1-19-164/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-164 (18259000717) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Elle Karm Kriminaala si

P.J-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

P.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, elukoht xxxx Xxxx , töökoht OÜ

tööline, kriminaalkorras karistatud 19.01.2016 Viru

Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 k vangistusega

K lg 1,3 alusel tingimisi 1 a katseajaga arS § 73 ühes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 k väärteokorras , karistamata,

tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja v.-

adv. Arri Tooming määratud korras

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, , 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.J KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel allutada P.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ; xxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.J-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus eks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on

6 (kuu P.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast summas 405 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.J-ilt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

90 (üheksakümmend poolt osutatud õigusabi eest. ) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga

Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 495 eurot tuleb P.J tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank

EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001553 ning selgitus: „ , menetluskulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähta P.J, 1-19-164

jaks

tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

P.J on kohtu alla antud una selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv süüdistat

karistus KarS § 424 järgi, olles alkoholijoobes, juhtis 20.10.2018 kella 16.00 paiku mootorsõidukit istreerimismärgiga Lääne xxxx reg xxxx -Virumaal Rakvere linnas Lembitu 2

maja juures, kus parklas, sooritades manöövrit sõitis otsa läheduses pargitud sõiduautole ,

xxxx registreerimismärgiga . P.J-i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga xxxx Dräger Alcotest 7110 sn ARBK 0025, mille mõõtetulemus oli 0,78 mg/l alkoholi ühes liitris - väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on ühe liitri kohta alkoholi 0,75 mg või rohkem.

Seega P.J , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.J-ile

424 lg 2

1 aasta vangistust. lg 1 ja mõistetavaks karistuseks KarS § järgi KarS § 69

3 alusel asendada vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajak KarS § 69 lg 4 alusel allutada P.J üldkasuliku töö tegemise ajal s 2 aastat.

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.J-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Süüdistatav P.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav P.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

P.J tuleb süüdi tunnistada KarS 424 lg 2 j § ärgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riig Käesolevas i kanda. kriminaalasjas on menetluskuludeks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s. ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt o 810 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 90 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel , s.o 405 eurot riigi kanda jätta pool sundrahast . Süüdistatava poolt kuuluvad hüvitamisele kriminaalmenetluse kulud kokku summas 495 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik