3-18-982/26 · Riigikohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedR I I G I K O H U S
Legislator headnote
AI generated3-18-982/26 · Riigikohtu halduskolleegium: R I I G I K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-18-982 Määruse kuupäev 10. jaanuar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kohtuasi Tartu linna kaebus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks lõpetama riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Menetlusosalised Kaebaja Tartu linn, esindajad vandeadvokaadid Imbi Jürgen ja Indrek Leppik Vastustaja Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kaudu, esindaja Heili Jaamu Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a ja 2. novembri 2018. a määrused Määruskaebuste esitaja Tartu linn
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada kohtuasja menetlus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-18-982. 2. Jätta Tartu linna menetluskulud tema enda kanda. 3. Jätta Tartu linna määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2018. a määrusele asjas nr 3-18-982 menetlusse võtmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. EST-FOR Invest OÜ esitas 30. jaanuaril 2017 Rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et rajada puidurafineerimistehas. Vabariigi Valitsus algatas 12. mai 2017. a korraldusega nr 141 tehase rajamiseks riigi eriplaneeringu Viljandi ja Tartu maakonnas. Sama korraldusega algatas Vabariigi Valitsus planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
2. Tartu linn esitas 19. märtsil 2018 Vabariigi Valitsusele taotluse eriplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Vabariigi Valitsus otsustas 5. aprilli 2018 kabinetinõupidamisel menetlust jätkata. Riigihalduse minister teavitas Tartu linna otsusest 17. aprilli 2018. a kirjaga.
3. Tartu linn esitas 17. mail 2018 halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse kohustamist riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetamiseks. Alternatiivse nõudena palus kaebaja tuvastada Vabariigi Valitsuse 12. mai 2017. a korralduse ja planeerimismenetluse lõpetamata jätmise otsuse õigusvastasus.
3-18-982 2(3) 4. Tallinna Halduskohus tagastas 13. juuni 2018. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu linn esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. oktoobri 2018. a määrusega rahuldamata. Tartu linn esitas 30. oktoobril 2018 Riigikohtule määruskaebuse, milles ei nõustunud kaebuse tagastamisega kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
2. novembri 2018. a määrusega mõistis Tallinna Ringkonnakohus HKMS § 108 lg 4 alusel Tartu linnalt EST-FOR Invest OÜ kasuks välja õigusabikulud 1008 eurot. 19. novembril 2018 esitas Tartu linn Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja EST-FOR Invest OÜ menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätta põhjusel, et EST-FOR Invest OÜ-d ei olnud kohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasatud.
5. 12. novembri 2018 otsusega (RT III, 14.11.2018, 1) lõpetas Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse § 29 lg 1 alusel riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on viidatud asjaolule, et Tartu linn esitas halduskohtule kaebuse eriplaneeringu ja KSH lõpetamiseks, samuti Tartu Linnavolikogu 7. märtsi 2018. a deklaratsioonile eriplaneeringu lõpetamiseks, Tartu linna 19. märtsi 2018. a taotlusele eriplaneeringu lõpetamiseks, Tartu Vallavolikogu 22. märtsi 2018. a otsusele Tartu linna seisukoha toetamiseks, Tartumaa Omavalitsuste Liidu 28. märtsi 2018. a otsusele toetada Tartu linna taotlust ning mais ja juunis 2018 Tartus toimunud meeleavaldustele kavandatava tehase vastu.
Otsuse põhjendused on järgmised. Planeeringu menetlust pole mõistlik jätkata olukorras, kus Tartumaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn, Tartu vald, Tartumaa kodanikuühendused ja keskkonnaorganisatsioonid on vastu planeeringualale tehase rajamisele. Suure riikliku huvi (majandusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamine ja metsamajanduse tugevdamine) realiseerimine on võimalik tehase rajamisega mujale. Riigi huvi tehase rajamiseks planeeringu algatamise korralduses määratud planeeringualale ei kaalu üles Tartu maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste huvi väljakujunenud eluja looduskeskkonna säilimiseks ja kogukondlike väärtuste kaitsmiseks.
6. Riigikohus küsis menetlusosalistelt 4. detsembri 2018. a kirjaga seisukohta menetluse lõpetamise kohta HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
7. Tartu linn esitas seisukoha, milles nõustus menetluse lõpetamisega. Kaebaja ei pea oma õiguste kaitseks vajalikuks menetluse jätkamist eriplaneeringu algatamise korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et eriplaneeringu lõpetamine oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätta. Tartu linna kaebus lähtus eriplaneeringu lõpetamise otsuses viidatud kohalikest huvidest ja kogukondlikest väärtustest ning väljendas kõige tungivamal viisil vastuseisu tehase rajamisele. Kaebaja taotles vastustajalt 35 892 euro suuruste õigusabikulude ja 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist.
8. Rahandusministeerium esitas seisukoha, milles leidis, et menetluse jätkamiseks pole alust. Tartu linna menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna eriplaneeringu lõpetamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Planeeringu lõpetamise põhjuseks oli ülekaalukas avalik huvi, mis seisnes mitme kohaliku omavalitsuse üksuse, keskkonnaorganisatsiooni ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi. Mitmed kohtuasjad küll iseloomustasid suurt vastuseisu tehasele, kuid ei põhjustanud eriplaneeringu koostamise lõpetamist. Kohtud on kaebuste lahendamisel üheselt leidnud, et nii keskkonnaorganisatsioonidel kui ka Tartu linnal polnud kaebeõigust.
3-18-982 3(3) KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kuna kaebuses taotletud haldusakt on antud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata lõpetada. Kaebaja ei taotle menetluse jätkamist ka õigusvastasuse tuvastamise nõude alusel (HKMS § 152 lg 2). HKMS § 155 lg 3 alusel tühistab Riigikohus Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2018. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a määruse.
10. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
Kolleegium leiab, et Tartu linna menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Eriplaneeringu lõpetamise määravaks põhjuseks ei olnud Tartu linna kaebus halduskohtule. Eriplaneeringu lõpetamise tingis Vabariigi Valitsuse otsuse põhjenduste kohaselt Tartumaa kohalike omavalitsuste ja kogukonna väljendatud tugev vastuseis tehase rajamisele, mille põhjal vastustaja leidis, et riigi huvi tehase rajamiseks ei kaalu üles huvi väljakujunenud eluja looduskeskkonna säilimiseks. Tartu linna kaebus halduskohtule oli küll vastuseisu üheks väljenduseks, kuid mitte otsustavaks teguriks, mis mõjutas vastustajat eriplaneeringu lõpetamise otsust tegema. Seejuures olid haldusja ringkonnakohus planeerimismenetluse lõpetamise otsuse tegemise ajaks leidnud, et linnal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
11. Tartu linna määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2018. a määrusele jätab kolleegium HKMS § 2361 alusel menetlusse võtmata.
(allkirjastatud digitaalselt)