1-09-17042/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-09-17042/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-17042 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi Z.Z süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav Z.Z
Elukoht: XXXXXXXXX X-XX Tartu (käesoleval ajal viibib vahi all) Isikukood: XXX
Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral: 30.10.1995.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 7 järgi 10-
aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes tähtaegselt 20.09.2004.a.
Tõkend: vahistamine alates 15.05.2009.a. (kahtlustatavana kinni peetud 14.05.2009.a.)
Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme ) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 14. mai 2009. a s.o. Z.Z kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev.
Tõkend - vahistaminetühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2
Asitõendid ja salvestised:
• 13.05.2009 hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestisjätta KrMS § 126 lg 3p 1 alusel kriminaalasja juurde;
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud lauanuga - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud triibuline T-särk - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud rohelist värvi jope - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada . Hävitamisele kuuluvad asitõendid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4,9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja 3 välja mõista Z.Z-ilt menetluskuluna:
sundraha 3000.- (kolm tuhat) krooni;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 000 (kaks tuhat) krooni;
ekspertiisikulu summas 2 000.- (kaks tuhat) krooni.
Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB
Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida
viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Z.Z, 1-09-17042, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies
ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu
Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev
jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Z.Z süüdistatakse selles, et tema
13.05.2009.a. kella 23:20 paiku õhtul Tartu linnas, XXX 4-1a asuvas korteris lõi isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus voodil istunud M.A. ’i laualt haaratud noaga paremasse küünarvarde, paremale rindkeresse ja õlavarde. Z.Z tekitas M.A. ’ile järgmised tervisekahjustused: pehmeid kudesid vigastavad torke-lõikehaavad rindkerel ja mõlemal õlavarrel.
Seega pani Z.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Kuriteoga tekitas Z.Z M.A. ’ile füüsilist ja moraalset kahju. Kannatanu tsiviilhagi ei esita. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu eeluurimisel 4384.80 suuruses summas (tl 50-52); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 2875.- krooni (tl 8)
3 Asitõendid ja salvestised:
• 13.05.2009 hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestis
jätta kriminaalasja juurde
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud lauanuga
hävitada
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud triibuline T-särk
hävitada
• 14.05.2009 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus Tartust XXX 4-1a korterist kaasa võetud rohelist värvi jope
hävitada Vara arestitud ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.05.2009.a. s.o. Z.Z kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Z.Z, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-
245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Z.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.Z süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o.
6525.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu ning ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et
menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu,
jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et Z.Z, kes elatub invaliidsuspensionist, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest.
Rutt Teeveer Kohtunik