1-17-2491/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-2491

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-2491

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kaitsja

Toomas Pilt

(määratud)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid M.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.F (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.F katseajaga karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

kuni 24.12.2019. a ning määrata ta selleks tähtajaks Pärnu Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud 5 alusel allutada M.F -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaa

lhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada M.F suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi ; kuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt

luba saamata, v.a lähisugulased; 5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis on seotud agressiivse käitumise maandamisega.

4. M.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.F

vabastada määruse jõustumisel.

6. M.F-ilt KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € ( kümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuus

kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks

edastatakse M.F-ile

eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Pärnu Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, M.F-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 16.11.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 28.04.2017. a kohtuotsusega tunnistati M.F süüdi KarS §

121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks)

aastat 7

(seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 28.04.2017 on 24.12.2019. a. . a ja lõpp

M.F kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on

korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib kuuendat korda. Isiku poolt toime

pandud kuriteod on varieeruvad, kuid enamasti sisaldanud vägivalla komponenti. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles osaleb kinnipeeta

v tööhõives, lõpetas 8. klassi ja jätkab õpinguid 9. klassis ning

temaga on läbiviidud individuaalsed vestlused psühholoogiga. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Isik elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Käesoleval hetkel elavad seal kinnipeetava elukaaslane ja n

ende ühine tütar.

Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttest A OÜ. Enne vangistust töötas kinnipeetav S xxx ning tuli enda sõnul majanduslikult toime.

M.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas

kohtule materjalid ja seisukoha M.F vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kaitsja itada isiku positiivset hoiakut, isik on ei ole nõus prokuröri seisukohaga. Soovib kinn õiguskuulekas ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja leiab, et isik on teinud vangistuses

kõik, et õiguskuulekalt käituda. Ta töötab , on lõpetanud 8. klassi ning jätkab õpinguid. xxx

Samuti on olnud ka individuaalsed vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik, elukoht ja töökoht. Kaitsja on arvamusel, et isik on teinud järeldusi ning ta tegeles enda probleemiga ka enne vangistust – paigutas ampulli. Isik soovib seda ravi jätkata ning andis selleks ka enda nõusoleku. Kaitsja taotleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et M.F võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik – tema käitumist nii kuriteo M.F isikut iseloomustavad andmed toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja

9 kuud vangistust ning tema vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuis alkoholi tungil avaldatud tahtega pöörduda tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab

kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toime M.F panemisest. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.F-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse

iseloomustusest nähtub, et isiku vägivaldsuse käivitajaks on alkoholi tarbimine, sest kõik vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isiku enda sõnul kainena ta vägivaldne olnud ei ole. Kohus võtab arvesse asjaolu, et enne käesolevat vangistust soovis kinnipeetav

vabaneda enda alkoholisõltuvusest ning lasi endale paigaldada alkoholivastase preparaadi. Sellisest teguviisist on võimalik järeldada, et isik on teadlik enda probleemidest ning mõistab, et nendega tuleb tegeleda ja neist tuleb vabaneda, et elada edaspidi normikohast elu. Kohus on seisukohal, et praeguseks hetkeks on kinnipeetav teinud vajalikud järeldused enda käitumisest

ning mõistab, mis on tema tegude tagajärjeks. Iseloomustusest nähtub, et isikul on olemas

motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks ning ta väärtustab tööd ja perekonda Pärast .

vabanemist on M.F olemas ka kindel elukoht ning

ja töö lähedaste toetus ja

kriminaal M.F , saades aru selle vajalikkusest ja hooldusega on nõustunud ka kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa

kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/