2-18-17949/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number 2-18-17949 Tsiviilasi H O hagi U N vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H O, isikukood *, elukoht * Kostja U N, isikukood *, elukoht * Kohtuistungi toimumise aeg 08. jaanuar 2019. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada H O (isikukood *) ja U N (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * rajooni Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr *. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. 3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust H O arvelduskontole, millelt riigilõiv kohtule tasuti. Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

1. Hageja nõue ja põhjendused

27.11.2018.a. esitas hageja H O Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja U N vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmitud * aastal. Hageja soovib abielu lahutada, sest poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja liigtarvitab alkoholi. Kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamisest. 08.01.2019. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et faktiliselt ei ole nad kostjaga koos elanud juba 20 aastat. Ühine elu puudub, kuid vaatamata sellele, ei ole kostja olnud nõus lahutamisega perekonnaseisuosakonnas.

2. Kostja seisukoht

08.01.2019.a. kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja nõustus, et sisuliselt ei ole nad hagejaga koos elanud 20 aastat. Kostja nõustus, et tema ja hageja abielu tuleb lahutada, sest ei ole alust arvata, et nad hagejaga veel kooselu taastaksid. Kostja kinnitas, et keeldus lahutusest perekonnaseisuasutuses.

3. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * mille kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 3/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on sisuliselt lõppenud juba paarkümmend aastat tagasi ja kooselu nad taastada ei soovi. Mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100

3

eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele /tl 24/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv on kohtule tasutud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik