Legislator Case Law & Legislation
2-18-112730/17 AI generated

2-18-112730/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-112730/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

eurot, intress 128.33 eurot ja viivised 530.81 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Jätta

Legislator headnote

AI generated

2-18-112730/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Jätta

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Piret Mõistlik

11. jaanuaril 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4,

Tallinn) kantseleis

2-18-112730

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J B vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

2162.52 eurot

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: xxx,

asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post:

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: J B (isikukood: xxx, elukoht:

xxx, e-post: xxx)

kirjalik lihtmenetlus

Menetluse liik ja viis

Resolutsioon

1. Jätta tähelepanuta Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital B 21.12.2018 esitatud seisukoht. Rahuldada

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi

väljamõistmiseks.

Välja mõista J Blt järelmaksulepingust nr 1527118/96sa tulenev põhivõlgnevus 1257.37

eurot, intress 128.33 eurot ja viivised 530.81 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

Välja mõista J Blt viivis 0,0536% päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot

alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Jätta

menetluskulud kostja kanda.

Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna

luba otsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

10.12.2018 esitatud tõend ja

J J B vastu võlgnevuse

2.

3.

4.

5.

6. puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetluse käik

15.06.2018 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital avalduse Pärnu Maakohtule J B vastu maksekäsu

kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 29.06.2018 esitas võlgnik nõudele vastuväite.

12.07.2018 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

20.07.2018 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Harju Maakohtule hagi J B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. 06.09.2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

26.11.2018 määras kohus lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks tähtaja 10.12.2018.

10.12.2018 esitas hageja seisukoha, millele lisas täiendava tõendi. Kostja esitas seisukoha

21.12.2018.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ xxx 08.09.2015 järelmaksulepingu

nr 1527118/96sa. Kostja kohustus tagastama järelmaksu summa ja intressi maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena esimese maksega 68.68 eurot 15.10.2015 ning viimase maksega 63.78 eurot

16.10.2017. Kostja tasus esimese osamakse 15.10.2015, jättes lepingust tulenevad kohustused

ülejäänud osas täitmata. Lepingu punkti 5.1.1 kohaselt on Krediidiandjal õigus leping

erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui kostja on lepingust tulenevate

maksekohustuste täitmiselt täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

lepingujärgse maksega.

22.02.2016 sõlmisid OÜ xxx ja AS Xxx ettevõtte OÜ xxx müügilepingu, mille kohaselt OÜ xxx

müüs ettevõtte koosseisu kuuluvad väikevahendid, majandustegevuses välja antud laenudest

koosneva

laenuportfelli

ning

ostjale

anti

üle

koostöölepingud

kauplejatega,

andmevahetuslepingud, domeenide haldamiseks sõlmitud lepingud, töötajate lepingud jm. Leping

kehtib alates 01.03.2016. AS Xxx ja OÜ xxx teavitasid kostjat krediidilepingu üleminekust alates

01.03.2016. 28.04.2016 teavitas laenuandja kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja võlgnenust

ei tasu. Kostja võlga ei tasunud ning laenuandja luges lepingu ülesütlemise tähtpäeva saabunuks

23.05.2016. 27.11.2017 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Hageja teavitas sellest kostjat

kirjalikult.

Hageja palub kosjalt välja mõista põhivõla 1257.37 eurot, intressid 128.33 eurot ja viivise 530.81

eurot. Samuti viivise 0,0536% päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot alates 21.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista

840.00 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja nõuet ei tunnista. Ta leiab, et nõue ei ole hagejale üle läinud. Loovutamine on tühine.

Kostja ei ole kätte saanud nõude loovutamise teatist. Isegi kui teatis oleks korrektselt kostjale

toimetatud, siis on teatis allkirjastamata. Samuti ei ole hageja kandnud kostjale kahenädalast

täiendavat tähtaega lepingu ülesütlemisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Tähtaegselt menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 alusel jätab kohus

tähelepanuta hageja 10.12.2018 esitatud tõendi ja kostja 21.12.2018 esitatud seisukoha, kuna

need on esitatud mõjuva põhjuseta tähtaegu eirates.

II

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja

-kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS

§ 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on

sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressis kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja OÜ xxx sõlmisid 08.09.2015 järelmaksulepingu nr

1527118/96sa.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omandanud nõude, mille on esitanud kostja vastu.

Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad nende nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ xxx on registrist kustutatud 25.08.2016 seoses

ühinemisega xxx OÜ-ga.

OÜ xxx võlanõuded müüdi Xxx AS-ile 22.02.2016 müügilepingu alusel. Nimetatu on tõendanud

mh 2015. a majandusaasta aruande lisaga 17. Müüdi mh laenudest koosnev laenuportfell. Samast

nähtub, et leping kehtib alates 01.03.2016 ja ettevõte jätkab tegevust emaettevõtte koosseisus.

Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohaldamisele kuulub VÕS § 181, OÜ-d xxx ei kujundatud

ümber Xxx AS-iks.

Seejärel 27.11.2017 loovutas Xxx AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Seda on hageja

tõendanud 27.11.2017 ja 20.09.2018 teatisega, mis on lihtkirjaga saadetud kostja lepingus

märgitud postiaadressile.

Samuti on kostja postiaadressile saadetud 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise hoiatus.

Järelmaksu lepingu üldtingimuste p 9.2 kohaselt peavad lepingu raames esitatavad teated olema

kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Posti teel edastatud teated loetakse

kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel

ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva.

Kostja vaidleb vastu 27.11.2017 teatise ning 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise

hoiatuste kättesaamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole saanud kätte

dokumente

posti teel, siis tulnuks tal kohustus tasuda eelmisele võlausaldajale. Seda ei ole kostja teinud.

Kosjal on teatised ja hoiatused käes vähemalt selle tsiviilasja raames.

Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et võlausaldaja ei ole talle andnud täiendavat tähtaega

VÕS § 416 lg 1 ning lepingu p 5.1.1. mõttes. Võlausaldaja on 22.04.2016 ja 29.04.2016 hoiatuses

teatanud, et võlgnevus tuleb likvideerida 20 päeva jooksul. Ning alles 23.05.2016 teatas

võlausaldaja lepingu ülesütlemisest.

Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et hageja on nõude kostja vastu omandanud.

Kostja ei ole võlga tasunud ei hagejale ega eelnevale võlausaldajale. Kostja ei ole nimetatu osas

vastuväiteid esitanud. Veelgi enam pooled on pidanud 2018. aastal läbirääkimisi asja

lahendamiseks kompromissiga (vt nt poolte vaheline kirjavahetus).

Samuti ei ole kostja vaidlustanud võlgnevuse arvutuskäiku.

Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 1527118/96sa tuleneva

põhivõlgnevuse 1257.37 eurot, intressi 128.33 eurot ja viivised 530.81 eurot ning viivise 0,0536%

päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik