3-19-42/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse kuupäev

10. jaanuar 2019, Tartus Kohtuasja number 3-19-42 Kohtuasi Kentti Kägo taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kentti Kägo riigi õigusabi taotlus ning anda taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Määruse ärakiri saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Kentti Kägole.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kentti Kägo esitas 16. novembril 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 27. novembri 2018. a määrusega asjas nr 2-18-17899 K. Kägo taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ning edastas taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et avaldaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks haldusmenetluses tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 järgi esitada taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule.

3. Tartu Halduskohtusse saabus K. Kägo riigi õigusabi taotlus 9. jaanuaril 2019.

KOHTU SEISUKOHT

4. K. Kägo taotleb riigi õigusabi, et esitada Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve, milles soovib põhjendustena välja tuua enda tervisliku seisundi ning „lisaks Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2003. a otsusega tema kriminaalasjas alguse saanud justiitspraagi“.

5. Halduskohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K. Kägo riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse (PS) §

78 punkt 19. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14. aprilli 1998. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-98 leidnud, et „[r]iigiõiguslikult on armuandmine ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, läbivaatamise ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsuse teatavakstegemist ja täitmist /…/“ (p III esimene lõige). Seega võib jaatada tõlgendust, et taotluse esitaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses.

Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et armuandmise menetlus ja armu andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 (Tartu Halduskohtu 23. mai 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-978, p 6).

RÕS § 10 lg 31 kohaselt on halduskohtu pädevuses riigi õigusabi andmise otsustamine isiku esindamiseks haldusmenetluses.

6. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluasemeja transpordikulud. K. Kägo on kinnipeetav Tartu Vanglas. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (14. juuli 2018 – 14. november 2018, tl 3) nähtuvalt oli tema sissetulekuks nelja kuu jooksul kokku 218 eurot, millest saab maha arvata 152 eurot ja 60 senti eurot vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 4. Kinnipeetava sissetulekutest on lubatav maha arvata kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; halduskolleegiumi 15. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-36- 16, p 7) . Kohtu hinnangul ületaksid eeldatavad õigusteenuse kulud ilmselgelt taotluse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seega ei võimalda taotluse esitaja majanduslik seisund asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

7. PS § 78 p 19 kohaselt vabastab Vabariigi President süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Kohtute infosüsteemi ja karistusregistri andmetel kannab K. Kägo Tartu Vanglas karistust jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste alusel.

8. Kohtul puudub alus eeldada, et taotleja suudaks ise enda õigusi kavandatavas menetluses tõhusalt kaitsta ning seetõttu ei ole põhjendatud kohaldada RÕS § 7 lg 1 p 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Subjektiivse õigusena on põhiseaduse § 78 punktist 19 tuletatav õigus esitada armuandmispalve ja saada Vabariigi Presidendilt palve kohta otsus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06. juuni 2017 määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 33). Armuandmispalve koostamine ja esitamine toimub menetluse jaoks, milles erinevalt tavapärasest haldusmenetlusest ei ole haldusorganile omast selgitamisega abistamiskohustust, sh taotluse puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmist.

Vabariigi Presidendi 31.01.2007 käskkirjaga nr 13 “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni moodustamine” on kinnitatud komisjoni töökord1, mida on muudetud Vabariigi Presidendi 21.02.2008 käskkirjaga nr 47. Armuandmispalvete läbivaatamise komisjon on Vabariigi Presidenti armuandmise küsimustes nõustav kogu (töökorra p 1). Komisjonile esitatud armuandmispalvele lisatavate dokumentidena on töökorras loetletud süüdimõistetut iseloomustavad andmed (p 5.2) ja dokumendid, millega tõendatakse armuandmispalves esiletoodud asjaolusid või millel on tähtsust armuandmispalve läbivaatamisel (p 5.3). Töökorra p 6 kohaselt nõuab Vabariigi Presidendi Kantselei vajaduse korral välja täiendavaid andmeid kohtutelt ning riigija kohaliku omavalitsuse asutustelt, kuid kehtivast õigusest, sh viidatud töökorrast ei tulene, et komisjon või Vabariigi Presidendi Kantselei peaks juhtima taotleja tähelepanu vajadusele esitada palve lahendamiseks täiendavaid dokumente või asjaolusid.

Kehtiv õigus ei pane ka vanglale kohustust abistada kinnipeetavat selliste dokumentide või asjaolude väljaselgitamisel. Vanglal tuleb töökorra p-st 5.2. tulenevalt esitada vaid süüdimõistetut iseloomustavad andmed.

9. Kohtu hinnangul puuduvad ka muud RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Vabariigi President teeb oma otsustuse palve lahendamisel enesekorraldusõiguse alusel (viidatud otsus asjas nr 3-4-1-6-17, p 37). Kohtul puudub võimalus hinnata taotleja avalduse eduväljavaadet (RÕS § 7 lg 1 p 5).

K. Kägo taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb seega rahuldada.

10. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1).

11. Käesoleva määruse ärakiri tuleb edastada riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik

1 https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2836-13-armuandmispalvete-laebivaatamisekomisjoni-moodustamine/index.html