1-15-558/128 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-15-558

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-558

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kaitsja

Toomas Laanemaa

(määratud)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Margareth Saarti tingimisi enne tähtaega vangistusest ühes vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu Margareth Saart (ik: 49108192715; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Margareth Saart katseajaga karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kuni 20.03.2020. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet Tartu Vangla ning määrata ta selleks tähtajaks

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud Margareth Saart -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohu

stuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada Margareth Saarti suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ja hasartmängusõltlase ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) alluma elek

(kolm) kuud alates elektroonilise troonilisele valvele tähtajaga 3 valveseadme paigaldamisest.

4. Margareth Saartile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Margareth Saart

vabastada määruse jõustumisel.

6. Margareth Saartilt KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas , mis tuleb tasuda 1

90 € (üheksakümmend eurot)

(ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- Tolliameti arveldusarvele. ja

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Margareth Saartile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele koh

tutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele, Margareth Saarti ja tema kaitsjale. le

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 23.11.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margareth

Saarti

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Maakohtu 11.02.2015. a kohtuotsusega tunnistati Margareth Saart

199 lg 2 süüdi KarS §

p 7,9 ja § 183 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks

1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 alusel vabastati Margareth Saart mõistetud liitkaristusest tingimisi. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täimisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 alusel hakati katseaja algust arvestama kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 11.02.2015.

Tartu Maakohtu 31.01.2017. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Margareth Saartile Tartu Maakohtu 11.02.2015. a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 22.03.2018 on 20.03.2020. a. . a ja lõpp

Margareth Saarti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Esimene karistatus oli varavastaste kuritegude eest ning käesolev süüdimõistmine on ühiskonnavastase kuriteo ja varguste eest. Kuriteod on etteplaneeritud ja osad neist on toime pandud grupis.

Kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja narkosõltuvuse rahuldamine. Kuritegude soodusteguriks on probleemide lahendamise oskuse puudulikkus ja narkootikumide tarvitamine. Vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud tööhõives, õpib ning osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tallinna xxx

Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema, õde ja noorim laps. Korter on esimesel korrusel ja sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isikul on vähesed töökogemused. Vanglas olles on teda rahaliselt toetanud õde, kes on koos emaga valmis teda toetama ka vabaduses.

Margareth Saart taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Margareth Saarti vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kaitsja leiab, et kinnipeetavat saab vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu sooritas viimased kuriteod 2014. a ning karistust asus kandma eelmise aasta märtsis. Seega on jäänud sinna vahele pikk ajaperiood, mille jooksul isik uusi süütegusid sooritanud ei ole. Isiku probleemiks on olnud sõltuvus narkootikumidest, mistõttu kriminaalhooldus ei õnnestunud ning karistus pöörati täitmisele. Süüdimõistetu soovib minna ravile ja on selleks andnud ka oma nõusoleku. Kaitsja leiab, et isiku vabastamine on asjakohane.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Margareth Saarti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega

.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

– tema käitumist nii kuriteo Margareth Saarti isikut iseloomustavad andmed toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema vangistuses on käitumine

olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Margareth Saarti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Margareth Saartile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava tingimisi . Kuigi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused ning on nüüdseks mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel.

Pärast vabanemist on lähedaste toetus ning Margareth Saartil olemas ka kindel elukoht ja

kriminaalhooldusega on nõustunud ka Margareth Saart, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/