1-17-3352/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-3352

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-3352

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid D.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes

elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu D.D

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada

katseajaga 6 D.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.D katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud

-

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - k

ontrollnõudeid:

1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ppimiskoha

, töö või õ vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada

D.D suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) alluma elek (kaks) kuud alates elektroonilise troonilisele valvele tähtajaga 2 valveseadme paigaldamisest.

4. D.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5.

D.D vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Pärnu Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja D.D-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 23.11.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega

.

Pärnu Maakohtu 04.04.2017. a kohtuotsusega tunnistati

D.D süüdi KarS § 424 järgi

ning KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise tähtajaks määrati 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates Lisakaristusena kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 20.04.2017. KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võeti süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

Pärnu Maakohtu 11.04.2018. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 04.04.2017. a kohtuotsusega D.D-le mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 (üks) aasta

ja

14 (neliteist

) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 03.07.2018 on 17.07.2019. a. . a ja lõpp

D.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Varem karistatud

oma isa kehalise väärkohtlemise eest ja praegune kuritegu on joobes juhtimine. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sest mõlemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning lühikese karistusaja tõttu ei

ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 07.11.2018 paikneb isik eraldatud lukustatud kambris, seoses akna lõhkumisega. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi enn xxx etähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile .

Tegemist on kinnipeetava enda korteriga, kus käesolevalt elab tema isa. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Kinnipeetav on enda sõnul ligikaudu 20 aastat elanud ja töötanud xxx koguaeg ametlikult. Ta on töötanud peamiselt suurte

xxx. Isik plaanib peale elektroonilise järelevalve kohaldamist minna tagasi tööle. xxx Materiaalselt on isik siiani väga hästi toime tulnud ning võlad on tasutud. Käitumiskontrolli ajal on vanemad nõus poega toetama, kui ta veel tööle minna ei saa. xxx

D.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes

elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas

kohtule materjalid ja seisukoha

D.D vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et

D.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada . ühes elektroonilise valve kohaldamisega

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.D

– tema käitumist nii isikut iseloomustavad andmed kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tõttu vastavale ravile. Nimetatu alkoholi tarvitamise

on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise

soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist, sest isiku mõlemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kohus usub, et tuge

kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.D

tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning

seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele

ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör.

Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt on isiku poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19 %, mis on madal näitaja. Kuigi kinnipeetavat on

kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, millele viitab ka vangla iseloomustuses kirjutatu, et isik ei õigusta enda käitumist ja saab aru, et käitus valesti ning ta suhtub ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse hästi ja peab neid vajalikuks. Nüüdseks on isik mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel. Pärast vabanemist on D.D

lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on olemas ka kindel elukoht

ja nõustunud ka D.D, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu

korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste

omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/