1-17-7620/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7620 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaa Arri Tooming

t määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid R.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.Y , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.06.2017 ja lõpp 27.04.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.12.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.Y vangistusest

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.Y-lt menetluskuluna riigituludesse 60 (kuuskümmend) eurot kaitsjatasu v.adv. poolt õigusabi osutamise Arri Toominga eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700053118. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 60 Arri Toominga poolt eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. R.Y

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, R.Y-le, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.08.2017 otsusega tunnistati R.Y süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 26.06.2017 karistusaja hulka ning R.Y-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 26.06.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta kinnipeetava

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.Y

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et iseloomustuse Ta tahab vabanemisel minna s on kõik õigesti kirjas. tööle ja ravile. Kuna tal on alkoholiga probleemid, siis nii edasi minna ei saa. Läheb ravile, uuris juba, kuhu minna. tema probleemid saavad alguse alkoholist, muidu on ta rahulik inimene. Kõik Vabaduses ta ei teadvustanud probleemi, kuid Ta on tegelikkus on see, et asi läheb käest ära. juba 25-aastane ning pere andis ka talle andeks taha ta neid alt vedada, ega k , mistõttu ei a iseennast. , kellega t Pärisisa a väga ei suhelnud, kuna tal oli samuti probleeme alkoholiga, lasi süsti teha ja nüüd on ta juba pool aastat kaine. Tema pealt , kinnipeetav näeb, et süst aitab mistõttu ka ennast süstida, et hoiduda alkoholist. tööd lammutustöödel, laseb ta Ta saab mis asuvad xxxx elab xxxx T ümbruses, ise . a ei suhtle oma vanade sõpradega, kel kuritegelik taust. Talle on jäänud kaks lapsepõlve sõpra, kel on juba pere. Ta on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kõige rohkem meeldis Eluviisitreening. pöördus Wismari Selgitab, et ta haiglasse, et uurida, kuidas oleks võimalik ravile saada. Tal on tõsine plaan vabanemisel koheselt Wismarisse pöörduda. sotsiaalvõrgustik õed Tema uks on ema ja -vennad. Ta pakkus ise välja elektroonilise valve võimaluse, et see distsiplineeriks teda. Kui ta on kaine, siis käitu , et käis SEB pangas, b korralikult. Tal on distsiplinaarkaristused, esimene oli selle eest kuid unustas võtta allkirja, et käis seal ning teine oli selle eest, et ta oli konflikt teise vangiga, karistada said mõlemad. Avaldab veel, et tal on plaan teha juhilube, et oleks võimalik paremini tööl käia.

Kaitsja palub kohtul kaaluda kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kõik tingimused vabastamiseks on olemas ning kaitsja palub otsustamisel arvestada ka kinnipeetava motivatsioonikirja. Kaitsja leiab, et prokuröri seisukoht, mis on väljendatud ühe

3

reaga, on ebapiisav sellise otsustuse tegemiseks. Tundub, et prokuratuur ei suhtu sellesse toimingusse piisava tõsidusega, mistõttu jääb arusaamatuks, miks prokuratuur ei nõustu vabastamisega. Samuti palub kaitsja jätta tähelepanuta vangla poolt märgitud riski protsendid, millele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus, kuivõrd jääb arusaamatuks, kust sellised numbrid tulevad. Kaitsja palub kinnipeetav pöörata tähelepanu sellele, et on pöördunud Wismari haiglasse uurimaks . Seega on kinnipeetav aru , kuidas on võimalik ravile saada saanud, et tuleb muutuda ja asunud tegema selleks ka esimesi samme. Täitmiskava osas tuleb märkida, et see on täidetud. Mis puutub distsiplinaarkaristustesse, siis üks oli sellelaadne, et kus isikut kahtlustati, et kuna ta käis pangas, kuid puudus sellekohane märge, siis ainult kahtlustuse korras ei saa ühtegi isikut karistada. Teine distsiplinaarkaristus oli konflikt kaaskinnipeetavaga, kuid tuleb arvestada seda, et kinnipidamiskohas võib sattuda konflikti endast mitte olenevatel põhjustel. Eeltoodut arvesse võttes palub kaitsja kohtul kaaluda R.Y vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega ka reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude Kuritegude laad on jäänud toimepanemist. samaks, kinnipeetav paneb toime vägivaldseid kuritegusid . Käesolev ning joobes juhtimisi kuritegu on kehaline väärkohtlemine, varem on ta toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimisi ning kasutanud mitmel korral vägivalda võimuesindaja suhtes. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole samuti olnud õiguskuulekas. Kinnipeetaval on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust, millest at järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3- 1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sot

siaalprogrammi Eluviisitreening ning ta on varem olnud hõivatud tööga nii koristaja kui ka pesumajas abitöölisena. Kinnipeetav viibis vahepeal avavanglaosakonnas, kuid seoses kaaskinnipeetavaga aset leidnud konfliktiga paigutati ta tagasi kinnisesse osakonda. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda ema sõbrannale kuuluvas korteris ning tal on garanteeritud töökoht OÜ- Xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. s Samas ei ole kuriteod seotud isiku majandusliku seisu või materiaalse kasu saamisega, seega ei ole e kuriteo

töökoha olemasolu määrava tähtsusega ka uu ärahoidmisel. Enda sõnul on tal kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enam ta nendega ei suhtle. Samuti on ta avaldanud, et on teiste poolt mõjutatav vaid alkoholijoobes olles. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ka ise tunnistab ning enda sõnul soovib ta minna alkoholivastasele ravile, et edaspidi vabanemisest täielikult loobuda. Samas nähtub, et ka

4

eelnevad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles ning ta on eelmise vangistuse jooksul samuti läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid positiivset mõju see avaldanud ei ole, kuivõrd pani programmi läbimise järgselt samuti toime uue kuriteo, mida soodustas alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav suudab täielikult alkoholi tarvitamisest hoiduda ning peab alkoholi tarvitamist ning negatiivset mõju avaldavat seltskonda uue kuriteo toimepanemise riskiks.

Kuivõrd kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, muuhulgas alkoholi tarvitamise keeldu ning pannud katseaja jooksul toime uue kuriteo, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuu - r ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.Y vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik

T

artu Ringkonnakohtu 26.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10.01.2019 kohtumäärus 1 7620 jõustus -17- 16. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne referent