2-18-104578/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-104578

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Jana Kitter

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus muutmata, parandades otsuse

resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

omaniku nimi, lugedes p 4 kirja panduks järgmises sõnastuses: „Võlgnetav elatis ja

kalendrikuu

elatis

tuleb

tasuda

iga

kuu

5. kuupäevaks

XX

kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.“

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta YY kanda.

4. Rahuldada XX apellatsioonimenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise ja YY-lt

väljamõistmise taotlus osaliselt.

5. Määrata XX menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 120 eurot ning

mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu katteks 120 eurot

(käibemaksu ei lisandu).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (7)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas CC (ema) vahendusel Pärnu Maakohtule 6. märtsil 2018 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) igakuise elatise 250 euro saamiseks. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2018 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas ema vahendusel 25. aprillil 2018 maakohtule hagi kostja vastu elatise

saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot.

Hageja on ema ja kostja ühine laps. Hageja vanemad kolisid lahku veebruaris 2018 ja sellest

ajast ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud. Hageja vajadused ühes kuus on kokku

525 eurot: eluasemekulu 175 eurot, toidukulu 170 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, hügieenikulu

40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, lasteaiakulu 65 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja märkis, et pole elatist tasunud, kuna ootas kohtulahendit. Kostja soovib, et hageja

elaks võrdselt mõlema vanema juures ja kumbki vanem teisele vanemale elatist maksma ei pea.

Hageja viibis 2018. aasta märtsis kostja juures 4 päeva ja aprillis 6 päeva. Kostja ülalpidamisel

on ka teine laps. Samuti tuleb arvestada, et ema saab riikliku lapsetoetust.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 210 eurot alates 6. märtsist 2018

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Ühtlasi märkis maakohus, et alates 6. märtsist kuni 31. oktoobrini 2018 on tasumata elatis

1 540 eurot. Elatis tuleb tasuda kuue kuu jooksul alates novembrist 2018 kuni aprillini 2019,

tasudes igas kuus 257 eurot. Koos võlgnevuse tasumisega tuleb igas kuus tasuda ka kalendrikuu

elatis. Elatise summad tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks ema arveldusarvele.

Hageja menetluskulud jättis maakohus 84% ulatuses kostja kanda, kuid hageja ei taotlenud

menetluskulude väljamõistmist.

5. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1, §-dele 99 ja 102.

Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud ühes kuus on kokku 474 eurot (eluasemekulu 169 eurot,

toidukulu 130 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, hügieenikulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu

50 eurot, lasteaiakulu 60 eurot), millest kumbki vanem peab kandma 237 eurot. Riikliku

lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta on 55 eurot. Kuna vanemate kohustused lapse

ülalpidamisel on võrdsed, siis lapsetoetusest on kummagi vanema ülalpidamiskohustusest

kaetud 27,50 eurot.

Kostjal on lisaks hagejale XX.XX.XXXX sündinud tütar, kellele kostja peab maakohtu

4. juuni 2012 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-12-11260 tasuma igas kuus elatist 160 eurot.

Kostja töötasu on 1 049 eurot (bruto) ja tema vajadused ühes kuus 706,4 eurot: eluasemekulu

50 eurot,

toidukulu

250 eurot,

transpordikulu

50 eurot,

sidekulu

20 eurot,

majapidamisvahendite kulu 10 eurot, hügieenikulu 20 eurot, tervishoiukulu 10 eurot,

mänguasjad ja riided lastele 40 eurot, hobid ja meelelahutus 60 eurot, riided-jalanõud 40 eurot,

mootorratta koht ja hooldus 30 eurot, erakorralised sündmused 35 eurot, panga

tarbijakrediidileping 91,40 eurot.

3 (7)

Ema töötasu ühes kuus on 396 eurot (bruto). Sellest ei ole võimalik teha kulutusi

meelelahutusele. Samas on kostjal võimalik kulutada hobidele ja meelelahutusele. Kostja on

varaliselt hagejast ja hageja emast mõnevõrra paremas olukorras. Arvestades hageja vajadusi,

ema võimalust hagejat üleval pidada ning seadusest tulenevat ühetaolise ülalpidamise nõuet,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 210 eurot (≈ 237 – 27,50).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osaliselt ja

teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 160 eurot ning määrata

tasumata elatiseks 1 254 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates novembrist 2018 kuni

oktoobrini 2019 igakuiste 104,50 euro suuruste maksetena. Ühtlasi palus kostja määrata, et

elatis tuleb tasuda iga kuu 14. kuupäevaks. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt õigusnorme (PKS § 99 lg-d 1,

2, § 100 lg 2, § 102 lg 2, TsMS § 230 lg 4). Hageja ülalpidamiskulud on hagiavalduses märgitust

tegelikult tunduvalt madalamad, sest ema sissetulek ei võimalda ilmselgelt katta maakohtu

poolt põhjendatuks loetud 474 euro suurust kulu. Maakohus ei tuvastanud hageja tegelikke

vajadusi, arvestades ema sissetuleku ja maksevõimega ega kohustanud hageja ema kulutuste

katmist tõendama.

Teiseks ei arvestanud maakohus sellega, et kostja soovib anda hagejale igas kuus regulaarselt

ka vahetut ülalpidamist. Kostja soovib hagejaga koos aega veeta ja põhjendamatu on seda

takistada ainuüksi seetõttu, et tal puudub omaette elamispind. Kui kostja üüriks endale kalli

elamispinna, nagu on seda teinud hageja ema, siis oleksid kostja elatise maksmise võimalused

oluliselt piiratumad.

Kolmandaks määras maakohus kostjale liiga lühikese perioodi tekkinud elatise võlgnevuse

tasumiseks. Kostja jaoks on ülemäära koormav tasuda igas kuus 257 eurot võlgnevuse katteks.

Kostja suudaks tasuda tekkinud võlgnevuse ühe aasta jooksul, alates novembrist 2018 kuni

oktoobrini 2019.

Parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omaniku nimi.

Pangakonto omanik on hageja.

Hageja vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ühtlasi palus hageja muuta vaidlustatud otsust,

mõistes kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise, mis on seotud Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammääraga (1. jaanuarist 2019 alates 540 eurot, seega elatis 230 eurot),

kuid mitte vähem kui 210 eurot.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omanikuks on hageja.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4

märgitud pangakonto omaniku nime paranduse osas (vt käesoleva otsuse p 13.1).

9. Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonimenetluse ese.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 210

eurot alates 6. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks sellele määras maakohus

kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise tasumise osamaksetena, elatise tasumise kuupäeva ja

märkis pangakonto andmed.

4 (7)

Vastuses kostja apellatsioonkaebusele taotles hageja vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2

muutmist selliselt, et igakuiselt välja mõistetud elatis on seotud poole Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammääraga, kuid mitte vähem kui 210 eurot kuus (tl 111 ja

pöördel).

Kuna hageja vastus esitati ringkonnakohtule 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest, siis palus ringkonnakohus hagejal täpsustada, kas hageja soovib esitada

vastuapellatsioonkaebuse TsMS § 635 lg 1 mõttes. Hageja oma seisukohta ei täpsustanud.

Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS

§ 652 lg 1 p 1).

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha

tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

11. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul

ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses

sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja

mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, saab

kohus arvesse võtta üksnes juhul, kui pool sellele tugineb.

Seega on eelduslikult lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei

tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid tõendada tuleb lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus asjas nr 3-2-1-

111-16, p 27.1 ja selles viidatud kohtupraktika).

Maakohus on tuvastanud hageja igapäevaste vajaduste suuruseks 474 eurot kuus, mis jääb alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Samuti on maakohus tuvastanud vanemate varalise

seisundi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja igakuise elatise suuruse määramisel ega

vanemate varalise seisundi tuvastamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud

menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega

(TsMS § 654 lg 6).

12. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad

kui 474 eurot kuus, sest hageja ema ei ole võimeline sellises ulatuses kulutusi igakuiselt

kandma.

Esmalt märgib kolleegium, et hageja ema ei peagi kandma üksi lapse kulutusi 474 eurot kuus,

sest PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Nii on

hageja taotlenud vanematelt ülalpidamist võrdselt, kuigi maakohus leidis, et hageja ema

varaline seisund on kostja omast halvem. Hageja ei ole soovinud, et ema peaks talle

ülalpidamist võimaldama vähemas määras, kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1. Teiseks tuleb

eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses

ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

5 (7)

12.2. Elatise suuruse määramisel on maakohus võtnud aluseks vaidlustamata asjaolu, et laps

elab alaliselt emaga. Kostja heidab maakohtule ette, et elatise määramisel pole arvestatud, et

kostja soovib kanda ülalpidamiskulusid vahetult selliselt, et lapsel oleks vahelduv elukoht ning

elatist ei tulegi välja mõista.

Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja sellekohane väide edukas, sest elatise suurust ei saa määrata

üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada,

kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate

kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta

vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 3. juuni 2015 otsus asjas nr 3-2-1-

56-15, p 11). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise

suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Maakohus on

võtnud arvesse, et kohtumenetluse ajal viibis laps kostja juures kaks nädalat. Kostja on võtnud

maakohtu istungil omaks, et täiendavalt pole ta lapsele elatist tasunud ega talle muul viisil

ülalpidamist andnud (tl 88 pöördel). Seega arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et lapse

ülalpidamiseks on kulutusi teinud üksnes hageja ema.

Kostja ei ole katnud poole lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest ning kohus ei saa

arvestada üksnes kostja väitega, et ta soovib seda tulevikus teha. Kui asjaolud pärast

kohtulahendi tegemist muutuvad ning kostja hakkab lapse kasvatamises rohkem osalema, saab

kostja esitada TsMS § 459 järgi hagi kohtulahendi muutmiseks või kohtulahendi täitmist

takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.

12.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt PKS § 102 lg-t 2. PKS § 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte. Selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatule

ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Muuhulgas ei ole

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda

tingivad.

Maakohus on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, kellele kostja peab

kohtulahendi alusel maksma elatist 160 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja üksnes

väitnud, et kuna tal on ka teine laps, siis on õiglane maksta hagejale elatist 160 eurot kuus.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Üksnes asjaolu, et kostja teisele lapsele on välja mõistetud elatis 160 eurot kuus, ei

anna alust mõista hageja kasuks välja elatis samas summas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

kasuks elatise 210 eurot kuus väljamõistmisel jääks tema teine laps hagejast halvemasse

varalisse olukorda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja teine laps ei ole mõjuv

põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses kui 210 eurot kuus.

Maakohus on arvestanud kostja muid kohustusi ja varalist seisundit ja leidnud, et hagejale

elatise 210 eurot kuus maksmine ei kahjusta kostja enese tavalist ülalpidamist. Kolleegium

nõustub maakohtu järeldusega.

12.4. Maakohus on põhjendatult arvestanud hageja emale makstava lapsetoetusega 55 eurot

kuus ning arvestanud, et selles ulatuses on hageja vajadused osaliselt kaetud.

13. Kuna kostja menetluse ajal hagejale elatist ei maksnud, siis määras maakohus kindlaks

otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1). Tegemist on kohtu diskretsiooniga, kaaludes mõlema

poole õigustatud huve. Praeguses asjas on maakohus andnud kostjale võimaluse tasuda

sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus osamaksetena.

6 (7)

Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja tulnud kostjale

vastu, et tasuda elatisevõlgnevust osamaksetena (tl 89 pöördel). Kostja ei ole avaldanud

seisukohta ei maksegraafiku ega igakuiselt makstava elatise kuupäeva osas.

Kolleegiumi hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid maakohtu poolt määratud maksegraafiku

ega elatise maksmise kuupäeva muutmiseks, sest maakohus ei ole otsuse täitmise korra

kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsioonipiire.

13.1. Mõlemad pooled on viidanud, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 on viga.

Nimetatud vea saab ringkonnakohus käesoleva otsusega parandada. Resolutsiooni p-s 4 tuleb

parandada pangakonto omaniku nimi. Pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

omanik on XX, mitte hageja ema.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Maakohus on jätnud hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

(maakohtu otsuses on ekslikult jaotuse aluseks märgitud TsMS § 162 lg 1) alusel 84% ulatuses

kostja kanda. Kuna hageja ei taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, siis jättis

maakohus nende suuruse kindlaks määramata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et

maakohus rikkus menetluskulude jaotuse määramisel menetlusõiguse norme või ületas

diskretsioonipiire. Seega pole kolleegiumil alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab kolleegium kindlaks hagejale hüvitatavate

apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu

apellatsioonimenetluses kokku 8 t ja õigusabi osutati tasumääraga 3 t 20 eurot tunnis ja 5 tundi

40 eurot tunnis, kokku 260 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on neist kuludest põhjendatud ja

vajalik õigusteenuse osutamine 5. detsembri 2018 menetlustoimingu eest 3 t ulatuses, mis

hõlmab nii kaebusega tutvumist, analüüsi ja sellele vastamist.

Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, mis toiminguid on tehtud 31. oktoobril 2018 ajakuluga 3

t, sest apellatsioonkaebus on ringkonnakohtule esitatud 22. novembril 2018 ja vastus sellele 5.

detsembril 2018. Seega pole põhjendatud panna kostjale kohustust hüvitada enne seda kantud

hageja menetluskulu.

17. Tunnitasu määr 40 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole hageja

märkinud, kas menetluskulu tuleb välja mõista käibemaksuga või ilma. Kuna taotluses ei ole

hageja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, siis tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

Ringkonnakohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt.

Lähtudes põhjendatud ja vajalikust õigusabi osutamise mahust 3 t, tunnitasust 40 eurot, kujuneb

hüvitatavaks summaks 120 eurot ( = 3 x 40). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

jääb rahuldamata 140 euro ulatuses.

Hageja ei ole taotlenud, et kostja tasuks hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

7 (7)

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest