1-19-127/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-19-127

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-127 (19270000004) Kohtu koosseis Kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi

F.F süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses

(kiirmenetlus) Süüdistatav

Prokurör F.F, : isikukood XXX; elukoht: xxxxxxx maakond

xxxxxx vald xxxxxxx alevik xxxxxxxx xxxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: xxxxxx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud.

Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada F.F KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, mis keskmise päevasissetuleku (11, 9 eurot) alusel moodustab 1190 eurot.

2. KarS § 73 lg 2 kohaselt jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt, s.o 40 päevamäära

(476 eurot) ulatuses tingimisi kohaldamata, kui F.F 1 ( ühe) aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o kohtulahendi F.F-ile teatavaks tegemisest.

3. Kohe tasumisele kuulub rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o 714 eurot.

4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus 714 eurot kuulub kandmisele ositi, igakuise maksena 59, 5 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteist) kuu jooksul.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks

) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1-19-127

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida . Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi viitenumber 99919400000100

ja kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel mõista F.F-ilt menetluskuludena riigi tuludesse kokku 492 eurot: ekspertiisitasu 27 eurot, tasu riigi õigusabi eest 60 eurot ja sundraha 405 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi, igakuise maksena

41 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteist) kuu jooksul.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, viitenumber 99919700001210

kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.F-i süüdistatakse selles, et tema 08.12.2018.a kella 02:15 paiku, olles alkoholijoobes

(etanooli sisaldus veres 1,92+/-0,06 mg/g, k=2), juhtis Rapla maakonnas Rapla linnas Kooli tänavalt alates mööda Tallinna mnt-d kuni Tallinna mnt. 2 asuva Hepa tankla parklani mootorsõidukit BMW 320D reg numbriga xxxxxx. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani F.F toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.

Arvestades asjaolu, et F.F on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada F.F süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära (ühe päevamäära suuruseks arvestatud 11.9 eurot), s.o. 1190 eurot. KarS § 73 lg 2 kohaselt jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt, s.o. 40 päevamäära (476 eurot) ulatuses tingimisi kohaldamata, kui F.F üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Reaalselt kuulub tasumisele rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. 714 eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus, 714 eurot, osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 59.5 eurot. Lisakaristusena KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

1-19-127

kuuks. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 492 euro - tasumist ositi 12 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 41 eurot.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning F.F on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud.

F.F-i käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Hinnates F.F-i teosüüd temale etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem.

F.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. F.F on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut.

Kohus leiab, et F.F-i poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik