1-17-5541/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-5541

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5541 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

O.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 05.04.2017 ja l 06.11.2019 õpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.J

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva Viru Maakohtule

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava O.J-i id vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne tähtaega

O.J kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.07.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5541 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121

lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. O.J tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt

KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti O.J-ile

liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.04.2017 kuni 04.04.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning O.J-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69

2 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2016 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra – 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust (ehk 393 ÜKT tundi) –

ning O.J-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas kannab karistust esimest ta

korda. Isikut on karistatud joobes juhtimise eest, ülejäänud ja praegune kuritegu on

vägivaldsed (kehaline väärkohtlemine ja ähvarda

mine). Soodusteguriks on alkoholi liigtarbimine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks alkoholijoobes vägivalla kasutamine -

ja Ajavahemikul 16.10.- isik sotsiaalprogrammi mootorsõiduki juhtimine. 27.11.2017 läbis

Eluviisitreening. 17.08.2018 ja 24.08.2018 toimus nimetatud programmi jätkutegevus.

27.03.2018 määrati kinnipeetav majandustööle koristajaks ning käesoleva ajani töötab

ta

koristajana. Ajavahemikul 21.08.-20.11.2017 osales kinnipeetav riigikeele A1 taseme

täiendkoolitusel, saades positiivse tulemuse ja ajavahemikul 05.01.-01.08.2018 osales isik

riigikeele A2 taseme täiendkoolitusel. 15.09.2018 toimus tasemeeksam, kuid kinnipeetav ei

saanud positiivset tulemust. Vestlused teemal Pere ja paari

suhtes vägivalla vähendamine toimusid 08.01.2018, 08.02.2018, 14.03.2018, 23.04.2018, 14.05.2018 ja 04.06.2018.

Kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. l

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 9 kuud ning l veel enam kui 9 kuud vangistust. kanda jääb ta

Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda

aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise eluks vajalike mugavustega korteriga, mille e omanikuks on kinnipeetava elukaaslase J A ema T A. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava elukaaslane ja viimase

täisealine poeg D A

. Kuritegu oli toime pandud antud korteris. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. J A ektroonilise valve on nõus el kohaldamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Korteri omanik T A elab xxxx ning saatis posti teel kinnituse, et on nõus sellega, et O.J-i suhtes kohaldatakse elektroonilist valvet tema korteris. Oma kirjaliku nõusoleku andis ka täis . Isiku sõnul J A ealine poeg D A

lõpetas põhikooli Narva kesklinna gümnaasiumis ja läks peale seda edasi õppima

ta

Saksamaale kutsekooli madruse eriala, mille ka lõpetas. Varasemalt väitis, et kutsekool jäi lõpetamata ja Saksamaal elades sai ehitaja väljaõppe. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt.

Viimati töötas ametlikult KÜ Samuti on ta töötanud OÜ isik - Xxxx koristajana 1 aasta. s -s

Xxxx xxxx, u. kuid on olnud ka töötuse perioode. Sissetulekuks oli ka elukaaslase töötas

K id tulusid, kuna isikul oli on ulud ületas välja kujunenud kulutamisharjumus. Välja kuulutatud eraisiku pankrot -raha andmeil maksmata hagi , mis jõustus 26.04.2018. K nõudeid

ei ole ning kohtukulud tasub elu menetluses väidetavalt kaaslane. Isiku sõnul on kohtu alimentide taotlus endise elukaaslase poolt. J A kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat

materiaalselt. J A

töötab. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht

Xxxx -

asutatud 2016. aastal xxxx. OÜ s. Äriregistri andmetel on ettevõte Ettevõtte juhatuse

liige J A kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetav võetakse

vabanemisel tööle pagari abilise ametikohale. Töökoht asub öötasuks pakutakse xxxx ning t miinimumpalka. Kinnip xxxx kuuluvad elukaaslane J A, viimase poeg D A, ema O

eetava lähivõrgustikku S, isa J V ja vanaema V S. Elukaaslase hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted

head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse

telefonitsi, käiakse kokkusaamistel.

3 Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav abielus U V, tal on laps D V inud xxxx). (sünd Abikaasa ja laps elavad xxxx. duses olles suhtles oma pojaga ning Kinnipeetav väidab, et vaba

toetas teda. Karistusregistrist ja erinevatest kohtuotsustest tuleneb, et kinnipeetav on toime

pannud erinevaid vägivallakuritegusid oma lähedaste suhtes (ema, vanaema, õde, endine

elukaaslane ja praegune elukaaslane). K juhtudel oli ta innipeetav tunnistab, et kõikidel

alkoholijoobes, millest lähtuvalt käitus agressiivselt. Väidab, et suhtlusringkonnas ei ole

kriminaalse taustaga inimesi ning ta ei ole. Liiklusseaduse mõjutatav järjepidev rikkumine,

alkoholi ja narkootikumide tarvitamine viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile.

Alkoholi hakkas isik tarvitama 20-aastaselt. Kinnipeetav tunnistab, et kuritarvitab alkoholi. On olnud mitme

päevaseid joomisi, misjärel ongi muutunud vägivaldseks, sest peas pole kõik

korras olnud sel ajal. Teadvustab, et alkohol osutub pidurdamatu käitumise käivitajaks. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida ise ei tunnista. Meditsiiniosakonna

andmetel on diagnoositud vabaneda, sest alkoholisõltuvus. Tahab alkoholi tarvitamisest

elukaaslane usub temasse. Isik Kinnipeetav on ei taha enam lähedastele haiget teha. motiveeritud alkoholis loobuma, samas tema

t täielikult varasem käitumine näitab vastupidist. Kin , kui kohus leiab, et see on vajalik. Kinnipeetav proovis nipeetav on nõus alkoholiraviga

narkootilistest ainetest . aastat, viimane tarvitamine oli fentanüüli esimest korda enne 2010 veebruar 2017. On suitsetanud kunagi ka kanepit. Meditsiiniosakonna is andmetel sõltuvust ei

ole, on opiaatide kuritarvitaja. Kinnipeetaval o krooniline haigus, saab pidevalt ravi ja n ta

vajab ravi jätkamist vabanemisel. öövõimetus sügiseni. Isikul on t 60% kuni 2019. aasta

Varasem käitumine ja kuritegude laad viitavad oskamatusele või impulsiivsusele, tahtmatusele lahendada probleeme ning mõista teiste inimeste seisukohti. Vähendab oma osa sooritatud kuritegudes ja peab karistust liialt rangeks. Eesmärkideks on töötada ja luua pere. O.J on olnud 3

korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg rahuldavalt, kuid teisel korral rikkus O.J kohustust mitte tarvitada alkoholi ning

pani katseajal toime uue kuriteo. Karistused liideti ja kinnipeetav al korral määrati kolmand kriminaalhooldusele, teda kohustati Ka siis rikkus kinnipeetav tegema üldkasuliku töö tunde.

korduvalt talle määratud kohustusi: hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, rikkus

kohustust mitte tarvitada alkoholi, takistas kohustuse täitmise kontrollimist. Karistus pöörati

täitmisele. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda õigustusi peaaegu kõikidele , kuid tahab leida

oma tegudele. Motivatsioon on olemas loobumaks kuritegelikust käitumisest, kuid kinnipeetava , et tal varasem käitumine ja alkoholiprobleem näitavad on vaja väga suurt tahet ja jõudu, et olla kehalises väärkohtlemises, seaduskuulekas. Kinnipeetava puhul seisneb oht tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem kui

kinnipeetav jätkab alkoholi liigtarvitamist ning konfliktide tekkimisel kasutab vägivalda.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäo ägivaldse sus 2 aasta jooksul on 55% ning v

kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava

ohtlikkuse taset ning uue kuriteo ei toeta vangla isiku tingimisi toimepanemise tõenäosust enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui ko

hus peab otstarbekaks O.J-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 06.11.2019 O.J-ile KarS ning katseajaks määrata

§ sätestatud kohustused. E 75 lg 2 p-des 2,4,9 lektroonilise valve pikkuseks teeb

kriminaalhooldusametnik ettepanku 2 kuud alates elektroonilise valve seadme määrata paigaldamisest.

O.J kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. Ta on onilise valve kohaldamisega. Alkohol oli tema nõus vabanema ka elektro suureks probleemiks kuritegude toimepanemise ajal. Vangla on avaldanud talle . suurt mõju

4

Ta on aru saanud, et pere on kannatada saanud

ise taotluse esitanud, et ja sellepärast on ta soovib b, et prokuratuur ja vangla ei toeta tema vabastamist, sest elektroonilist valvet. Mõista nad t lähtusid sellest, mida a on toime pannud enne vanglasse sattumist. Nüüd peaks lähtuma sellest, milline on oluk ga. Ta soovib v ord tänase päeva seisu äga uuel aastal olla oma perega.

Kui kohus vabastab, siis ta lubab Ta ei soovi ta täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. ennast õigustada, aga eelnevalt ilmselt ei mõistnud kriminaalhoolduse tõsidust. ta

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

O.J-i tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, O.J-i ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , iru Vangla ja anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning V kannatanu J A poolt esitatud materjalidega, leiab, et O.J ei kuulu süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata sellest, et vangistuses viibib ta

esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada

potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute õik kuriteod samalaadsete kuritegude toimepanemist. K on vägivaldsed – väärkohtlemised ja ähvardamised, mis on toime pandud lähedaste kehalised

(ema, vanaema, õde, endine elukaaslane ja praegune elukaaslane) suhtes. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi liigtarvitamine.

Positiivsena võib välja tuua, et käitumine vangistuses ud nõuetekohane. kinnipeetava on oln Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkuteg ere ja paarisuhtes vägivalla evuse, vestelnud mitmel korral P

vähendamise taseme ja läbinud riigikeele A2 taseme teemal, omandanud riigikeele A1

kursused ning ta töötab vangla majandustöödel Kinnipeetava vabanemisjärgsed koristajana. elutingimused on samuti head. Tal on kindel elukoht elukaaslase emale kuuluvas korteris koos elukaaslase ja viimase Samas on kinnipeetav täisealise pojaga, kus ta elas ka enne vangistust. pannud nimetatud elukohas oma praeguse elukaaslase J A suhtes toime kuriteo, mille eest ta

praegu karistust kannab. Kinnipeetavale on vaban Xxxx

emisel garanteerinud töökoha OÜ

pagari abilisen kindla igakuise sissetuleku, mis aitab ta a. Töökoha olemasolu tagab talle l

majanduslikult toime tulla. Samas ei ole kuritegude toimepanemine olnud tingitud isiku

majanduslikust toimetulekust, seega ei vähenda kindla töökoha olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on htub, et suhted lähedastega head ja toetavad. Samas nä kinnipeetav on kuriteod toime pannud just oma perekonnaliikmete , et suhtes, millest järeldub

isiku eest ei ole lähedased kaitstud. Kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud

alkoho ressiivselt. Vangla lijoobes olles, millest nähtub, et alkoholi tarvitanuna käitub ta ag

meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Isikul ei ole tuvastatud

narkosõltuvust, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist opiaatide kuritarvitajaga.

Kinnipeetav ise tunnistab, et kuritarvitas alkoholi, kuid ta on nüüd enda sõnul motiveeritud

alkoholi ta Arvestades isiku eelneva varem rvitamisest täielikult loobuma. t elukäiku ja

5 toimepandud kuritegude asjaolusid, esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab omustusest nähtub ka, et isik on motiveeritud ku alkoholi tarvitamist. Iselo ritegelikust käitumisest hoiduma käitumine ja ilmselge alkoholiprobleem näita , kuid tema varasem vad, et tal puudub tahe olla seaduskuulekas ja

hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest.

Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid,

millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4

sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ni vabanemisjärgsed elutingimused kindla elukoha ja töökoha näol on ng tema head Kinnipeetav , ei saa kohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata.

on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusele, kuid ta on korduvalt rikkunud määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, pani katseajal toime uue ja üldkasuliku töö tegemise ajal d kuriteo , d, hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, takistas kohustuse täitmise kontrollimist mistõttu tingimisi enne tähtaega vabanemis puudub kohtul kindlus, et ega kaasnev katseaeg ja

käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo

toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike

eeltoodut, leiab kohus, et O.J-i

astamine ei ole

vangistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10.01.2019 kohtumäärus 1 5541 jõustus -17- 12. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent