1-19-220/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-220 (19259000022) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kriminaalasi

P.G süüdistuses KarS § 424 lg järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav

P.G , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, emakeel eesti keel, kõrg

elukoht xxxx, Xxxx , kriminaalkorras töökoht OP.G

karistatud 27.06.2016 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 k vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel kuulus ärakandmisele KarS § 73 lg 1

4 k 28 p vangistust ,3 alusel

tingimisi 1 a katseaja

ga ühes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega väärteokorras

4 k,

3 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 10.01.2019 Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming

määratud korras

Juhind

- 249, 256 udes KrMS § 239

1 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.G KarS § 424 lg järgi ning karistuseks mõista

2 (kaks) aasta vangistust. t

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.01.-11.01.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka.

P.G’l kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 718 (seitsmesaja kaheksateistkümne)

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel allutada P.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ; xxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

P.G vabastada istungisaalis vahi alt.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta P.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on P.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § §

179 lg 1 p 2, 2565

lg 2 aluse

l välja mõista P.G-lt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu

90 (üheksakümmend) osutatud õigusabi eest. eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada P.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 495 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 49,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001883 ning selgitus: „P.G , 1-19-220, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringk suse avalikult teatavakstegemisest. onnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates ot

SÜÜDISTUS

P.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, omades kehtivat

kriminaalkaristust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis alkoholijoobes olles 10.01.2019 kella 22.50 paiku Lääne Virumaal Tapa vallas Järva - -Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt

17. kilomeetril mootorsõidukit riikliku registreerimismärgiga . Tõendusliku xxxx xxxx alkomeetriga Dräger Alkotest 7110 EST seeria nr ARDM 0072 tuvastati tema väljahingatavas - õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,85 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 sätetele loetakse P.G alkoholijoobes olevaks isikuks.

Seega P.G , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.G-le

2 aasta vangistust. mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg järgi t KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.01.-11.01.2019 karistusaja hulka ja P.G jääb kanda

1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada P.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid: -

1) elama kohtu määratud a – lalises elukohas xxxx ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta P.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Süüdistatav P.G on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega

.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav P.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

P.G uleb süüdi tunnistada KarS § t

424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha riteos süüdimõistmise korral (milleks on teise astme ku

810 eurot) suurust

, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kohus s kriminaalasjas on menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o summas ja KrMS § 175 lg 1

405 eurot

p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 90 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada tasuda menetluskulud kokku summas 495 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates igakuiselt 49,50 eurot. kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik