1-15-9348/54 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9348 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

N.U, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 20.12.2017 ja lõpp 20.06.2019. Kohtuasja

läbivaatamise aeg 12.12.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega N.U vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

N.U

on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsusega

kokkuleppemenetluses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 136 lg 1 järgi ning lõplikuks

karistuseks mõisteti tat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud talle 2 aas vangistust. Vangistus 1 aasta ja 6 kuud jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata,

kui N.U ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

2

kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg s 1 loetletud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg - - tes 2 p 2, 2¹ sätestatud lisakohustusi. Pärnu Maakohtu 20.10.2017 määrusega pöörati täitmisele N.U-le Pärnu Maakohtu 20.11.2015 dmata karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. otsusega mõistetud ja osaliselt ärakan Karistuse kandmise algus oli 20.12.2017.

Isikut on karistatud kriminaalkorras 9 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevat

karistust kannab ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Varasemalt on N.U karistatud varguste, omastamise, tapmise ja omavolilise

tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile. Viimaste kuritegude puhul ei ole teod olnud ette planeeritud. Käesoleva kuriteo raskusaste on väiksem võrrelduna varasemalt toime pandud tapmisega ja sooritatud on see üksinda. Varasemalt on

kuritegusid sooritanud ka grupis. Eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks e ning alkoholi kuritarvitamine. vähene oskus lahendada probleem

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla N.U vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

N.U taotles ja avaldas, et tal puuduvad enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist

distsiplinaarkaristused, ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi, töötab ja ka vabaduses on töökoht garanteeritud. Soovib elama asuda pere juurde, naine ja tema kolm last, keda ta peab

oma lasteks, ootavad teda. Tunnistas katseaja tingimuste rikkumisi, kuid ta ei arvanud, et

klaasike alkoholi saunas ehk selline väike möödalaskmine toob kaasa sedavõrd tõsised tagajärjed. Avaldas arvamust, et suudab kodus sama hästi käituda kui vanglas.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta N.U mist. ennetähtaegset vabasta Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega kinnipeetava kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide , kinnipeetava ja ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. N.U käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus t . Kohus leiab aga, e äidetud t eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava

isikuomaduste üle otsustamisel.

3

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, tegude seega ei ole uute süü toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama

elukaaslase juurde. a selgitatud, et tegemist on 3-toalise Kodukülastuse käigus on välj

üüri , kehtiv üürileping on kinnipeetava elukaaslase nimel korteriga . Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et N.U on vabanemise korral võimalik tööle asuda OÜ’s Xxxx. Isikul on omandatud müürsepp-betoneerija ja tisleri eriala. Varem on kinnipeetav töötanud ka saeoperaatorina. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja

koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Positiivseks saab kohtu hinnangul lugeda veel seda, et vabanedes ootab kinnipeetavat toetav

sotsiaalvõ õdede, venna ja elukaaslase näol. rgustik

Ka osaleb N.U elukaaslase kolme alaealise lapse kasvatamisel. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Eelmise elukaaslasega, kelle vastu suunatud kuriteo eest ta karistust kannab, ei suhtle enam. Arvestades aga isiku korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid. N.U peab ise ennast mingil määral mõjutatavaks ja kuna varasemalt on isik kuritegusid toime pannud ka grupis, siis negatiivse mõjuga tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima.

N.U on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Pereja

paarisuhete vägivalla vähendamine“ järeltegevused, mille tulemusena soovib kinnipeetav

hoiduda tulevikus alkoholi kuritarvitamisest ning muuta oma käitumist selliselt, et ei peaks enam vanglasse sattuma. Kohus hindab kinnipeetava eesmärke positiivselt. Ka osaleb N.U vanglas tööhõives.

Negatiivn on asjaolu, et N.U on probleeme alkoholi tarvitamisega. Ka e kriminaalhoolduse nõuete rikkumine on seisnenud alkoholi tarvitamise keelu rikkumises. Isik

ise arvab, et suudab kontrollida alkoholi tarbimist ning suudaks ka edaspidiselt alkoholi

tarbimisega tagasi ennast hoida, kuid sellist arvamust ei kinnita isiku käitumine

kriminaalhooldusel olles. Ka on kinnipeetav kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Suhtumist alkoholi tarvitamise probleemi näitab kohtu hinnangul ka see, et kinnipeetav nimetab keelu rikkumist väikeseks üleastumiseks, millega jäi lihtsalt vahele. Kohus , kuid peab eeltoodut ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna alkoholi tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos. Seega

tuleb kohtu hinnangul vaatamata nimetatus näha ohtu süüdimõistetu arvamusele, et ta suudab alkoholi tarvitamist/mitte tarvitamist kontrolli all hoida.

Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad isiku korduvad kuriteod tema impulsiivsust,

probleemide lahendamise oskuse puudulikkust ning nõrka oskust mõista teiste inimeste seisukohti. Ka ei mõtle kinnipeetav oma tegude tagajärgedele või mõtleb neile alles hiljem.

Kinnipeetava poolne korduvkaristatus ja kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmine viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivate reeglite osas.

4

Kuritegelikke hoiakuid isik samas on ta rral suuliselt ei väljenda, kuid üheksal ko

kriminaalkorras karistatud, mis viitab siiski mõningate kuritegelike hoiakute olemasolule. N.U on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid pannud toime nii uue kuriteo, kui ka rikkunud katseaja tingimusi, seega ei ole varasemad (sh tingimuslikud) karistused N.U-le positiivset eripreventiivset m ohal, et isik õju avaldanud. Kohus on seisuk on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Ka käesoleva karistuse puhul ei õigustanud N.U kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust osaliselt vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud

ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse

kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Kokkuvõtteks lei , et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha ab kohus - olemasolu ning lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik