4-18-6587/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6587

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6587 (2302,18,011850) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

P.D kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 4. detsembri 2018. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,011850, millega karistati

P.D liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, rahatrahvi LS § 226 lg 1 järgi ga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lisakaristusena LS § 226 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise , LS § 236 ga 5 kuuks lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

LS § 2 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik P.D (isikukood XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) Kaitsja Alexander Sergeev, Rodelin Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 5, Tallinn, e-post: alex7712rodelin@gmail.com Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON Juhindudes -st 120, 132 p-st 1 -dest 133-134 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § ja § maakohus otsustas:

1. muutmata Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 2018. a otsus väärteoasjas 4. detsembri

nr 2302,18,011850.

2. otsusega P.D-le LS alusel Kohtuvälise menetleja § 223 lg 1 määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 226 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel määratud rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o eurot tuleb

4-18-6587

kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185146002.

3. elt VTMS § 204 lg 3 kohas , kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile s.o lahendi koopia, millele on tehtu stumise kohta. d märge jõu

4. Lisakaristus, s.o alusel kohaldatud

LS § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks pööratakse täitmisele kohtuotsuse , jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile

viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. P.D kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku

6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaam isest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

4. detsembri 2018. 2302,18,011850 karistati P.D a otsusega väärteoasjas nr LS § 223 lg 1 järgi

75 trahviühiku ulatuses, s.o LS § 226 lg 1 järgi rahatrahviga

300 eurot,

rahatrahvi

300 eurot ja lisakaristusena ga 75 trahviühiku ulatuses, s.o LS § 226 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise , LS § 236 lg 1 järgi ga 75 trahviühiku ulatuses, ga 5 kuuks

rahatrahvi

s.o 300 eurot ja LS ga 5 kuuks. § 2 lg alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 27. oktoobril 2018 kell 19:53 Tallinnas juures ja e irust vastavaks Mustamäe tee 173 i vähendanud sõiduki ki

olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgi posti põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Signaal. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest Samuti lahkus juht

teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

2. Kirjeldatud k

äitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 nõudeid ning pani toime p 2 LS - § 22 lg s 1 sätestatud väärteo, rikkus LS § 169 lg 7 nõudeid ja pani toime LS § 226 lg- 1 sätestatud väärteo, rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg s 1 ettenähtud - väärteo.

4-18-6587

Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

3. Menetlusalune isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse osas, millega isikule on lisakaristusena määratud LS § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine või vähendada lisakaristust alammäärani. Kaebuses leitakse, et kuna isik tunnistas oma süüd ja kahetses, siis selliste kergendavate asjaoludega ei ole piisavalt arvestatud. Samuti ei ole AS Signaal esitanud varalise kahju nõuet. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et menetlusaluse isiku tööülesandeks on sõiduki juhtimine ning tal ei ole võimalik oma töökohustusi ilma kehtiva juhtimisõiguseta täita. Töökoha kaotus muudab aga esmajoones äärmiselt raskeks menetlusaluse isiku alaealise lapse seisukorra, kellele ta elatist maksta ei saaks. P.D ei pea vajalikuks asja arutam asja

ist kohtuistungil, vaid nõustub lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus

4. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus Kohtuväline menetluses. menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt. Väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteootsuses nimetatud väärteod toime pannud. Mõistetud karistused on proportsionaalsed ja vastavad isiku süüle. Üldpreventsiooni seisukohalt suurendab teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on lisakaristuse kohaldamine, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Karistamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt VTMS § 120 lgle 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

6. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus kohtuistungi korraldamist tõendite menetluses ega taotlenud

uurimiseks. Kohus kirjalikus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 223 lg 1

8. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

27.10.2018 kell 19:53 Tallinnas juures , e Mustamäe tee 173 mootorsõidukit i vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgi posti põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS , -le Signaal,

4-18-6587

s.o pani toime LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo. -

7.1 Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (tl 1 17) nähtub, et 27.10.2018 - Mustamäe tee 173 juures on haljasala peal näha tugevad rehvijäljed, liiklusmärgi l, s.o muru

aluse asukoht ja rehvijälje kõrval asub värvkatte osake. Liiklusmärgi post lamab maas ja selle postil on nähtav mõlk. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et AS le Signaal on liiklusmärgi -

lõhk ulatuses ja liiklusmärk on kindlustatud AB “Lietuvos umisega kahju tekitatud 84 euro

draudimas“ Eesti filiaalis (tl 25 26, 28). Seega on tekkinud ja tõendatud varalise kahju - olemasolu -le Signaal xxxx reg nr xxxx, mille AS . Mustamäe tee 177 juures on fotografeeritud parempoolse esinu

Eeltoodust rgal on näha kraapejäljed ja värvikatte osakesed on eraldunud.

nähtub, et sündmuskohal olevad rehvijäljed ja värvkatte eraldunud osakesed klapivad menetlusaluse isiku juhitud sõidukiga Menetlusaluse isiku ülekuulamise xxxx reg nr xxxx. protokollist (tl 30) nähtub, et ta sõitis 27.10.2018 kell 19.53 Mustamäe tee 173 juures maha liiklusmärgi, aga kohe ei tundnud seda, et ta avarii oli teinud ja seetõttu sõitis edasi. Kohtu hinnangul on sellised ütlused vastuolulised, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb, samas väidab, et ta ei saanud aru, et ta avarii oleks põhjustanud. Kohus juhib tähelepanu, et menetlusalune isik sõitis mitu meetrit üle muru ja sõitis auto esinurgaga liiklusmärgi maha

. See ei saanud talle kuidagi märkamata või tundmata jääda. LS § kohaselt juht peab vähendama kiirust

50 lg 3 p 2 ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sündmuskohal oli piirkiiruseks vaid 20 km/h ja samuti nähtub fotodelt, et tegemist oli pimeda ajaga ja vihmaste teeoludega. Kohtu hinnangul etteheidetav tegu on toime pandud kergemeelsusest, s.o isik nud kiirust vastavalt teeoludele, vaid ei vähenda lootis vältida sellega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt -

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. LS § 226 lg 1

7.2 Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal s.o pani LS § 226 lg ettenähtud väärteo. LS § 169 toime -s 1

lg 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist

(tl 30) näh i jooma alles pärast seda, kui ta sõiduki ära parkis tub, et ta hakkas alkohol

, s.t peale avarii põhjustamist Liiklusmärgi maha sõitmine Mustamäe tee 173 juures . toimus kell 19.53 ja

juba kell 20.02 leidis politsei xxxx

avarii põhjustanud Mustamäe tee 177 juurest. Sõidukil

põlesid väljus P.D . Tõendusliku alkomeetri kasutamise veel tuled ja sellest protokollist nähtub, et kell 21.16 - 21.21 on teostatud kaks puhumist ja lõplik mõõtetulemus oli 0,84 mg/l (tl 20, 21). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRC 00054) ja järgides - - seejuures mõõtemetoodikat. Indikaatorvahendisse puhus isik juba 21.05 (tl 23) ja tulemus oli

4-18-6587

1,00 mg/l kohta. Tuvastatud on asjaolu, et peale sõidukiga avariipaigalt lahkumist tuvastati isikul alkoholijoove. Kohtu hinnangul on v kavatsetusega. Nagu kohus äärtegu toime pandud

juba eelpool leidis, ei saanud esiküljega vastu liiklusmärki sõitmine menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda ja niivõrd märkimisväärses alkoholijoobe nagu seda on 0,84 mg/l kohta, ei saanud ka alkoholi tarvitamine toimuda inimese teadmata. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Seega rikkus menetlusalune isik

26 lg-s 1 LS § 169 lg 7 nõuet ja pani toime LS § 2 sätestatud väärteo liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi tarvitamine vahetult , s.o pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. LS § 236 lg 1

7.3 Lisaks heidetakse menetlusalusel lahkus e isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik -s 1 s.o pani toime LS § 236 lg ettenähtud väärteo. LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja ajad on punktides 2 4 loetletud liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju sa –

asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Menetlusaluse isiku sõnul ei saanud ta kohe aru, et oli avarii põhjustanud. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud esiküljega vastu liiklusmärki sõitmine menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, isik sai aru, et ta on avarii põhjustanud ja teadis, et sellisel juhul tuleb politseid sellest teavitada, aga tal oli sellest ükskõik.

Seega pani menetlusalune isik

26 lg- , s.o lahkus toime LS § 2 s 1 sätestatud väärteo

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Karistus

9. Karistuse m

õistmise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

10. LS § 223 lg 1 karistustena ette rahatrahvi näeb võimalike põhi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. isiku süü suurust Menetlusaluse

hinnates võtab kohus arvesse väär

teo toimepanemise asjaolusid, sh tekitatud kahju suurust, samuti seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, pimedal ajal. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol ja et tekitatud kahju ei olnud suur, siis leiab kohus et karistus on proportsionaalne nii erikui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

11. LS § 226 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt kohus või

4-18-6587

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii erikui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

12. LS § 236 lg 1

näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. ohus või Lg 2 kohaselt k

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii erikui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

13. Puutuvalt LS § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 alusel määratud lisakaristus leiab kohus järgmist. i

Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9) aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Isiku poolt korduvalt nõuete rikkumisest võib järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Menetlusalust isikut on karistatud 10. jaanuaril 2017 KarS § 424 järgi rahalise karistusega (tl 37), mis on täidetud. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud liiklusalase kuriteo. Ka käesoleval juhul on isik tarbinud alkoholi pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, rikkudes sellega seaduses sätestatud nõudeid. Sellisest käitumisest nähtub, et varasem karistus ei ole isikut piisavalt mõjutanud liikluses õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis praegusel juhul esinevad ka tema isikut (hoolimatu isiku süüd (täiendavate liiklusnõuete rikkumine) ja suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Seetõttu kohus leiab, et pelgalt rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele. Mõnevõrra alla keskmises määras määratud lisakaristus vastab isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärte kui ka üld ja eripreventiivsete eesmärkidega. gudega -

14. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguseta oma töö ja see lapsele elatise maksmise. muudaks võimatuks KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Varem kriminaalkorras karistatuna pidi menetlusalune isik teadma, et liiklusalasele rikkumisele võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel.

Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles , s.o kae . buse esitaja võimalikud ebamugavused

15. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav ad teod on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhija lisakaristus on proportsionaalsed ed süü suurusega ja põhjendatud nii üldkui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta.

4-18-6587

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik