorrektsus selliseks asjaoluks, millele

tuginemata jätmist vaidlustusmenetluses saaks vastustajale ette heita.

Kuna vaidlus toimus hindamise metoodika üle, s.o millised eelneva 12 kuu andmed oleks

hindamisel tulnud aluseks võtta, ei olnud vastustajal põhjust kahtlustada, et kaebaja töötleb

vastustajalt saadud andmeid sellisel viisil, et tulemus ei vasta tegelikkusele. Vastustaja eeldas,

et kaebaja on käitunud heauskselt. 140 teenuse „kaotsiminek“ ei toimunud mingi suurema

ühtse andmete grupi ekslikul väljajätmisel kaebaja koostatud tabelist, vaid need 140 teenust

olid ükshaaval ja raskesti märgatavalt kadunud. Vead, mida vaidlustaja VAKO-le esitatud

andmetes tegi, olid eritüübilised. Arvestades erinevate väidetavast hooletusest tekkinud

eksimuste hulka, toimus andmetega manipuleerimine teadlikult.

Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud tulenenud otseselt apellandi tegevusest. VAKO lähtus

otsuse tegemisel apellandi esitatud mittetäielikest andmetest ja apellant on halduskohtule

esitatud kaebuse vastuses seda ka tunnistanud. Kuivõrd halduskohtu otsuse aluseks on

apellandi enda varasemast teadlikust VAKO-t eksitavast tegevusest tingitud asjaolu, mitte uus,

kaebajale teadmata fakt, on õige jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda.

11. OÜ Estmedica Kliinik apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

12. AS Medita Baltics esitas 28.12.2018 taotluse tagastada apellatsioonkaebuselt

enamtasutud riigilõiv 1241,60 ning mõista Eesti Haigekassalt välja kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud.

Riigilõivuseaduse

(RLS)

§

lg

kohaselt

tuleb

halduskohtu

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse esitamisel arvestada kaebuse ulatust. Kuna kaebaja vaidlustab

halduskohtu otsust üksnes menetluskulude jaotust ja kaebajalt menetluskulu 1280 euro

väljamõistmist puudutavas osas, ei ole apellatsiooniastmes sisuliselt tegu enam

hankevaidlusega ning lähtuda ei saa RLS §-st 258, mille lg 1 p-i 2 järgi on riigilõivu

suuruseks 1280 eurot. Selline käsitlus oleks ka ilmselgelt ebamõistlik, kuna kaebaja peaks

1280 euro suuruse menetluskulu väljamõistmise vaidlustamiseks tasuma kaebuselt riigilõivu

samas summas. Õige on lähtuda RLS § 60 lg-test 2 ja 4.

Kaebaja menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses sõltub sellest, kas ringkonnakohus

rahuldab taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse rahuldamisel on kaebaja

menetluskulude suurus 773,40 eurot (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 38,40 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 735 eurot), taotluse rahuldamata jätmisel 2015 eurot (riigilõiv 1280 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 735 eurot).

3-18-2011

5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt AS Medita Baltics apellatsioonkaebuse (I), seejärel AS

Medita Baltics taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks (II) ning viimaks jagab

apellatsiooniastme menetluskulud (III).

I

14. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust halduskohtu otsust muuta või tühistada. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei

korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel ning vastab apellatsioonkaebuse

väidetele järgmist.

15. HKMS § 108 lg 10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või

määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja

kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks

võinud tugineda juba halduskohtus. Halduskohtu otsust saab mõista nii, et iseenesest on kohus

möönnud selle sätte kohaldamise võimalikkust ka olukorras, kus tegemist on hankeasjaga ning

esimeseks kohtuastmeks saab lugeda VAKO-t ning vastavalt apellatsiooniastmeks

halduskohut. Ringkonnakohus nõustub selle lähenemisega. Riigikohtu seisukoht, mille

kohaselt on VAKO menetluses tasutav riigilõiv menetluskulu, mis on kohtumenetluses välja

mõistetav ning üldise menetluskulude väljamõistmise taotlusega hõlmatud (vt nt Riigikohtu

otsus nr 3-3-1-45-12, p 35), viitab võimalusele käsitada hankevaidlustes VAKO-t esimese

kohtuastmena. Sellisel juhul ei ole põhjust välistada HKMS § 108 lg 10 kohaldamise

võimalust juba halduskohtus.

16. HKMS § 108 lg 10 kohaldamine eeldab aga nn apellatsiooniastmesse (praegusel juhul

halduskohtusse) pöörduja pahatahtlust või ilmselget hooletust. See tähendab, et esitatud

asjaolude pinnalt peab nähtuma üheselt, et apellant on apellatsiooniastmes esitanud uue

asjaolu, mis oli talle teada juba esimeses kohtuastmes, ning selle uue asjaolu tõttu võitnud.

Sätte eesmärk on kaitsta sellise apellandi vastaspoolt ebaõiglaste menetluskulude kandmise

eest olukorras, kus apellatsioonimenetlus ja seega ka apellandi vastaspoole menetluskulud on

tekkinud üksnes apellandi pahatahtluse või hooletuse tõttu. HKMS § 108 lg 10 ei ole aga

kohaldatav juhul, kui apellatsioonimenetluses esitatud asjaolu oli hästi teada ka vastaspoolele

endale või veelgi enam, tekitatud vastaspoole enda poolt. Praegusel juhul ongi tegemist just

eelviidatud olukorraga. Etteheited, mis AS Medita Baltics teeb haigekassale – haigekassa

oleks pidanud avastama vead AS Medita Baltics poolt vaidlustusmenetluses esitatud andmetes

(140 teenuse väljajätmine haigekassa esitatud tabelist) juba vaidlustusmenetluses ‒ saab

esitada ka talle endale. Esitades hankes või vaidlustusmenetluses andmeid enda tegevuse

kohta, vastutab nende andmete sisulise õigsuse eest esmalt andmete esitaja ise. Olukorras, kus

ebaõigete andmete tekkimine on põhjustatud AS-st Medita Baltics, kes oleks pidanud

vastavatest vigadest ise teadma või need avastama VAKO-le andmeid esitades või hilisemas

menetluses, ei saa sellise vea esiletoomist apellatsioonimenetluses pidada uueks asjaoluks

HKMS § 108 lg 10 tähenduses. Kui uus asjaolu HKMS § 108 lg 10 tähenduses puudub, ei ole

säte kohaldatav ning AS Medita Baltics arutlused kohtu diskretsiooni teemal on asjakohatud.

17. Eelnevast tulenevalt lähtus halduskohus menetluskulude jagamisel õigesti HKMS § 108 lg

1 üldnormist ning mõistis AS-lt Medita Baltics välja haigekassa riigilõivu 1280 eurot.

II

18. AS Medica Baltics taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata

järgmistel põhjendustel.

3-18-2011

6(6)

19. Ringkonnakohus

nõudis

27.11.2018

määrusega

AS-lt

Medica

Baltics

apellatsioonkaebuselt 1280 euro riigilõivu tasumist RLS § 258 lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et RLS § 258 järgi ei sõltu hankeasjas tasumisele kuuluva

riigilõivu suurus esitatud nõuete arvust ja halduskohtu otsuse osalisest vaidlustamisest, vaid

üksnes asjaolust, kas hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära või mitte.

Halduskohtu otsuse osalisel vaidlustamisel menetluskulusid puudutavas osas tuleb tasuda RLS

§-s 258 sätestatud riigilõiv tervikuna. Halduskohtu otsuse vaidlustamisel üksnes

menetluskulusid puudutavas osas on endiselt tegemist hankeasjaga ja see ei muutu

apellatsiooniastmes mingit teist liiki haldusasjaks. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et

praegusel juhul saab lähtuda RLS § 60 lg-test 2 ja 4. RLS § 60 lg 7, mille kohaselt

arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu arvutamisel

apellatsioonkaebuse ulatust, reguleerib juhtumeid, kus tasumisele kuuluva riigilõivu suurus

sõltub rahalise nõude või vaidlustatava summa suurusest (RLS § 60 lg-tes 2 ja 4 sätestatud

juhud). Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega tuleb apellandil tasuda

apellatsioonkaebuse esitamisel täiendavalt riigilõiv 1241,60 eurot (määruse p 9).

Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal ja märgib täiendavalt, et hankeasjas riigilõivu

tasumine RLS § 60 lg 2 alusel on võimalik üksnes RLS § 258 lg 3 erinormi järgi ja RLS § 60

lg 5 kaudu, s.o kahju hüvitamise taotluse puhul. Ringkonnakohus kordab, et hankeasi ei

muutu halduskohtu otsuse vaidlustamisel üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas

kahju hüvitamise kaebuseks, vaid jääb ka apellatsiooniastmes edasi hankeasjaks.

20. Eelnevat arvestades on apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1280 eurot õigesti

ning selle osaliseks tagastamiseks ei ole alust.

III

21. Et AS Medita Baltics apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja taotlus riigilõivu osaliseks

tagastamiseks rahuldamata, jäävad AS Medita Baltics apellatsiooniastme menetluskulud

tervikuna apellandi enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel.

Haigekassa ja OÜ Estmedica Kliinik ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude

hüvitamiseks, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud haigekassa ja OÜ Estmedica

Kliinik enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)