4-18-6525/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2019 Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-6525 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi G.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,007583 Menetlusalune isik G.L, ik XXX, elukoht xxx Väärtegu LS § 223 lg 1 Asja

läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.00 eurot. Kaebuse esitaja taotlus Määrata menetluskulude tasumine ositi

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr 2302,18,007583 17.12.2018 otsus menetluskulude tasumise viisi osas.

2. VTMS § 38, KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 413 eurot tasuda 10

(kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 41.30 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda 17.12.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

väärteomenetleja H väärteoprotokolli, mille kohaselt R koostas 27.11.2018 03.08.2018 ajavahemikul kell 16.00-16.05 Viljandi mnt 41a juures, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju

2

maakond G.L juhtis mootorsõidukit BMW 520D registreerimismärgiga , sõitmisel xxx ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas kõrval olevat sõidukit, millega tekitas varalise kahju U T . Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. G.L

-des 46 lg-s 3, 169 lg 4 p-des 4, 5, lg-s 5 rikkus liiklusseaduse (LS) § sätestatud kohustust, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ja 236 lg 1

2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2018 otsusega karistati G.L-i raha LS § 223 lg 1 alusel trahviga 50 trahviühikut, s.o 200.00 eurot. Otsuse alusel peab G.L tasuma menetluskulud summas 413 eurot. LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo toime panemine ei leidnud kohtuvälise menetleja hinnangul

tõendamist (otsuses ekslikult märgitud LS § 237, mida isikule väärteoprotokolli ja ka otsuses kajastatu kohaselt ette ei heidetud).

3. Menetlusalune isik esitas 19.12.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub määrata menetluskulude tasumise ositi. Soovib kaebuse arutamist kirjalikus menetluses.

4. Kohtuväline milles nõustub menetluskulude menetleja esitas kirjaliku seisukoha, ajatamisega ning samuti on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VTMS - 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. § st VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

6. G.L-ile heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekkis varaline kahju. LS §

223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. vad Liiklusõnnetuse toimumist tõenda

sündmuskoha vaatlusprotokoll ning ütlus Liiklusõnnetuses tunnistajate U T ja M J ed. osalesid G.L-i juhitud sõiduk BMW 520D registreerimismärgiga xxx (edaspidi BMW) ja U. T - xxx (edaspidi Toyota). G.L juhitud sõiduk Toyota C HR registreerimismärgiga tunnistab, et juhtis dukit BMW mootorsõi liiklusõnnetuse toimumise ajal sündmuskohal ja sooritas parklast väljasõidul möödasõitu mootorsõidukist Toyota. G.L-i sõnul ei tundnud ta kokkupõrke kontakti. U. T ja G.L-i mootorsõidukite kahjustused on tuvastatud sõiduki vaatlusprotokollidega. Ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et

sõiduauto Toyota vigastused taga paremal nurgal võivad olla tekitatud sõiduauto BMW esimese vasakpoolse

nurga detailidega. LS § 46 lg 3 kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Tõendamist on leidnud, et G.L põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas U. T varalist kahju.

7. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. G.L

pani teo toime kergemeelsusega Parklast KarS § 18 lg 3 tähenduses. väljumisel sooritas

eesseisvast sõidukist möödasõitu kuigi möönis, et selleks ei ole piisavalt Toyota CH-R ruumi.

G.L-i sõnul jäi eesolev sõiduk auto sõidutee osale diagonaalis, millega Toyota

tagumine osa jäi osaliselt ette paremale pööravale sõiduautole takistades paremale

suunduvate autode liiklust. G.L sooritas möödasõitu paremalt kasutades selleks ka kõnniteed.

3

1. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. on määratud G.L-ile rahatrahv 50

trahviühikut, s.o alla ühe

neljandiku sanktsiooni . Karistusregistri andmetel puuduvad st isikul kehtivad karistused. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja määranud karistuse õigesti.

2. Karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja väärteo menetlemisel on järgitud ning

väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

3. Kohtuvälise menetleja otsusega on G.L-ilt välja mõistetud liiklusekspertiisi kulud

summas 413 eurot. G.L palub määrata menetluskulude tasumise ositi. Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (VTMS § 38 KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus ).

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude

suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt menetlusaluse isiku jaoks

raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud.

Menetluskulude tasumata jätmisega, kaasneksid täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see menetlusaluse isiku

majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 10 kuu peale.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik