1-18-9237/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-9237

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2018, Narva kohtumaja Krimin lasja arutati 22.11.2018 avalikul kohtuistungil Narva aa kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-18-9237 (18233001307) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi T.E süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav T.E

Elukoht xxx; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus : vene keel; ; põhiharidus; emakeel töökoht puudub Varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist viimane: - Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS 15.09.2016 §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud ja 15 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 225 tunni üldkasuliku tööga. ÜKT tegemise tähtaeg oli 6 kuud. Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 7 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele Kaitsja V

andeadvokaat Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 22.11.2018

RESOLUTSIOON

Tunnistada T.E süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks

120 lg 1

6 (kuus) kuud vangistust.

1-18-9237

Tunnistada T.E

121 lg 2 p 3

süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks (kaks aastat vangistust. )

Vastavalt KarS § üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista

64 lg 1

T.E-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.E-d vangistusega

8 (kaheksa) kuud.

1 (üks) aasta

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.08.2018 kuni 09.08.2018, s.o

2 (kaks) p ning alates 02.10.2018 kuni 21.11.2018, s.o ja 19 ( äeva

1 (üks) kuu üheksateist) päeva

1 (üks) kuu ja 21 kakskümmend üks) päeva karistusaja hulka ja mõista , kokku ( ärakandmisele 1 (üks) aasta 6 üheksa) päeva ( ) kuud ja 9 ( kuus vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.11.2018.

T.E-le

valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Asitõendid:

- CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures.

Mõista välja menetluskulud: T.E-lt riigituludesse sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel ; osutatud õigusabi eest üheksakümmend (kolmsada ) eurot; ambulatoorse kohtupsühhiataatria kümmend ekspertiisi (akt nr 77) tegemise eest 255 (kakssada viis viis) eurot; kaitsja Galina Tšelnokova kohtuistungil osutatud õigusabi eest poolt 22.11.2018 ( ) eurot. kakssada nelikümmend

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud ambulatoorse kohtupsühhiataatria ekspertiisi (akt nr 77) tegemise eest summas 255 (kakssada viis viis) eurot riigi kanda. kümmend

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud T.E-l osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700061772 ning sel T.E , 1-18-9237 gitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

I

Kohtu alla antud isiku süüdistus

T.E ` it süüdistatakse selles, kohtulikult karistatud KarS § et tema, olles 06.05.2016.a.

121 lg.2 duse ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri sea

1-18-9237

§ 24, isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, taas st. 22.05.2018.a. kella

08.15 paiku xxx viibides alkoholijoobes asuvas ühiselamus lõi põhjuseta ühiselamu elanik J R klaaspudeliga vastu pead, tekitades kannatanule peavigastusi. füüsilist valu ja Oma tahtliku tegevusega pani T.E toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o KarS § 121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.E ka selles, et tema 06.08.2018.a. kella 18.24 paiku viibides ´it süüdistatakse alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx L L asuvas ühiselamus ähvardas ühiselamu valvurit tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt: lõi jalaga vastu valvelaua klaasi ja kui oli klaasi lõhkunud, hakkas karjuma, et tapab teda ja pussitab surnuks, haaras klaasikillu, raputas seda ja jätkas karjumist, et pussitab L L surnuks ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta tajus reaalselt ohtu oma elule ja tervisele.

Samuti tema 08.08.2018.a. kella 05.02 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx asuvas ühiselamus ähvardas ühiselamu valvurit O B tapmisega, nimelt: tuli valveposti akna juurde, tõmbas raamist välja käes , et lõikab teda surnuks klaasikillu hoides seda ja , karjus O.B ja kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Samuti tema 02.10.2018.a. kella 17.12 paiku xxx asuvas ühiselamus viibides alkoholijoobes, ähvardas ühiselamu valvurit L S tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega: nimelt, tuli valveposti akna juurde nuga L S käes, sirutas käe aknast sisse, torkas noa aknalauda ette sõnadega: „Tapan ära, lirva“. Peale seda hakkas noaga vehkima kannatanu näo ees läbi akna. Kannatanul L S oli alust karta ähvarduse täideviimist ja ta kohe helistas häirekeskusse.

Oma tahtliku tegevusega T.E pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t. KarS § 120 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav ennast süüdi ning andis ka ütlusi T.E tunnistas . J R kehalise väärkohtlemise episoodi osas selgitas süüdistatav, et, lähenedes ühiselamu juurde, jõi ta limonaadi ja viskas plastikust pudelit põõsastesse aga pudel tabas juhuslikult kannatanut. Kannatanut ta ei märganud. Ta vabandas kannatanu R ees. Ähvardamise episoodide osas selgitas süüdistatav, et kui ta ähvardas neid naisi, ta ei plaaninud oma ähvardusi täide viia. Hiljem ta vabandas kannatanute ees. Kahetseb tehtut.

Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3.1. Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, - sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et T.E süü nende kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud.

1-18-9237

3.2. J R

kehaline väärkohtlemine

Antud kuriteo toimepanemine T.E poolt kannatanu J R (k I lk on tõendatud ütlustega 111-117), kes selgitas, et 22.05.2018 kella 08.15 paiku tema koos enda alaealiste lastega läks ühiselamus aadressil xxx trepis alla. Esimese ja teise korruse vahel sattus temale trepil vastu sama ühiselamu elanik T.E , kes oli väga purjus. Üks tema lastest hakkas nutma, T.E ärritus ning ütles, et kui ta ei pane lapse suud kinni, siis ta „ “. Pärast seda T.E lõi teda saab pooltühja pooleliitrise klaasist õllepudeliga vastu pead. Ta tundis valu, pealae piirkonnas oli tal hematoom. Ta ehmus ja jooksis koos lastega mööda treppi alla õue.

Kannatanu ütlusi kinnitas ka tunnistaja käest teada, et N K (k I lk 132-136), kes sai kannatanu R 2018.aasta mais T.E lõi pudeliga pähe J R .

Tunnistaja D R (k I lk 142- J R 146) ütlustega on kinnitatud kehavigastuse tekitamine kannatanu . Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta nägi selgitas, et T.E lõi teda J muhku peas, J pudeliga vastu pead.

Kohtu hinnangul on ülalmainitud ütlused usaldusväärsed kuna puudub igasugune põhjus nendes kahelda. Nende ütlustega on kummutatud süüdistatava versioon, et ta tabas kannatanut pudeliga juhuslikult. Löögile eelnes ka ähvardus, mistõttu asub kohus seisukohale, et T.E tegutses antud juhul sihipäraselt ja tahtlikult.

3.3. 06.08.2018.a. L L tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine

Kannatanu L L ütlustest (k I lk 92

0 paiku tänavalt -96) tuleneb, et 06.08.2018 kella 18.3 ühiselamusse tuli T.E , kes jooksu pealt kellelegi midagi ütlemata lõi jalaga vastu valvelaua klaasi, lõi klaasi kildudeks. Ta ehmus, oli šokis. T.E hakkas karjuma roppude sõnadega, et tapab ta, pussitab surnuks. Ta kardab T.E-d väga, T.E pärast kardab tööl käia. Kardab, et T.E võib teda rünnata ja oma ähvardused täide viia.

Kannatanu L ütlusi kinnitab ka videosalvestis, mis oli vaadeldud 14.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 101-109). Salvestises nähtub, et 06.08.2018 kell 18.24 astub sisse T.E, võtab hoogu ning lööb parema jalaga vahiposti akna sisse. Aken puruneb vahiposti sissepoole. Kell 18.25 kahtlustatav astub vahiposti akna ligi ning ütleb midagi valvurile.

Kannatanu L T (k I lk 137- ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M 140) ütlused, tunnistaja nagi T.E-d valvuri akna juures, aken oli katki.

3.4. 08.08.2018.a. O B

tapmisega ähvardamine

Kannatanu O B ütluste (k I lk 80 08.08.2018 kella 05.05 paiku tuli ühiselamusse -86) kohaselt, T.E . Ta oli sel ajal valvelauas. T.E karjus kõva häälega, et nad kõik on siin narkodiilerid ning ta annab kõigile nuga. Siis tuli T.E valvuri akna juurde, tõmbas raamist välja klaasikillu, võttis selle kätte ja kõva häälega karjus temale : „Lõikan surnuks“. Sel momendil ta reaalselt kartis oma elu pärast, vajutas kohe häirenuppu ja siis helistas politseisse.

Tunnistaja N K ütluste (k I lk 8 kell 05.07 tuli väljakutse 7-91) kohaselt, 08.08.2018 xxx ühiselamusse, kus oli kinnipeetud T.E . Valvuri aken oli katki löödud. Valvur ütles temale, et T.E ähvardas klaasikilluga ja käitus ebaadekvaatselt.

1-18-9237

3.5. 02.10.2018.a. L S tapmisega ja tervi sekahjustuse tekitamisega ähvardamine

Kannatanu L S andis ütlusi (k I lk 1 selle kohta, et 02.10.2018 oli tal tööpäev ühiselamus -7) aadressil xxx. Kella 17.00 paiku ühiselamusse sisenes T.E , oli näha, et T.E on joobes. T.E tuli valvuriakna juurde, mille taga ta isitus, hakkas temale rääkima, et ta on narkomüüja, ta nikub neid kõiki läbi ja kepib komandanti. Siis T.E lahkus aga varsti tuli tagasi, nuga käes, ja sirutades käe aknast sisse, torkas noa aknalauast välja, vehkis noaga tema näo ees, püüdes teda kätte saada. Oma tegevust saatis ta sõnadega „Tapan ära, lirva“. Siis T.E lahkus õue, aga turvakaamerast ta nägi, et T.E lõi noaga ühiselamu metallist välisust. Ta helistas häirekeskusesse.

Kannatanu S ütlusi kinnitab ka audiosalvestis, mis oli vaadeldud 03.10.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 18). Salvestise sisuks on see, et valvur helistab numbrile „112“ ja teavitab sellest, et ühiselamus aadressil T.E ähvardab te xxx da noaga.

18.10.2018 asitõendi vaatlusproto ähtuvalt, 02.10.2018 kolliga (k I lk 51-57) vaadeldud salvestistest l kell 16.59 ühiselamusse siseneb T.E , läheneb valvuri akna juurde ja räägib midagi läbi akna. Kell 17.00 T.E lahkub aga kell 17.12 T.E tuleb tagasi valveposti juurde. T.E ulatab käe läbi avatud akna valveposti siseruumi, mõnda aega vehib kätega seletades midagi valveposti laua taga istuvale valvurile, siis pöörab ringi ning suundub ukse poole. T.E paremas käes on teravat riista. T.E lahkub ruumist aga mõne sekundi pärast tuleb tagasi, astub valveposti akna juurde, ütleb midagi valvuri suunas ning kell 17.14 lahkub. Kell 17.17 tuleb T.E tagasi, räägib valvurile midagi, siis lahkub.

Kannatanu S riimuvad ka tunnistaja S ütlustega Š ütlused (k I lk 74-78), mille kohaselt 02.10.2018 kella 17.00 paiku ühiselamus aadressil ta nägi T.E-d valvuri akna lähedal. T.E-l xxx oli käes nuga, ta karjus valvurile midagi ähvardavat.

Tunnistajate J S (k I lk 58-62) A P (k I lk 63-67) ja ütluste kohaselt, 02.10.2018 ühiselamus aadressil xxx oli kinnipeetud T.E , kes ähvardas valvurit noa ja tapmisega.

3.6. Kohus on seisukohal, et kannatanutel oli küllaldane alus karta ähvarduste täideviimist kuna süüdistatav ka eelnevalt ja korduvalt käitus ühiselamus vägivaldselt lulisel määral võimenda . O b ähvarduste tõsiselt võetavust ka see asjaolu, et, ähvardades, lõi süüdistatav valvuri akna puruks, vehkis noaga ning hoidis käes klaasikildu, st süüdistatav käitus agressiivselt ja vägivaldselt mitte ainult sõnaliselt, kui ka füüsiliselt.

3.7. Subjekti ja 121 ud tahtlust. Kohus on ivsest küljest eeldab KarS § 120 ettenähtud süüteokoosseis seisukohal, toime otsese tahtlusega. Isik paneb teo et süüdistatav pani ülalnimetatud kuritegusid toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav, ähvardades kannatanuid tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, tahtis hirmutada kannatanuid ja tegi seda. klaasist pudeliga vastu Lüües kannatanut R pead, sai süüdistatav aru sellest, et taoline löök tekidab kannatanule valu ja kehavigastusi ning tahtis seda.

Kohtupsühhiaatria ekspertiisiga (akt nr 77, k I lk 45-49) on tuvastatud, et kuritegude toimepanemise ajal ei olnud T.E-l psühhilist haigust, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Sellele ekspertiisile tuginedes, leiab kohus, et kuritegude toimepanemise ajal süüdistatav T.E oli süüdivas seisundis.

1-18-9237

Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §§ ettenähtud süüteokoosseisu

120 ja 121 de objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1. Kohtu seisukoht karistuse liigi osas

Kohus ei pea võimalikuks karistada T.E kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, sealhulgas ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest ning vaatamata sellele pani T.E terve rida uusi vägivaldseid kuritegusid.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse erija üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Kohus on samuti seisukohal, et karistus uude, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem.

Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kohaldamine on kohtu e arvates välistatud ka sel põhjusel, et süüdistatav, olles 15.09.2016 Viru Maakohtu otsusega karistatud vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ei soovinud ÜKT d korralikult täita, - mistõttu pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.E-d ada edaspidi hoiduma on võimalik mõjut kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

4.2.

Karistus KarS § 121 järgi

Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, kasutatud vägivall üüdista a intensiivsus on keskmine. S tava karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõistes puuduvad. Süüdistatava tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes – süü ülestunnistamine ja kahetsus.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüaste on alla keskmise. Seetõttu T.E süüdistatavale tuleb määrata vangistust alla KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

4.3.

Karistus KarS § 120 järgi

Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõistes puuduvad. Süüdistatava tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõist

– süü ülestunnistamine ja kahetsus. es Samas on tegemist kolme kuriteoepisoodiga.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüaste on keskmine. Seetõttu T.E süüdistatavale tuleb vangistust mõista lähtudes KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud vangistuse keskmisest määrast.

4.4.

Liitkaristuse mõistmine

Vastavalt KarS § 64 lg amaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud -le 1, s üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem (nn kumulatsiooni printsiip) karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip).

1-18-9237

Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus

T.E-le liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.

4.5.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra.

V Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.

KrMS § väljamõistmisele sundraha -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub T.E-lt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu.

Kohus peab t -st 175 lg 1 p

ulenevalt KrMS §

4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu.

Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik