4-09-24791/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuvälise menetleja otsuse täitmisel tekkinud küsimuseaegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-24791 (täitevasja nr 191/2003/112) Lahend väärteomenetluses Viljandi Politseiprefektuuri 17.11.2002 otsus Sigrid Kuru karistamises rahatrahviga 7800 krooni Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avalduse esitaja Sigrid Kuru Avalduse ese aegumise kohaldamine Süüdlane võlgnikuna Sigrid Kuru (isikukood 47401046012; elukoht xxxxxxxx xxx xxx-x xxxxxxx) Sissenõudja Lõuna Politseiprefektuur (Viljandi politseiosakonna kaudu) Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Rahuldada aegumise avaldus ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 3 alusel 17.11.2002 otsuse täitmine Sigrid Kuru tasumata rahatrahvis 5543 krooni 69 senti aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia kohtutäiturile, sissenõudjale ja võlgnikule ning peale jõustumist viivitamatult karistusregistrile. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 202 lg 2);

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Sigrid Kuru on Viljandi Politseiprefektuuri 17.11.2002 otsusega karistatud rahatrahviga 7800 krooni. Otsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Sigrid Kuru on esitanud 09.11.2009 kohtule avalduse tasumata rahatrahvi 7800 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Kohtutäitur on osundanud läbiviidud täitetoimingutele: arestinud töötasud ja pangaarved. Kohtuväline menetleja pole asenduskaristust taotlenud. Kohtutäitur avaldanud, et peab avaldust õigeks, 10.11.2009 seisuga nõude jääk 5543.69 krooni.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel VTMS § 212 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 2 on väärteoasjade täitemenetluse kohtualluvus määratletud kohtutäituri tööpiirkonnaga. Kohtualluvus väärteoasjades tuleneb ka TMS § 201 lg-st 1 (Rahatrahvi asendamine arestiga). Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1). VTMS § 212 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avaldaja, võlgniku ja sissenõudja osavõtuta.

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva otsuse täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3).

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on nimetanud täitetoimingud, millised ta on kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäituri on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei tuvastanud asjaolusid täitmise aegumise peatumise kohta. Kuna kohtuvälise menetleja jõustunud otsusest on möödunud 18 kuud, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja lugeda kohtuvälise menetleja otsuse täitmine tasumata rahatrahvis KarS §

82 alusel aegunuks. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Helle Tamm

Kohtunik