2-18-5082/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX taotlus piirata jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus ja

asendada jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed, isikukoodid ja aadressid

initsiaalide või tähemärkidega.

2. Jätta Harju Maakohtu 26.09.2018 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

11.01.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-5082

Kohtuasi

XX (X) hagi YY (Y) ja CC (C) vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

025/2018/282

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Apellatsioonkaebuse hind

XX apellatsioonkaebus

1 127,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Kostja I YY (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja II CC (ik XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja OO, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Geidi Sile

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja) esitas YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu 03.04.2018 hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/282. Samuti palus hageja kohaldada hagi

tagamist ja peatada viidatud täiteasjas menetlus kuni praeguses asjas tehtava otsuse

jõustumiseni, mille kohus rahuldas. Menetluskulud ja täitekulud palus hageja jätta kostjate

kanda.

Kohtutäitur Kaire Põlts alustas kostjate isa OO avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust

tsiviilasjas nr 2-15-14651 tehtud Harju Maakohtu 28.12.2017 otsuse täitmiseks. Kohtuotsusega

mõisteti hagejalt välja tagasiulatuv elatis 4 575 eurot ja igakuine elatis mõlemale lapsele 50%

kuupalga alammäärast. Sissenõudjad olid kostjad (hageja lapsed), keda esindas OO. 27.02.2018

täitmisteate järgi tuli hagejal ilma täitekuludeta tasuda sissenõudjatele 5 075 eurot ja

täitedokumendi vabatahtliku täitmise ajana oli määratud 19.03.2018. Hageja tasus kostjatele

vabatahtlikult ülal nimetatud summa, kuivõrd hageja vend QQ kandis kostjate isa OO

pangakontole 5 075 eurot. Veel enam, hageja ei ole kunagi keeldunud kohtuotsusega

väljamõistetud summade vabatahtlikust maksmisest, mistõttu ei olnud põhjendatud tema suhtes

täitemenetluse alustamine.

08.03.2018 esitas hageja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur ei

lõpetanud menetlust, sest sissenõudjad ja nende seaduslik esindaja said väidetavalt kätte üksnes

4 248 eurot. Ülejäänud osa OO kontole kantud 5 075 eurost võttis OO kontolt ära pank

laenuvõla katteks. Samas on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et elatise maksmine

kontole, kust läheb maha laen, ei tee elatise tasumist olematuks. Lapse seaduslik esindaja peab

tagama laste huvide kaitse ja raha õige kasutamise.

Hagi esitamise seisuga oli hageja võlgnevuse suurus täituri hinnangul 1 127,97 eurot, mis

moodustus 827 euro suurusest elatisevõlgnevusest ja täitekuludest. Kuivõrd hagejal puudus

võlg kostjate ees, oli sundtäitmine 827 euro osas lubamatu ning kuna hageja ei põhjustanud

täitemenetlust ja puudus otsus kohtutäituri tasu kohta, oli sundtäitmine lubamatu täitekulude

sissenõudmise osas.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid

kostjad jätta hageja kanda.

Kostjad ei vaielnud vastu sellele, et QQ kandis perioodil 28.02.2018 – 05.03.2018 kostjate

seadusliku esindaja OO ühele pangakontole mh 4 575 eurot selgitusega „Tsiviilasi 2-15-14651,

CC ja YY elatis ajavahemiku 01.10.2014 – 30.09.2015 eest“, kuid laste elatisenõude katteks

läks sellest vähem. Osa ülekantud summast kulus hageja laenuvõlgnevuse kustutamiseks panga

ees ning seda ei saanud käsitleda hageja kohustuse täitmisena. Nimelt pärast täitedokumendiks

oleva otsuse tegemist teavitasid kostjad OO nõusolekul, mis kontodele tuleb hagejal

elatisemaksed teha. Teavituskiri saadeti lisaks hagejale ka tema esindajale, emale ja vennale.

Hagejal ei olnud õigust sellist juhist eirata. Selline korraldus oli vajalik, et tagada võimalus

kasutada raha kostjate vajaduste rahuldamiseks. Võlgnevuse kandmist kolmanda isiku

pangakontole ei saanud lugeda kohustuse kohaseks täitmiseks.

