4-18-4141/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2018.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4141 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

Tõlk Mari Kirs

Natalija Mehh

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

R.N

(isikukood XXX, EV

kodakondsus, elukoht xxxx puudub, xxxx) , töökoht väärteoasi § 1 ja § 236 lg 1 järgi LS 223 lg

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.07.2018.a üld väärteoasjas menetluse otsus nr 2302,18,002746

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja

R.N kohtuvälise menetleja Põhja p , A PP refektuuri, esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 2, § 133

-135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

24.07.2018.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,002746 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada R.N-i LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot.

Karistada R.N-i LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada R.N-i tasuma

mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 70 eurot.

2

Rahatrahv, summas 700 eurot, tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr

EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE403300333416110002 Danske Bankis või nr EE 701700017001577198 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber „R.N, 10220185085820 ning selgitus

väärteoasi 4 rahatrahv“. -18-4141,

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi esimest osa tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.01.2019.a.

Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse xxxx H R koostas

28.06.2018.a väärteoprotokolli AB 1545100, mille kohaselt R.N juhtides 31.03.2018 kella xxxx 22.00 ajal Tallinnas Lasnamäe tn 18 juures mootorsõidukit , reg. märgiga

xxxx, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale, sõitis otsa pargitud sõidukile, seejärel paiskus otsa teisele pargitud sõidukile, mis omakorda paiskus otsa tema kõrval pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju J , juht lahkus sündmuskohalt K, K S ja A V

politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.N Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 3 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav - LS § 223 lg 1 järgi, samuti rikkus ta LS § 169 lg 4 p. de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis LS § 236 lg 1 järgi. on kvalifitseeritav

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx P J

karistas R.N-i 24.07.2018.a väärteoasjas nr 2302,18,002746 tehtud üldmenetluse

otsusega

ülalnimetatud õiguserikkumiste eest LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist ja menetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo suhtes ja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas puuduvad menetlusaluse isiku käitumises nii süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (menetlusalune isik autojuhina ei ole

ühtki oma kohustust rikkunud) kui subjektiivsed tunnused (menetlusalune isik ei saanud ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette näha, et tema sõiduk, mis liikus vahetult enne otsasõitmist sõidukile xxxx kiirusega 5-10 km/h (seejuures lubatud kiiruseks oli 50 km/h),

kaotab kontrolli ja

sõidab otsa pargitud sõidukile nähtamatu jäätunud teekatte tõttu. Kaebuse esitaja alustas oma autoga liikumist tema elukohas asuvast parklast (Lasnamäe tn 20), 30 meetrit

pärast liikumise alustamist, juhtides oma mootorsõidukit kiirusega 10 nähes nn. -20 km/h,

„lamav “, vähendas kiiruse kuni 5 misel tema sõiduki at politseinikku -10 km/h, kuid pidurda

3

parem esiratas sattus jäätunud teealale, sõiduk kaotas kontrolli ja sõitis otsa pargitud sõidukile xxxx. Seejuures k s tegelikult aebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et liiklusõnnetus toimu 01.04.2018 kell 00:05, aga mitte 31.03.2018 kell 22:00. Seega kaebuse esitaja autojuhina juhtis

oma mootorsõidukit lubatud kiirusega ning vähendas oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale. Kaebuse esitaja leiab, et antud liiklusõnnetus toimus ettenägemata asjaoludel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Antud esineb karistust kergendava asjaoluna väärteoasjas puhtsüdamlik kahetsus. Lisaks sellele

juhib sellele, et l ta oma kaebuse esitaja tähelepanu iiklusõnnetuse toimumisel kirjutas kontaktandme xxxx esiklaasile, tegi fotosid ning parkis d paberlehele ja kinnitas selle sõiduauto

oma auto parklas esimesele vaba kohale le (umbes 100 meetri kaugusel liiklusõnnetuse kohast)

selleks, et teavitas kaebaja liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. Seejärel liiklusõnnetusest

telefoni tee , kas

l kindlustusfirmat ning küsis ta peaks täiendavalt politseid liiklusõnnetusest

teavitama. Kindlustusfirma töötaja vastas, et politseid teavitada ei ole vaja ning et

kindlustusfirma ise vajadusel teavitab liiklusõnnetusest politseid. Samal päeval siiski teavitas kaebuse esitaja liiklusõnnetusest ka politseid. Kaebuse esitaja ei põgenenud sündmuskohalt ega püüdnud end varjata. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et ebuse esitaja näol on tegemist ka xxxx

isikuga, kellel on töövõimetus xxxx ulatuses, temale etteheidetav süüdistus liiklusõnnetusest mitteteatamine on toime pandud esmakordselt ning ta on varasemalt väärteokorras karistamata.

Seega ei ole kaebuse esitaja karistamine liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel põhjendatud ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 tuleks alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna isiku süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi.

Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Menetleja on juba karistuse

määramisel arvestanud kaebaja on väärteokorras varasemalt karistamata, mistõttu on , et

määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Menetleja ei vaidle vastu trahvi ositi tasumisele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud

isiku selgitused, tunnistaja te ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse xxxx H R poolt 28.06.2018 2302,18,002746 1545100 juhtis .a väärteoasjas koostatud väärteoprotokollile nr AB

R.N 31.03.2018 kell 22.00 ajal Tallinnas Lasnamäe tn 18 juures mootorsõidukit a

xxxx xxx

, reg. märgiga , ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale, sõitis otsa

pargitud sõidukile, seejärel paiskus otsa teisele pargitud sõidukile, mis omakorda paiskus otsa tema kõrval pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju J K, K S ja A V, juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud tegevusega rikkus 50 lg 3 p 2, -

R.N LS § § 169 lg 4 p. de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida liiklusõnnetuse põhjustamise kohta järgmist:

4

Kaebaja ei vaidlusta asjaolusid, et ta 31.03.2018.a juhtis Tallinnas Lasnamäe tn 18 juures mootorsõidukit ärgiga xxxx, reg. m xxxx. Vaidlus puudub selles, et R.N sõitis otsa pargitud sõidukile , reg.märgiga ning kokkupõrke tagajärjel tekkis xxxx xxxx, varaline kahju K S

(kohtutoimik lk.10, 11, 21 pöördel, 22 pöördel, 32 Kaebuse esitaja seab kahtluse alla ).

väärteoprotokollis märgitud liiklusõnnetuse toimumise aja 31.03.2018 kell 22.00, väites, et - õnnetus toimus 01.04.2018 kell 00.05. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Nähtuvalt sündmuskoha

vaatlusprotokollist on teade liiklusõnnetuse toimumise kohta tulnud politseile kell 22.53, mis tähendab, et väärteoprotokollis märgitud õnnetuse toimumise aeg on õige, kuna vastasel juhule,

kui kokkupõrge oleks toimunud kell 00.05, siis politsei informeerimine kell 22.53 oleks olnud võimatu. R.N-i Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka poolt edastatud e-kiri, mille ta on 01.04.2018 kell 03.55 edastanud kindlustusele, viidates, et umbes kell 23.45 on ta kindlustajaga

kontaktis olnud (kohtutoimik lk.10). Seega ei saanud liiklusõnnetus toimunud kell 00.05 ning sellele viitab ka kindlustusfirma päring, kus viidatakse juhtumile, mis leidis aset 31.03.2018 kell

22.53, ehk et osundatakse täpselt sellele kellaajale, millal juhtunust teavitati politseid

(väärteotoimik lk 35). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et liiklusõnnetuse toimumise aeg on väärteoprotokollis õige - 31.03.2018 kell 22.00.

Vaidlust ei ole, et politseipatrulli sündmuskohale saabumise ajal olid kohapeal kahjustatud ka mootorsõidukid , reg. märgiga , reg. märgiga (väärteotoimik lk 1 xxxx xxxx ning xxxx xxxx -15). Kaebaja eitab enda seotust kõnealustele sõidukitele kahju tekitamisega. Kaebaja selline väide on

ümber lükatud eelkõige väärteoasjas läbiviidud ekspertiisiga. Sõidukile otsasõit on xxxx

tõendamist leidnud EKEI värvkatteekspertiisi ekspertiisakti

nr 18E-AV0009

eksperdiarvamusega, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud sõidukilt , reg. märk xxxx xxxx,

võetud värvkatte ladestusproov on samaliigiline sõidukilt , reg. märk , võetud xxxx xxxxx

värvkatteprooviga (väärteotoimik lk 39 40). Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et keegi on - tahtlikult tema sõiduki värvi kraapinud sõidukile xxxx, selleks, et kindlustuselt raha saada. Ka kohtus ülekuulatud tunnistajad V L, A V ile xxxx R.N kinnitasid kohtus, et sõiduk sõitis otsa

oma sõidukiga . Tunnistajad kirjeldavad ühtmoodi kaebaja käitumist

xxxx

sündmuskohal, tema lahkumist kohapealt, hilisemat tagasitulekut, maha kukkunud detailide kokku korjamist ning A V , teab isegi märkida, et sõidukijuhil, kes õnnetuse põhjustas oli käes Maxima kilekott. Kõnealune kott on näha ka kaebaja auto esiistmel (väärteotoimik lk 21). Mõlemad tunnistajad helistasid politseile, informeerides politseid juhtunud liiklusõnnetusest. A V oli ka inimeseks, kes teatas

xxxx otsasõiduga kahju tekitanud mootorsõiduki registrimärgi. V

L, A V on täiesti veendunud, et pargitud sõidukitele sõitis otsa sõiduauto

xxxx. Puudub alus

kahelda kõnealuste tunnistajate ütluste õigsuses. Mõlemad tunnistajad kirjeldavad

üksikasjalikult otsasõiduga seonduvaid helisid ja kohapeal nähtud sõidukit ja selle juhti, sõidukitele liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Kohus peab tunnistajate V L ning A V kaebuse kohtulikul arutamisel antud ütlusi õigeteks, kuna ei ole usutav, et inimesed, kes kaebajat

isiklikult ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, R.N-i süüstavaid valeütlusi, samuti on tunnistajate poolt antud ütlused omavahel kooskõlas. Märkimist väärib veel

asjaolu, et tunnistajad ei ole näinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuid nende ütlused haakuvad ka liiklusvahendi ja sündmuskoha vaatlusprotokollis ning fototabelites kajastatuga.

Tunnistaja A V kinnitas kohtus, et 31.03.2018 enne xxxx, reg. liiklusõnnetust tema sõidukil

märgiga väliseid vigastusi ei olnud, sama kinnitas ka mootorsõidukid , reg. märgiga xxxx

xxxx xxxx omanik J K

(kohtutoimik 31 pöördel ning 38 pöördel)

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad

tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta, mis tähendab, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse,

mille tagajärjel sõitis ta sõidukiga otsa pargitud sõidukile , seejärel paiskus sõiduk xxxx xxxx xxxx - xxxx, mis omakorda paiskus otsa viimase otsa teisele pargitud sõidukile kõrval pargitud

sõidukile R.N-i ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav tendents xxxx.

ning

5

püüdes tema pole sõidukitele otsa sõitnud, püüab t kohut veenda selles, et xxxx ning xxxx a vabaneda vastutusest.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebuse esitaja LS § 50 lg 3 p 2 - juht peab kohandama oma

sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab

vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LS § 50 peamine eesmärk on tagada sõiduki selline liikumiskiirus, mis võimaldaks sõiduki teel oleva või sattuva takistuse ees peatuda. Seega saab heita juhile LS § 50 rikkumist ette juhtudel, mil tal ei õnnestu peatada sõidukit sellise takistuse ees, mille olemasolu või teele sattumist oli tal mõistlikult võimalik tajuda või eeldada. Kohus on seisukohal, et R.N poolt juhitud

sõiduki kiirus ei olnud olukorrale vastav, sest vastasel juhul ei oleks ta teeääres parkivatele

sõidukitele otsa sõitnud. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui

tingimused seda nõuavad. Kuivõrd kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude

seisvate sõidukitega, siis on ilmne, et juht ei valinud sobivat liikumiskiirust, arvestades ka

kaebaja enda väidet, et tee oli kohati jää tõttu libe. Kaebuse esitaja tegi valearvestuse kiiruse valikul des sellega

põhjusta liiklusõnnetuse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üheselt on tõendatud R.N-i LS § 50 lg 3 p poolt 2 ning selle

nõuete rikkumine tagajärjel põhjustas kaebuse esitaja liiklusõnnetuse ehk pani toime

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, milleks on mootorsõiduki , maastikusõiduki või - - trammiju ne, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju hi poolt liiklusnõuete rikkumi või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Teisena asub kohus vastust otsima küsimusele, kas R.N pidi teavitama toimunud liiklusõnnetusest politseid ning liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise kohta asub kohus alljärgnevale seisukohale:

Liiklusseaduse § 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt 236 lg

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on

kohustuslik. Antud väärtegu on lõpule viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja

lahkub sündmuskohalt, kuigi tal liiklusseaduse järgi oli kohustus teatada liiklusõnnetusest. LS

§ le ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise 169 lg 5, mille rikkumist heideti kaebuse esitaja menetleja otsuses, sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Vastavalt LS § 169 lg 4 ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

4 loetletud 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2– asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Eelnevalt asus kohus seisukohale, et R.N põhjustas 31 .a liiklusõnnetuse.

.03.2018

Kaebaja poolt juhitud sõiduki otsasõidu xxxx tulemusel tekkinud varaline kahju xxxx xxxx ,

ning xxxx omanikele on tõendatud tunnistajate A V, J K ütlustega (et selliseid vigastusi autol varem ei olnud), ga. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelite

6

kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saajad, s.o

de omanikud, siis kõnealuste sõiduauto

oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille § 169

lg 5 kohustab juhti kohaselt õnnetusest teatama politseile, kui kahju saaja ei ole teada.

Käsitletavas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R.N, kui autojuht, selle kohustuse täitis. Käesolevas väärteoasjas eiras R.N ülalviidatud liiklusseaduse nõudeid täielikult pärast liiklusõnnetuse toimumist ta asunud välja selgitama kahju saaja - ei id,

vaid lahkus sündmuskohalt. Kaebaja ei eita, et lahkus sündmuskohalt peale liiklusõnnetuse

toimumist xxxx esiklaasile oma kontaktid. Kohus leiab, et kaebuse esitaja R.N , öeldes, et pani on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest.

See, et kaebaja teavitas toimunud liiklusõnnetusest politseid alles järgmisel päeval (kohtutoimik

lk 9), ei ole ootuspärane ja ei ole kooskõlas liiklusseaduse mõttega. Kindlustusfirma

informeerimine ei ole samastatav politsei teavitamisega ning selline käitumine on kohtu jaoks

arusaamatu, et isik hangib kindlustusfirma numbri ja teavitab kindlustuse pakkujat liiklusõnnetusest, kuid jätab tuleneva nõude politsei teavitamise kohta täitmata

liiklusseadusest .

Kuna antud juhul liiklusõnnetuses osalenud sõidukite omanikud ega ka kaebaja ei olnud

asjaolusid kirjalikult vormistanud ega allkirjastanud, siis oleks kaebuse esitaja pidanud jääma

sündmuskohale ja politseid teavitama. Kohus asub seisukohale, et kaebaja pidi eelpool kirjeldatud asjaoludel aru saama oma tegevusest, sündmuskohalt ärasõit on toime pandud otsese tahtlusega, mistõttu saab järgned § 236 lg 1 järgi. a ka tema vastutus LS

Kuivõrd R.N on pannud toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

väärteod, tema süüd ja käitumises õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja

väärteomenetluse rikkumisi kohus väärteoasjas uuritud tõendite alusel tuvastanud ei ole, on olnud põhjendatud R.N-i karistamine LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. R.N-ile määratud karistusele hinnangu andmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistanud

R.N-i LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ning LS § 236 l 10

g 1 järgi rahatrahviga 0 trahviühiku ulatuses.

R.N-i puhul on tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t isikuna,

kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides.

R.N ei ole kehtivaid väärteokaristusi, seega on kaebaja puhul tegemist õiguskuuleka kodanikuga.

R.N-i suhtes väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud, et kaebuse esitaja käitumises esines k – süü aristust kergendav asjaolu

osaline tunnistamine ning karistanud kaebuse esitanud isikut alla mõlema rikkumise eest

sanktsiooni keskmist määrat. Kohtule esitatud kaebusest jääb mulje, nagu kaebaja arvaks, et

kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendava asjaolu esinemisega. Kohus leiab, et

meneteleja on sellega arvestanud. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut

sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud KarS §

58 järgi kaebaja käitumises puuduvad, ning kuivõrd määratud karistus on sanktsiooni keskmisest

määrast väiksem, siis on menetleja süü tunnistamist rahatrahvi määramisel arvesse võtnud.

Puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, millele on kaebaja oma kaebuses viidanud, ei ole kohus

tuvastanud, kuna sellesisulist avaldust ei ole kaebaja ei kohtuvälise menetluse ega ka

kohtumenetluse vältel teinud. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut, kergendava asjaolu

esinemist ja süü suurust, leiab kohus, et määratud karistus vastab teo raskusele ja süüdlase

isikule. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus ei hakka muutma määratud karistuste suurust, kuid kaebaja materiaalset

olukorda arvestades on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades 10

7

kuu jooksul. isikul on tuvastatud xxxx, Võttes arvesse kohtumenetluses selgunud asjaolusid –

tema sissetulek on piiratud ning kohtul ei ole alust kahelda kaebaja raskes majanduslikus

olukorras, siis kohtu hinnangul on igati mõislik anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest

määratud rahatrahvid vabatahtlikult pikema aja jooksul. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka

rõhutada, et R.N ei ole kehtivaid karistusi, seega on kaebaja puhul tegemist õiguskuuleka kodanikuga, mistõttu on põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine.

Mis puudutab kaebaja karistamist LS § 236 lg 1 järgi, siis siinkohal kohus võimalikuks ei pea menetlust 30 lg lõpetada VTMS § 1 p 1 alusel. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine

on menetleja õigus. Väärteomenetluse lõpetamise õigus on nii kohtul kui kohtuvälisel menetlejal ning selle otsuse tegemisel peab arvestama järgmisi asjaolusid: väärteoga õigushüve

kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid,

menetlusalust isikut (varasem karistatus sama väärteokoosseisu alusel.) Kuigi kohtule ei ole esitatud

oleks varem samalaadseid rikkumisi sooritanud, siis antud tõendeid, et R.N

juhul ei saa kohus jätta tähelepanuta, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada 3 sõidukit Vaatamata asjaolule, et sõidukite omanikud, s . .t kahju saajad, ei olnud talle tea politseid da, ta lahkus sündmuskohalt, nõuetekohaselt teavitamata. Kuivõrd väärteomenetluse

lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku

menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et tegemist on üheaegselt sõiduki mitme

rikkumisega ning mitmele inimesele kahju tekitamisega, ei saa käesolevas asjas rääkida ei

kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega leiab kohus, et

käesoleval kaebaja süü suur ning antud juhul le põhjendatud R.N-i juhul on ei o karistamata jätmine LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Kohtunik