Seda enam, et konto, millele hageja ja QQ ülekanded tegid, oli pangalaenu nr 02-002319-EL

teenindav konto. Pangalaenu võtsid hageja ja OO XXX kinnisasja ostuks. Kui hageja ja OO

ühine elu lõppes, lepiti kokku, et kinnisasi jääb hagejale ja kuni kostjad elavad seal emaga, aitab

OO pangalaenu maksta. Kuna lapsed hakkasid alates 2013. aastast elama isaga ja XXX

kinnisasja kasutas ainult hageja, oli õiglane, et hageja maksab ise ka pangalaenu. Samas ei

maksnud hageja ülekannete tegemisele eelnenud kuudel laenu (tekitas võlgnevuse) ning lasi

seejärel

kanda

kostjate

elatiseks

mõeldud

rahalised

vahendid

kontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kus summad panga poolt automaatselt laenu nr 02-002319-

EL katteks kinni peeti. Rahaliste vahendite pangalaenu teenindavale kontole kandmisega

vähendas hageja oma kohustust panga ees.

Hageja pahatahtlikkust ülekannete tegemisel ilmestasid ka asjaolud, et menetluse ajal, kus

kostjate kasuks hagejalt elatis välja mõisteti (tsiviilasi nr 2-15-14651), oli hagi tagamise korras

määratud, et rahalised vahendid kantakse OO pangakontole nr EE071010010443411016. Hagi

tagamise määruse tühistamisel ja kohtulahendi jõustumisel otsustas hageja senist praktikat

muuta

ja

lasi

rahalised

vahendid

tasuda

OO

teisele

kontole

(kontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX), mis teenindas pangalaenu nr 02-002319-EL. Heas usus

käituv võlgnik oleks lähtunud võlausaldajate määratud kontonumbrist. Liiati oli ülekannete

tegemise ajaks täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade ning

täitmisteates oli selge juhis kanda raha täituri pangakontole.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas otsuse jõustumisest hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

Hageja nõue oli esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Kirjeldatud nõude lahendamiseks tuli kontrollida, kas isik, kelle suhtes nõue esitatakse, on

sissenõudja; kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; kas nõude esitaja suhtes on

algatatud täitemenetlus; kas nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud; kas hagi on esitatud

enne täitemenetluse lõppemist.

Praegusel juhul oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 28.12.2017 otsus, millega mõisteti

hagejalt kostja I kasuks välja elatis ajavahemiku 01.10.2014 – 30.09.2015 eest 2 287,50 eurot

ja alates 01.10.2015 elatis, mis vastas 50%-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuni kostja I täisealiseks saamiseni. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega

hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja elatis ajavahemiku 01.10.2014 – 30.09.2015 eest

2 287,50 eurot ja alates 01.10.2015 elatis, mis vastas 50%-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuni kostja II täisealiseks saamiseni.

Hageja suhtes algatati eespool nimetatud täitedokumendist tulenevate kohustuste sundtäimiseks

täiteasi nr 025/2018/282. Nõude sisuks oli hageja elatisevõlgnevus kostjate ees 5 075 euro

ulatuses, millele lisandusid täitekulud. Pärast võlgnevuse osalist katmist oli vara kontol

arestimise akti kohaselt hageja võlgnevus kostjate ees 827 eurot, millele lisandusid täitekulud

320,17 eurot. Seega olid täitemenetluses sissenõudjad hageja ja OO ühised lapsed kostjad I ja

II ning võlgnik oli hageja.

Järgmisena analüüsis kohus, kas hageja oli kostjate nõude rahuldanud. Tõendatud oli, et hageja

vend QQ kandis OO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega

„Tsiviilasi 2-15-14651, CC ja YY elatis ajavahemiku 01.10.2014 – 30.09.2015 eest“ 175 eurot

(28.02.2018), 1 500 eurot (01.03.2018), 1 500 eurot (02.03.2018), 1 400 eurot (05.03.2018).

Samale arveldusarvele kandis hageja vend QQ ka veebruari, märtsi ja aprilli elatise.

Sissenõudjad kinnitasid 4 248 euro laekumist, s.t kostjad võtsid oma seadusliku esindaja OO

kaudu kohtulahendiga väljamõistetud elatise hageja vennalt täitmisena vastu 4 248 euro

ulatuses. Seega oli võlgnevuse suurus 827 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 79 lg 1 kohaselt, kui kohustus on täidetud

isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist

vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik

kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele

vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga

päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele

lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist

maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

Kostjad esitasid hagejale 29.01.2019 kohustuse täitmise ja elatise tasumise nõude, milles

palusid Harju Maakohtu 28.12.2017 kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad kanda

kostja I pangakontole, selgitusega „elatis“. Samas nõudekirjas märkisid kostjad veel, et ei anna

nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Nimetatud kiri adresseeriti hagejale ja

saadeti ka QQ-le. 31.01.2018 teatas kostjate esindaja hagejale ja mh QQ-le, et alates nimetatud

kuupäevast oli kostjal II oma pangakonto ja kostja II elatis paluti kanda kostja II kontole ja

kostja I elatis kostja I kontole. Samas nõudekirjas märgiti taas, et kostjad ei anna nõusolekut

kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Seega andis OO nõusoleku elatise kandmiseks

otse alaealiste laste kontole. Hageja sai nimetatud kirjad kätte. Seega tuli laste elatis kanda laste

arveldusarvele. Eelnevast nähtuvalt ei olnud hageja kohustus kostjate ees kohaselt täidetud, sest

OO ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik.

Kohus nõustus kostjatega, et hageja käitus pahas usu, kui kandis elatise võlgnevuse kostjate

seadusliku esindaja arvelduskontole teades, et tegemist on üksnes pangalaenu teenindava

kontoga. Seda enam, et samas asjas tehtud hagi tagamise määruse alusel tuli hagejal kanda elatis

hoopis teisele kontole. Panga ees vastutavad laste vanemad küll solidaarselt, kuid kohus nõustus

kostja seisukohaga, et rahaliste vahendite OO kontole kandmisega vähendati hageja kohustust

panga ees. Elatis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning antud juhul elatis 827 euro ulatuses

alaealiste kostjateni ei jõudnud. Oluline oli ka see, et elatise ülekannete tegemise ajaks oli

täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade. Täitmisteates oli selge juhis

kanda rahalised vahendid täituri pangakontole.

Sundtäitmine oli lubatav. Kohus ei saanud praeguse asja raames hinnata täitekulude

põhjendatust, sest kostjad ei vastutanud täituri tegevuse eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistas kohus hagi tagamise alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi

tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Samuti palus hageja jätta jõusse hagi tagamine

kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Veel

palus hageja asendada menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärkidega ja mitte

avalikustada menetlusosaliste isikuandmed ja aadressid.

Sundtäitmine oli lubamatu, sest kogu hageja võlg kostjate ees oli tasutud. Nimelt kandis hageja

kostjate isa arveldusarvele kogu võlgnevuse, s.o 5 075 eurot ja isa oli võla vastuvõtmiseks

õigustatud isik. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et vanem on täitnud oma

ülalpidamiskohustuse, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale,

kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Lapsed ei saa keelata oma raha kandmist

vanemate kontole. Seda isegi juhul, kui hooldusõiguslik vanem on andnud nõusoleku elatise

tasumiseks otse laste kontole. Olukorras, kus kohus leidis, et OO ei olnud õigustatud raha vastu

võtma, oleks maakohus pidanud käsitlema VÕS §-s 1028 sätestatud tagasinõudeõigust.

Kogu OO kontole hageja venna poolt ülekantud raha ei läinud laste vajaduste katmiseks OO

poolt laenukohustuse rikkumise tõttu. Kui OO-l oli samal ajal võlgnevus panga ees, siis tuli tal

leida täiendavad vahendid, et tasuda pangalaen, mitte teha seda laekunud elatisraha arvelt.

Hageja ei pidanud teadma, mis otstarbel kasutab OO oma pangakontot, s.t kas ta kasutab seda

üksnes pangalaenu teenindamiseks või ka muul otstarbel.

Maakohus eksis, kui leidis, et ei saanud praeguse menetluse raames hinnata täitekulude

põhjendatust. Kohus oleks saanud võtta seisukoha taotluse osas ja jätta täitekulud sissenõudjate

kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjate 5 075 euro suurune nõue hageja vastu, mida

täitemenetluses täideti, eksisteeris reaalselt. Samuti puudus vaidlus selles, et hageja vend kandis

selle

summa

perioodil

28.02.2018

–

05.03.2018

kostjate

isa

pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetlusosaliste vahel oli vaidlus selles, kas 5 075 euro

ülekandmisega kõnealusele kontole täitis hageja kogu kohustuse kostjate ees.

Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles

otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks ei täitnud

hageja 5 075 euro ülekandmisega kostjate isa pangakontole kogu kostjate nõuet ja miks oli

sundtäitmine lubatav. Maakohtu otsus vastab TsMS §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt

neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohus leidis õigesti, et kuna PKS ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb

selles küsimuses lähtuda VÕS-i regulatsioonist. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil

(VÕS § 76 lg 3). Praegusel juhul mõisteti 28.12.2017 otsusega hagejalt elatis välja kostjatele.

Kostjate lepinguline esindaja edastas 29.01.2018 mh hagejale ja tema vennale teate, milles

palus kostjate ja kostjate isa lepingulise esindajana 28.12.2017 otsuses väljamõistetud summad

kanda kostja I pangakontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (lk 69) ja täpsustas

seda 31.01.2018, kui saatis mh hagejale ja hageja vennale kirja, et kostja I elatis tuleb kanda

eelnevalt viidatud pangakontole ja kostja II elatis tema vastavatud pangakontole

nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (lk 72). Ühtlasi teadustati, et kostjate isa andis

summade ülekandmiseks alaealistele lastele eelneva nõusoleku ja kolmandatele isikutele

kohustuse täitmine oli lubamatu.

Kuivõrd

hageja

kandis

nõutava

summa

kostjate

isa

pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (lk-d 14-20), ei täitnud hageja kohustust kohaselt

VÕS § 76 lg 3 mõttes. Hoolimata kohustuse ebakohasest täitmisest nõustusid kostjad täitmise

vastu võtma 4 248 euro ulatuses, s.t hagejal oli jätkuvalt kohustus kostjatele tasuda 827 eurot.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu ja kostjatega sellest, et hageja tegevuses väljendub

vastuolu hea usu põhimõttega. Menetluse ajal, kus kostjate kasuks hagejalt elatis välja mõisteti

(tsiviilasi nr 2-15-14651), kohustati kostjat 22.12.2015 määrusega hagi tagamise korras kandma

rahalised vahendid OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 28.01.2018 ja

31.01.2018 kirjades nõudsid kostjad ja nende isa elatise kandmist laste isiklikele kontodele

nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXX. Hagejale edastatud

täitmisteates paluti võlgnetav summa kanda kohtutäituri ametialasele kontole.

Ometi ei valinud hageja elatise tasumiseks ühtegi eelnevalt nimetatud pangakontot, mis olid

praegu või olid teatud ajal olnud aktsepteeritud elatise maksmise kanalid, vaid tasus elatise

kontole, mille osas teadis, et see teenindab hageja ja kostjate isa ühist pangalaenu. Kusjuures

laen oli võetud XXX kinnistu (praegune hageja elukoht) soetamiseks, mille kostjate vanemad

jätsid ühisvara jagades hageja ainuomandisse. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kinnistule

oli laenu tagamiseks seatud hüpoteek, oleks laenumaksete tasumata jätmisel just hageja tajunud

kõige teravamalt laenukohustuse täitmata jätmise kahjulikke tagajärgi. Eelnevalt kirjeldatud

teguviisist nähtub, et hageja soovis sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmisega täita nii enda

kohustust laste kui ka vanemate ühist kohustust panga ees.

Tõsi, solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu,

välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Seega läks hagejal ühist

laenukohustust üksinda täites üle panga nõue kostjate isa vastu. Samas on kirjeldatud nõude

näol tegu teise nõudega teise isiku vastu, mida ei saa lahendada kostjate vastu esitatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Nõndasamuti ei saa praeguse asja

lahendamise käigus arutleda kohtutäituri kohase tasu üle, sest selle vaidlustamine toimub teisel

viisil ja teise isiku vastu esitatud avalduse alusel.

Seega ei olnud sundtäidetav nõue rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ja TMS § 221 lg-s 1

sätestatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudus.

7. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse

esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja

kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

8. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste

nimede initsiaalide või tähemärkidega asendamiseks ning palus jätta avalikustamata

menetlusosaliste isikuandmed ja aadressid. Nimetatud taotlus kuulub TsMS § 462 lg 2 alusel

rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing