2-16-16730/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Meeli Kaur, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16730

Tsiviilasi

XX, YY ja CC hagi Taska Film OÜ vastu audiovisuaalse

teose

“Sangarid”

avaldamisest,

levitamisest

ja

reklaamimisest

hoidumiseks

kohustamise

ja

mittevaralise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. jaanuar 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

XX, YY ja CC apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

XX ja CC osas 53 500 eurot

YY osas 20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (apellant II) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III (apellant III) CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja I ja III (apellantide I ja III) tehinguline esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Hageja II (apellandi II) tehinguline esindaja Allen-Illimar

Putnik

Kostja

(vastustaja)

Taska

Film

OÜ

(registrikood

10461854); tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaido

Uduste

Kohtuistungi aeg

9. november 2018. a

RESOLUTSIOON:

2(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

1. Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsus muutmata, arvestades ka

käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta XX, YY ja CC apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Rahuldada Taska Film OÜ taotlus 09.11.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks ja parandada kohtuistungi protokollis 12:19:25 Kaido Uduste

avaldatu: “Ei vaidle vastu õiguslikule käsitlusele“ ning lugeda õigeks “Kostja enda

esitatud õiguslikule käsitlusele midagi lisada ei soovi“.

4. Rahuldada hageja YY taotlus 09.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks

ja parandada kohtuistungi protokollis 11:55:55 Allen-Illimar Putniku avaldatu:

“Ajakirjanikud on tuvastanud nende loo“ ning lugeda õigeks “Ajakirjanikud vaba

ajakirjanduse tingimustes on tuvastanud, et see on nende lugu“.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus hagejate kanda.

6. Rahuldada Taska Film OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

7. Määrata kindlaks Taska Film OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

2 911.80 eurot ja mõista Taska Film OÜ kasuks välja XX-lt 970.60 eurot, YY-lt

970.60 eurot ja CC-lt 970.60 eurot.

8. Jätta Taska Film OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 386.80 euro

ulatuses rahuldamata.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o igal hagejal 970.60 eurolt) tuleb

XX-l, YY-l ja CC-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX, YY (endise nimega YY) ja CC (endise nimega CC) (hagejad) esitasid kohtule

hagiavalduse Taska Film OÜ (kostja) vastu järgmistes nõuetes:

- kohustada kostjat hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ (stsenarist MA,

režissöör JK, produtsent Taska Film OÜ) igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja

reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal kostjate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast

viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma.

- mõista kostjalt välja mittevaraline kahju iga hageja kohta summas 25 000 eurot, kokku

75 000 eurot.

3(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejate näol tegemist spordipoistega ja nn „Viru

ärikatega“, kes ajasid Viru hotellis äri Soome turistidega aastal 1984. Käib Afganistani

sõda ja kutseealisi Baltimaadest ähvardab saatmine sõtta. Hagejad hoiduvad

sõjakomissariaadi haarangustest. Aastal 1984 tärkas hagejatel ja QQ-l soov põgeneda

Nõukogude Eestist paadiga Soome ja sealt edasi Rootsi. Hagejad ja QQ saavad enda

valdusse kummipaadi, mis esialgu peidetakse. 19.05.1984 öösel toimub põgenemine

Karepa lahest. NSVL piirivalve kätte sattumisest päästis neid peamiselt hea õnn, aga ka

tihe varahommikune udu ning ka see, et põgenike kompass lakkas mingil hetkel töötamast

ja põgenikud liikusid tükk aega mitte põhja, vaid ida poole. Kasuks tuli ka, et teadaolevalt

oli eelmisel päeval-õhtul toimunud peagi saabuva piirivalvurite päeva tähistamine ning

oletati, et piirivalvurid pole veel tähistamisest toibunud. Pärast kurnavat põgenemist tegid

läbimärjad ja külmunud põgenikud kaldale jõudes metsa vahel pisikese uinaku, kuivatasid

riided. Seejärel sõitsid Helsingisse ja sealt juba edasi rongiga Rootsi poole. Ilma eriliste

takistusteta Soome-Rootsi piiril saabusidki poisid Q vanaisa WW juurde Rootsi,

Uppsalasse. QQ vanaisa oli sealses ühiskonnas ja kogukonnas lugupeetud mees ja see aitas

esialgu ka kaasa poiste sulandumisse sealsesse ellu. Iseäranis Rootsi eestlased võtsid

kummipaadipõgenikeks ristitud QQ, CC, XX ja YY vastu kui kangelasi. Poisid astusid üles

Rootsi Eesti Majas ja rääkisid raskest eluolust Nõukogude Eestis. Nad said oma hulljulge

kummipaadipõgenemisega kuulsaks üle Põhjala. Olles saanud uued dokumendid ja

elamisload, jõudsid põgenikud Rootsis veidi aega ilma suuremate probleemideta elada.

Hagejad on kodumaal harjunud võitlema ohtudega iga päev nii, et adrenaliini tase veres oli

pidevalt üle normi. Kukkumine Rootsi argipäeva on valus, aga vältimatu. Järgneb lühike

enesega võitlemise periood, mil tuli valida, kas alustada vaevarikast tõusu ühiskonna redeli

alumiselt astmelt või jätta mõned astmed vahele ja valida otsetee. 1985. aasta mais

röövivad YY ja CC Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullassepaäri ja ühe panga

filiaali. Röövimise tagajärjel said YY ja CC saagiks ligi 1,7 miljoni Soome marga eest

juveele ja cá 100 000 marka sularaha. Relvad ja raha leidis politsei poiste autost, kuid

juveeliärist röövitud ehted ja kalliskivid on tänaseni kadunud. YY ja CC mõisteti 8 aastaks

vangi. Kuna neil varasem karistusregister välismaal puudus, vabanesid mehed peale poolt

ära kantud karistust vanglast. Ka vanglas viibides olid kenad Eesti poisid populaarsed.

Roosna sai tütarlastelt virnade viisi kirju.

3. Eesti Filmi Sihtasutus eraldas 03.12.2009 kostjale riigiabi mängufilmi “Põgenemine“

stsenaariumi kirjutamiseks. Eesti Filmi Instituut kodulehe andmetel on stsenaariumi

kirjutamiseks toetust saanud film “Põgenemine“ inspireeritud Eesti Olümpiakeskusest

varastatud mootorpaadiga 1984. aastal põgenenud nelja noore mehe (YY, CC, XX ja QQ,

kes põgenesid Kunda lähedalt 1984. aasta 19. mail Soome) kuulsast tõsiloost, kus hetkeline

kuulsus välismaal asendus üsna ruttu kuritegeliku reaalsusega. Nimetatud filmi

tootmisettevõtteks on nimetatud kostja, produtsendiks KT, stsenaristiks AA. Samuti

eraldas Eesti Filmi Sihtasutus 16.04.2010 kostjale mängufilmiprojekti “Põgenemine“

arendamiseks raha. Eesti Filmi Instituut (EFI) pressiteate kohaselt on 12.01.2016 eraldanud

tootmistoetust kostjale mängufilmi “Sangarid idast“ tootmiseks. EFI pressiteate järgi

käsitleb režissöör JK seiklusfilm “Sangarid idast“ kompleksivabalt ning hoogsalt vabaduse

ja valikute erisusi Nõukogude Eestis ja läänes. Tõestisündinud loost inspireeritud

stsenaarium räägib Eesti poistest, kes põgenesid kaheksakümnendatel aastatel Eestist

4(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

Soome kaudu Rootsi. Filmi stsenarist on MA ja produtsent KT. Hagejad leiavad, et Eesti

Filmi Sihtasutus (alates 04.01.2013 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut) poolt 2009 ja 2010

aastal toetatud mängufilmiprojekt “Põgenemine“ (stsenaariumi autor AA) ja EFI poolt

12.01.2016 riigiabi korras toetatud mängufilmiprojekt “Sangarid“ (tööpealkiri ka

“Sangarid idast“, stsenarist MA) on ühe ja sama sündmuse ekraniseering, mille loomise,

levitamise, reklaami- ja meediategevuse käigus töödeldakse ja avalikustatakse hagejate

isikuandmed. Tegemist on sama filmiprojektiga, kuna toetuse saajaks on kõikidel juhtudel

kostja, mille produtsendiks on KT. Samuti on filmi süžee sama – Eestist pärit noormeeste

põgenemine varastatud kummipaadiga 1980-ndate keskel Soome, hilisemad kohanemise

raskused ja röövide toimepanek.

4. Mängufilmi “Sangarid“ aluseks on stsenaarium, mille on loonud MA tuginedes muuhulgas

QQ poolt kirjeldatud ja hagejate isikuandmeid sisaldavatele sündmustele. Mängufilm

„Sangarid“ esilinastus kinolevis 17.02.2017. Hagejate arvates töötleb kostja seoses

nimetatud teosega hagejate järgmisi isikuandmeid:

-

hagejate vanus (1984.aastal olid hagejad ligikaudu 20 aastased, filmis on tegelaskujude

vanus sama);

-

hagejate sugu (hagejad on meessoost, filmis on tegelaskujud samuti meessoost);

-

hagejate eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis

äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja

sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena;

asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja

II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid

vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.

Samuti on hagejad tuvastatavad asjaolude kaudu: QQ vanaisa, kelle juures Rootsis peatuti

ning Eestisse jäänud QQ lapse ema.

Hageja väitel käivad need andmed konkreetsete isikute, st hagejate, kohta. Nimetatud

andmed võimaldavad hagejaid eksimatult tuvastada. Hagejad on tuvastatavad oma vanuse,

soo, elulooliste andmete ja konkreetse konteksti põhjal. Hagejad on tuvastatavad kogumis.

5. Hagejad leiavad, et hagejate põgenemine 1984 Soome ja selle jätkusündmused ulatuses,

milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntuks. Samuti seostavad

hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud mängufilmi

filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Hagejad ei nõustu kostjaga, et

hagejad on ise ennast püüdnud seostada filmiga. Antud juhul CC ja XX ei ole meediaga

suhelnud, ainult YY. Kostja töötleb hagejate isikuandmeid audiovisuaalse teose pealkirjaga

“Sangarid“ loomise, tootmise, avalikkusele levitamise ja reklaamimisega. Hagejate arvates

töötleb kostja hagejate isikuandmeid õigusliku aluseta. Kostja ei ole hagejatelt küsinud

nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemisega rikub kostja õigust ka

hagejate eraelu puutumatusele. Filmitööstuses kehtivad tavad näevad ette, et

audiovisuaalse teose loomiseks ja produtseerimiseks tuleb hankida nende isikute nõusolek,

keda teos puudutab. Asjaolu, et ajakirjandus on varasemalt hagejate põgenemise lugu

kajastanud, ei anna kostjale õigust hagejate isikuandmeid nõusolekut küsimata töödelda.

Hagejate nõusolekut ei saa järeldada ka sellest, et QQ on andnud kostjale informatsiooni

hagejate elulooliste andmete kohta.

5(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

6. Kostja ei töötle hagejate isikuandmeid mitte ajakirjanduslikul, vaid ärilisel eesmärgil.

Mängufilmi tootmine, selle hilisem avalikustamine ja levitamine ning sellega muuhulgas

kostja ärihuvides olevikus ja tulevikus esile kutsutavad allakirjutanute isikuandmete

ajakirjanduses

avaldamised

ei

teeni

mingilgi

viisil

avalikkuse

kommunikatsioonivabadusest tulenevat õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet

ühiskonnas toimuva poliitilise ja majandusliku võimu teostamise kohta.

7. Kostja on hagejatele tekitanud mittevaralist kahju, iga hageja kohta summas 25 000 eurot.

Kostja poolt hagejate isikuandmete töötlemine mängufilmis „Sangarid“ ja selle filmi

ülimalt intensiivsel viisil kommertsiaalsel eesmärgil levitamisega väga erinevates

meediumides (kino, Starman videolaenutus) ja reklaamimisega on kostja hagejatele

õigusvastaselt tekitanud kahju, mille tekitamises on kostja süüdi. Kostja poolt hagejatele

kahju tekitamine on kestev, kuna kostja jätkab mängufilmi „Sangarid“ levitamist nii Eestis,

Soomes, Lätis kui ka mujal. Samuti paluvad hagejad arvestada mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmisel ja selle suuruse määramisel ka VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud

preventsioonifunktsiooniga ehk vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejad paluvad

arvestada, et kostjale eraldati filmi tootmiseks riigiabi summas 589 085 eurot, kogu filmi

eelarve oli ligi 1 100 000 eurot ning seisuga 22.03.2017 oli vaidlusaluse filmi kogu

kassatulu koos käibemaksuga 426 422 eurot. Kuna kostja jätkab filmi levitamist ka pärast

22.03.2017, on kostja poolt filmilt teenitud tulu suurenenud.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Filmiprojekt “Põgenemine“

(stsenarist AA, režissöör AP) ning filmiprojekt “Sangarid (idast)” (stsenarist MA, režissöör

JK) on täiesti erinevad filmiprojektid. Esimene nendest ei ole seejuures kunagi tootmisse

jõudnudki. Hagejate nõue on mängufilmi “Sangarid“ põhjal, mitte stsenaariumite põhjal.

Kostja omandas mängufilmi “Sangarid“ stsenaariumi MA-lt ja filmi loonud selle

stsenaariumi alusel. Kostja ei ole stsenaariumi ega mängufilmi autor.

9. Kostja ei ole hagejate isikuandmeid töödelnud. Hagejate poolt viidatu puhul ei ole tegemist

isikuandmetega. Nende põhjal ei ole võimalik ühtegi isikut identifitseerida. Isikuandmed

peavad olema selgelt seostatavad konkreetse isikuga, mitte mingi isikute grupiga.

10. See, kuidas hagejad püüavad meelevaldselt väita, et nende isikud on filmi tegelastega

seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik

vms, ei võimalda neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult

identifitseerida. Mängufilmi puhul jälgitakse ja mõistetakse seda auditooriumi poolt ühe

tervikliku loona. Seega ei piisa mängufilmi analüüsimisel ainult sellest, et jälgitakse vaid

mingit konkreetset lõiku. Läbi isikuandmete väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn

”nende omaks” väga palju täiesti tavapäraseid olukordi nagu näiteks sõitmine Soomest-

Rootsi, elamine Stockholmis, poevargus, rööv, kinni võtmine, vangi mõistmine, vanglast

vabanemine, Rootsis elav vanaisa, Eestis elav rase tüdruksõber jne. Mängufilmi tegelane

EK on nende arvates seostatud CC-ga ja seda läbi kulturismi ja jõutreeningute, röövis

osalemise, kinni võtmise ja vangi mõistmise ning vanglasse saadetud suure hulga kirjade.

Kostja sellega ei nõustu. Ülejäänud kahte hagejat ei ole aga mängufilmi tegelastega isegi

mitte püütud seostada. Kostja ei nõustu sellega, et hagejate põgenemine 1984 Soome ja

6(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda

üldtuntud asjaoludeks.

11. Põhjendades seda isikuandmete kaitse vajadusega, vaidlustavad hagejad oma hagis

tegelikult nende kohta avaldatud lugudes ning mängufilmis “Sangarid” nende arvates

kattuvaid üksikuid sündmusi ja kokkulangevusi. Kostja arvates võib igaüks leida mistahes

mängufilmis üksikuid sündmusi või asjaolusid, mis võivad tema elukäiguga kattuda.

Paatidega põgenemine on olnud ajaloos süstemaatiline, samuti pole harukordsed eestlaste

poolt välismaal toimepandud röövid ja nende eest määratud karistused. Kostja ei ole

hagejatest filmi teinud. Tegemist on fiktsiooniga.

12. Filmimaailmas on üldteada tava, et filmide arendamise käigus kasutatakse filmi

tutvustamiseks kujundeid ning viiteid sellistele asjaoludele või sündmustele, mida

auditoorium juba teab. Selliste viidete eesmärgiks on anda ettekujutus filmi iseloomust.

Juba ainuüksi mängufilmi “Sangarid“ žanrist (seikluskomöödia) tulenevalt ei seosta (ega

saagi seostada) tavaline inimene filmi tõsieluga, nagu see võiks olla näiteks

dokumentaalfilmi puhul. Tavaline inimene vaatab komöödiat kui ühte naljakat

meelelahutuslikku lugu tervikuna ega keskendu mingitele konkreetsetele asjaoludele või

faktidele ega nende seostamisele konkreetsete isikutega. Filmis esitatul puudub seos

konkreetsete isikute ja sündmustega. Film on tehtud inspiratsioonina nendest sündmusest.

13. Kostja ei kontrolli meedia (ajakirjanike) poolt esitatavate väidete ja info avaldamist ega

sellest tulenevalt ka mistahes seoste tekitamist mängufilmiga “Sangarid“. Hagejad on ise

kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud

sündmuste vahel. Hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma

seiklused avalikkuse ette toonud. Isegi kui oleks tegemist isikuandmete avalikustamisega,

ei ole sellel hagejate jaoks mingit kahjulikku mõju.

14. Hagejate nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad kasutavad oma nõuet kostja

survestamiseks selleks, et saada mängufilmilt tulu.

15. Hagejad ei ole stsenaariumi autorid, mistõttu ei saa nad nõuda teose kasutamise piiramist.

16. Avalikkusele ei räägi hagejad sisuliselt midagi nende isikuandmete lubamatust

töötlemisest, vaid keskenduvad pigem oma väidetavale loole. Juba ainuüksi nendel

asjaoludel ei saa hagejatele olla tekkinud mistahes mittevaralist kahju kui sellist. Vaadates

meediakajastust ning hageja YY poolt raamatu kirjutamist ja avaldamist pärast filmi, on

selge, et hagejad on antud juhul kasutanud ära tekkinud olukorda ning ise avaldanud oma

väidetavaid isikuandmeid avalikkusele selleks, et oma tuntust tõsta ja selle arvelt ka

teenida. See aga tähendab, et tegelikult ei pea hagejad ise kahju tekitavaks nende nn

isikuandmete avalikustamist ja seostamist vaidlusaluse filmiga. Sellisel juhul ei saa ka neile

olla tekkinud mingit kahju. Suurendades ise oma tuntust vaidlusaluse filmiga seoses on

hagejad sellest tegelikult kasu lõiganud (nt hageja YY raamatu propageerimine). Hagejate

poolt esitatud põhjendused kahjuhüvitise võimaliku suuruse osas on arusaamatud ja

põhjendamatud. Hagejad eksitavad kohut juba sellega, et püüavad esitada kinode kassatulu

kostja tuluna (kasumina). Kostja selgitab, et vaidlusaluse filmiprojekti tootjapoolne kasum

on tegelikult alla 20 000 euro, mis sisaldab muuhulgas ka ettemakseid kaabel-TV

videolaenutuse, filmi TV3-s esitamise ja DVD levitamisõiguste eest. Seda ettemaksu

7(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

kasutati samuti filmi loomiseks. Kostja ei näe ka erilist võimalust mingi märkimisväärse

lisatulu saamiseks filmi kasutamisest. Oluline on ka see, et eelnimetatud majanduslik tulem

on seejuures olnud võimalik ainult tänu filmi loomiseks (tootmiseks) antud erinevatele

toetustele (vaidlusaluse filmi puhul on selliste toetuste summa üle 800 000 euro). Kõik

sellised toetused antakse sihtotstarbelistena konkreetse filmi tootmiseks. Isegi juhul, kui

kohus leiaks, et kostja on vastutav hagejatele mittevaralise kahju tekitamise eest, ei ole

hagejate poolt nõutud summa kuidagi vastavuses ega proportsionaalne väidetava rikkumise

või selle reaalse tagajärjega.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohus jättis 08.01.2018 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ning

menetluskulud hagejate kanda. Kohus mõistis kostja kasuks solidaarselt hagejatelt välja

menetluskuludena 8 007.33 eurot, millele lisanduvad tähtaegselt maksmata jätmise korral

seaduses sätestatud määras viivised.

18. Esmalt selgitas kohus, et audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ puhul on tegemist

iseseisva teosega ja tulenevalt hagejate nõudest tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas

konkreetselt selles teoses on kostja töödelnud hagejate isikuandmeid. Milliseid

isikuandmeid töödeldi teistes teostes (stsenaariumites) ei ole hagejate nõuete lahendamise

seisukohalt oluline.

19. Järgnevalt leidis kohus, et hagejate väljatoodud isikuandmed saavad Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi direktiiv) artiklis 2 olla käsitletavad vaid

koos isiku nimega. Vaidlust pole selles, et mängufilmis “Sangarid“ hagejad ise ei osalenud

ja nende nimesid kasutatud ei ole.

20. Lisaks leidis kohus, et tuleb hinnata, kas hagejad on mängufilmis tuvastatavad hagejate

poolt viidatud asjaolude kaudu ehk et kas viidatud asjaoludest moodustub nn „unikaalne

kombinatsioon“ ja sellest saab järeldada, et tegemist on hagejatega.

21. Kohus möönis, et üldtuntuks võiks lugeda ainult seda, et 1980. aastate alguses toimus

paatidega põgenemisi Eestist Soome ja/või Rootsi, kuid seda, et konkreetsed isikud

(hagejad) põgenesid, üldtuntuks lugeda ei saa. Samuti ei saa lugeda üldtuntuks hagejate

edasisi sündmusi Soomes ja Rootsis. Hagejate paadipõgenemise kohta on avaldatud teavet

ajakirjandusväljaannetes. Ehkki ei saa väita, et ajakirjanduses avaldatu ei saaks olla

usaldusväärne, ei saa kohtu hinnangul ainuüksi ajakirjanduses avaldatu olla aluseks mingi

asjaolu üldtuntuks lugemisele.

22. Kohus luges tõendatuks, et hagejad koos QQ-ga põgenesid 1984.aastal Eestist

kummipaadiga Soome, läksid sealt edasi Rootsi, kus võeti vastu kui kangelasi, QQ sai

kokku oma vanaisaga, Soomes pandi toime juveeliäri ja panga rööv, mille järgselt võeti

Lepajõe ja Roosna politsei poolt kinni ning kohus mõistis nad aastateks vangi.

23. Kohus, vaadelnud mängufilmi “Sangarid“ kui asitõendit hagejate poolt viidatud lõikudes

leidis, et hagejad ei ole eraldivõetuna nimetatud asjaolude alusel ega ka nende kogumis

mängufilmis “Sangarid“ tuvastatavad.

8(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

Hagejate väidete kohaselt on XX mängufilmis “Sangarid“ ära tuntav järgmiste asjaolude ja

tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; “Viru ärikaks“ olemine ja soomlastega

Viru hotellis äritsemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek;

kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu XX osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on XX kujutamisega filmis. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna

viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohus ei kahtle selles, et 80.aastatel võis

olla teisigi 20.aastates mehi, kes tegelesid Viru hotelli ümbruses ja selle sees soomlastega

äri ajamisega. Samuti ei saa kummipaadiga põgenemist pidada isikutunnuseks, mille järgi

on isikut võimalik tuvastada. Kohtu hinnangul ei saa järeldada ka seda, et ainuke 20-aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn “Viru ärikas“, kes põgenes 1984. aastal Soome ja

sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem

kohanemisraskusi, peaks kindlasti olema XX. Hagejate poolt viidatud tunnused ei ole

tunnusteks, mis moodustaksid sellise unikaalse kombinatsiooni, mille alusel eksimatult XX

filmis ära tunda saaks ning saaks järeldada, et film on tehtud XX-st.

Hagejate väidete kohaselt on YY mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste

järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu YY osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on YY kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud

asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20-aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised peaks olema kindlasti

YY ning saaks järeldada, et film on tehtud YY-st.

Hagejate väidete kohaselt on CC mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste

järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; jõutreeningu tegemine; kummipaadiga

põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis;

kohanemisraskuste

üleelamine;

juveeliäri

röövi

ja

pangaröövi

toimepanemine;

vanglakaristuse kandmine; vanglas olles tütarlastelt virnade viisi kirjade saamine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu CC osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on CC kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud

asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20-aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes tegeleb jõutreeninguga, kes põgenes 1984.aastal Soome

ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem

kohanemisraskusi, kes pani toime Soomes röövimised, kes kandis seejärel karistust ja sai

vanglas olles tüdrukutelt kirju, peaks kindlasti olema CC ning saaks järeldada, et film on

tehtud CC-st.

24. Eeltoodud tunnuste puhul on tegemist liiga üldiste tunnustega, et neid oleks võimalik

pidada ühe konkreetse isiku tunnuseks. Tunnus peab selleks, et selle alusel isikut tuvastada,

olema konkreetne. Isikuandmeks olev tunnus peab olema selline, mis võimaldab isiku

kahtlematult ära tunda. Seejuures ei saa kohus lähtuda sellest, kas kohus nad ära tunneb või

mitte, vaid sellest, kas keskmine filmi vaataja seda teha saab. Nagu kohus märkis, ei saa

keskmise vaatajaga võrdsustada QQ. Kohtu hinnangul saaks keskmine vaataja seejuures

olla keskmiselt informeeritud inimene. Seetõttu ei saa kohtu arvates keskmise vaatajaga

9(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

võrdsustada ka ajakirjandust ega ajakirjanikku, kes tavapäraselt loo kirjutamisel kogub

enne artikli avaldamist vajalikku informatsiooni.

25. Hagejate väitel seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on

kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Kohus

hagejatega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa ajakirjanduses filmi kohta avaldatust teha

järeldust, et keskmine vaataja oleks nende artiklite põhjal sellisel tasemel informeeritud, et

peaks hagejaid filmiga seostama ja nad sealt ära tundma. Kohtule esitatud artiklitest nähtub,

et ajakirjandus on seostanud mängufilmiga “Sangarid“ mitte otseselt hagejaid, vaid 1984.

aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest.

26. Kostja väitel on hagejad ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi

ja hagejatega seotud sündmuste vahel ning hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma

andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud. Kohus kostja sellekohase väitega

ei nõustu. Kohtule esitatud 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist “Skandaal! YY ja KT

läksid tülli.“, 23.12.2016 ajakirja Kroonika artiklist “KT peab kohtus aru andma!“ ja

aadressilt http://menu.err.ee tehtud väljatrükist artiklist “YY: produtsendist kelm läks meie

looga raha järele.“ ei nähtu, et artiklites avaldatu oleks olnud YY (YY) algatus, mistõttu ei

saa järeldada, et ta on soovinud tahtlikult luua seoseid filmi ja enda vahel. Lisaks märgib

kohus, et antud artiklitest ei nähtu teiste hagejate osalus artiklite kirjutamisel üldse,

artiklitest ei nähtu, et neilt oleks ajakirjanike poolt arvamust üldse küsitud. Antud juhul

tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta lisaks eeltoodule ka seda, et tegemist ei ole

dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et

kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende

elukäigu kajastamisega. Dokumentaalfilm on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse

tahku. Mängufilmi puhul ei saa väita, et taotletaks alati ajalooliste sündmuste või teatud

isikute elukäikude detailset, faktipõhist käsitlemist, vaid selliste filmide omapäraks on

suuremal või vähemal määral loomingulisus ja faktiline liialdus, samuti sündmuste

mugandamine tulenevalt filmi kunstilisest eesmärgist. Seetõttu tuleb antud asja

lahendamisel arvesse võtta, et mängufilmis “Sangarid“ esineb väga palju tegelikest

sündmustest kõrvalekaldeid, mille tõttu on hagejate tuvastamine samuti võimatu.

27. Samuti on mängufilmis “Sangarid“ täheldatavad veel mitmed kõrvalekalded tegelikkusest.

Lisaks esineb kõrvalekaldeid väiksemates detailides. Ehkki pealtnäha võib arvata, et

tegemist on pelgalt detailide erinevusega, võivad tihtipeale detailid ja eriti nende rohkus

mõjutada kogu filmi sisu. Kohtu hinnangul pole tegelikult olnud filmi loojate taotlus mitte

kajastada filmis hagejate elu ja nende isikuid, vaid sündmust kui sellist.

28. Samuti tekitab kohtu hinnangul olulist segadust hagejate isikute tuvastamisel asjaolu, et üks

tegelaskuju hõlmab väidetavalt kahte erinevat isikut. Hagejad ei ole eitanud, et kuni

pangaröövini oli KK poolt mängitud tegelaskuju näol tegemist XX-ga ja alates

pangaröövist YY-ga. Selliselt mitme isiku elukäigu ühendamine ühte tegelaskujusse

tähendab kohtu hinnangul seda, et selline tegelaskuju on antud juhul välja mõeldud.

Tuvastada oleks võimalik isikut konkreetse tegelaskuju kaudu kui tegelaskuju poolt

mängitu kattub olulises osas konkreetse isiku elukäigu või tema tunnustega. Antud juhul ei

näe kohus, et sellist olulist osa XX või YY puhul KK poolt mängitud tegelaskuju puhul

täheldada saaks. XX puhul märkis kohus eelnevalt, et teda tuleks mängufilmist tuvastada

10(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

üksnes selle järgi, et ta oli 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn “Viru

ärikas“, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu

osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi ning YY selle järgi, et ta oli 20-aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised. Nendest tunnustest jääb

mõlema isiku eraldi tuvastamiseks siiski väheks ja seda enam nimetatud tunnuste

ühendamisel ühte tegelaskujusse.

29. Kohus on seisukohal, et ühe tegelaskuju erinevatest stseenidest ei saa isik otsida talle

meelepäraseid stseene ja tunnuseid ning väita, et selles kajastatu näol on tegemist ainuüksi

temale omase elukäigu või tunnusega ning nõuda õiguste rikkumise kõrvaldamist.

Vastupidisega nõustudes muutuks filmi tegemine praktiliselt võimatuks, kuna mingi

sündmuse ainetel tehtud filmi puhul võiksid sellisel juhul sündmuses osalenud isikud alati

hakata väitma, et tegemist on nende õiguste rikkumisega.

30. Kohus ei nõustu hagejatega, et hagejad on tuvastatavad ka QQ kaudu. Teise isiku kaudu on

võimalik parimal juhul tuvastada kellegi enda lugu, kuid mitte enda isikuandmeid. Seoste

loomine saab isikuandmete tuvastamisel toimuda konkreetsete isiku endaga seotud

sündmuste mitte teise isiku sündmuste kaudu. Lisaks jääb arusaamatuks, millise konkreetse

QQ-ga seotud sündmuse või mängufilmis väidetavalt tema järgi valitud tegelaskuju poolt

mängitu osast, millist hagejat tuvastada saab. Kuidas saab Eestisse jäänud QQ lapse ema

järgi olla näiteks tuvastatav XX või CC või YY.

31. Tegemist on kohtu hinnangul hagejatega aset leidnud tõsieluliste sündmuste ainetel loodud,

mitte nende isikuandmetel põhineva teosega. Mingi sündmuse ainetel teose loomist ei saa

seostada üheselt isikuandmete kasutamisega ega isikuandmetel põhineva looga. Kuna

tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on

tegemist õigustatud või lubatud isikuandmete kasutamisega.

32. Kohus nõustub kostjaga, et hageja II poolt kohtusse isikuandmete töötlemise lõpetamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi esitamine ei olnud ajendatud mitte sellest, et

tema isikuandeid kavatsetakse lubamatult kasutada, vaid tulenevalt soovist saada filmi

produtsendilt raha oma loo kasutamise eest.

33. Hagejate väitel on kostja rikkunud teosega ka nende eraelu puutumatust. Kohus leiab, et

hagejate eraelu ei ole mängufilmis “Sangarid“ kajastatud. Kohus leidis eelnevalt, et

hagejate tuvastamine filmi alusel on võimatu. Identifitseerimata isiku kohta andmete

kajastamisel ei saa järeldada selle isiku eraeluliste andmete kajastamist. Seega ei saa kohtu

hinnangul järeldada seda, et filmis oleks kajastatud hagejate eraelu.

34. Kuna kohus ei leidnud, et kostja oleks hagejate isikuandmeid töödelnud ega eraelu

puutumatust rikkunud, jättis kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamata.

Apellatsioonkaebused

35. Hagejad maakohtu lahendiga ei nõustu, paludes selle tühistada ja hagejate I ja III osas hagi

rahuldada maakohtus taotletud nõuetes, hageja II suhtes mittevaralise kahju hüvitamise

nõude osas 16 500 euro ulatuses.

11(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

36. Apellatsioonkaebuses märgivad hagejad, et nõustuvad maakohtu järeldusega, et hagejate

poolt esile toodud asjaolud on isikuandmed. Samas hagejad ei nõustu, et nimetatud

asjaoludest peab olema võimalik isiku ühene tuvastamine. Hagejate hinnangul piisab

kaudsest tuvastatusest, sh vaid ühe asjaolu kaudu. Sh on mängufilmi puhul ühese

tuvastatuse nõue ebaproportsionaalne, mis aga ei tähenda, et mängufilmi puhul ei ole

isikuandmed kaitstavad.

37. Hagejate hinnangul on nad filmis selgelt tuvastatavad ning äratuntavad.

38. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, kui on

asunud üllatuslikult seisukohale, et isikuandmed saavad olla kaitstavad keskmise vaatajaga

võrdsustamisel.

39. Kohus ei ole arvestanud filmi loomisega seotud varasemaid fakte, millest selgub üheselt,

et kostja on filmi tegemisel kasutanud hagejate isikuandmeid.

Vastus apellatsioonkaebustele

40. Vastustaja apellatsioonkaebustega ei nõustu. Vastustaja hinnangul ei ole nõuded suunatud

nende isikuandmete kaitseks, vaid tulenevalt soovist sekkuda filmi autoriõigustesse ning

saada filmi produtsendilt raha oma loo kasutamise eest (alusetult rikastuda).

41. Kuigi kohus jõudis täiesti õigete järeldusteni, vältis maakohus samas hinnangu andmist

paljudele muudele menetluses tõstatatud küsimustele, sh sellele kas ning kuidas mõjutavad

haginõudeid teised põhiõigused nagu näiteks väljendusvabadus või siis autoriõigus; kas

ning millistel tingimustel on võimalik teose kasutamist keelata isikute poolt, kes ei ole teose

autorid; autoriõiguse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni omavahelised seosed ja erisused

ning nende õiguste kaalumine; autoriõiguse seaduse kohaldatavus käesolevale vaidlusele;

hagejate tegevus kostjale kahju tekitamise eesmärgil; hagejate endi käitumine oma

isikuandmete kasutamisel (seostamisel teosega), Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise

vajadus jne. Seoses sellega on käesolevas menetluses tekkinud olukord, kus juhul, kui

ringkonnakohus peaks jõudma apellantide (sh YY) tuvastamatuse küsimuses maakohtust

erinevale seisukohale, oleks ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas esimene instants, mis

hakkaks sisuliselt kaaluma ka muid maakohtu ette toodud asjaolusid ja väiteid. Sellega

kanduks asja sisuline lahendamine täielikult üle ringkonnakohtusse. Vastustaja ei pea seda

võimalikuks ega ka õigeks.

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kuid täiendab otsust

õiguslike põhjendustega isiku tuvastatavuse määratlemisel. Ülejäänud osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

43. Kohtumenetluses on praeguseks vaidluse all hagejate nõuded:

 kohustada kostjat hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ igasugusel viisil

avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal hagejate

eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma;

12(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

 mõista kostjalt välja mittevaraline kahju hagejale I summas 25 000 eurot, hagejale II

summas 16 500 eurot ja hagejale III summas 25 000 eurot.

44. Hagejate kohustamisnõue ning mittevaralise kahju nõue kostjate vastu on rajatud sellele,

et kostja on tema poolt toodetud filmiga pealkirjaga “Sangarid“ (edaspidi “film“) seoses

töödelnud lubamatult hagejate isikuandmeid ning sellega tekitanud hagejatele

õigusvastaselt kahju. Hagiavaldusest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt kahju tekitavast

tegevusest hoidumist VÕS § 1055 järgi ja mittevaralise kahju hüvitamist nii VÕS § 1045

lg 1 p 7, § 1045 lg 3, § 1050 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu on hagejatel nõudeõigus mõlema

sätte alusel (vt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).

45. Tulenevalt hagejate väidetest, et kostja rikkus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätteid,

võib olla tegemist VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures

rikutud IKS sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes

juhul, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud

kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus

igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist,

arvestades IKS § 11 lg 2 sätestatud erandit (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). IKS § 11 lg 4 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei

ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda avalikustatud

isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja

see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

46. Kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks

erinorme sätestava IKS-iga, on maakohus õigesti alustanud kostja tegevuse õigusvastasuse

analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel.

47. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on õigesti leidnud, et kuna mängufilm

“Sangarid“ on vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg 1 koosmõjus AutÕS § 4 lg

3 p-iga 9 iseseisev teos, tuleb lähtudes hagejate nõudest kontrollida, kas kostja on väidetava

lubamatu isikuandmete töötlemisega hagejatele kahju tekitanud konkreetselt filmis

“Sangarid“ ning tähtsust ei oma, kas ja milliseid isikuandmeid töödeldi filmi stsenaariumis.

48. Vaidluse all ei ole asjaolud, et kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“

tootjaks ning et film esilinastus kinolevis 17. veebruaril 2017.

49. Asjas vaieldakse jätkuvalt seega selle üle, kas kostja avaldas (levitas) filmis hagejate kohta

isikuandmeid IKS § 4 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. IKS § 4 lg 1

järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta,

sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (vt selle kohta ka

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22).

50. Kuivõrd IKS koostamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995

direktiiv 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiiv) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, siis on maakohus isikuandmete mõiste

sisustamisel ja tõlgendamisel õigesti lähtunud andmekaitsedirektiivi artikli 29 alusel

loodud töörühma, mis on Euroopa sõltumatu nõuandeorgan andmekaitse ja eraelu

13(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

puutumatuse valdkonnas, poolt antud arvamuses väljendatud õiguslikest määratlustest ja

suunistest (edaspidi arvamus 4/2007).

51. Andmekaitsedirektiivis on sarnaselt IKS § 4 lg-s 1 toodud määratlusele isikuandmete

mõiste sätestatud järgmiselt: isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku (edaspidi andmesubjekt) kohta. Seega toetub isikuandmete mõiste neljale

elemendile: “igasugune teave“, “tuvastatud või tuvastatav“, “füüsiline isik“ ja “kohta“.

52. Esimene element “igasugune teave“ võimaldab arvamuse kohaselt mõiste laia tõlgendust

hõlmates igasuguseid isiku kohta käivaid väiteid, nii objektiivset kui subjektiivset teavet,

mis ei pea iseenesest olema tõene või tõendatud. Teabe sisu seisukohalt hõlmab

isikuandmete mõiste andmeid, mis annavad mistahes liiki teavet (arvamus 4/2007 lk 6).

Element “kohta“ on oluline, et täpsustada, millised suhted/seosed on olulised ja kuidas neid

eristada ning üldiselt käib teave üksiksisiku “kohta“, kui see on seotud kõnealuse isikuga.

Arvamuse 4/2007 järgi peab teave olema seotud “tuvastatud või tuvastatava“ füüsilise

isikuga ning selle hindamisel saab lähtuda järgmistest kaalutlustest. Üldjuhul võib füüsilist

isikut pidada “tuvastatuks“, kui teda “eristatakse“ teistest isikute rühma liikmetest.

Järelikult on veel tuvastamata füüsiline isik “tuvastatav“, kui seda on võimalik teha.

Tuvastamine toimub tavaliselt konkreetse teabe alusel, mida võib nimetada “tunnusteks“

ja mis on konkreetse isikuga eriti tihedalt seotud. Neljas element “füüsiline isik“ näitab, et

andmekaitsedirektiiviga loodud kaitse puudutab füüsilisi isikuid (IKS § 4 lg 1).

53. Hagejate esiletoodud asjaoludest lähtudes on nende hinnangul isikuandmetena avaldatud

ja töödeldud järgmist teavet:

1. hagejate vanus,

2. hagejate sugu,

3. hagejate eluloolised andmed:

3.1. “Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine;

3.2. jõutreeningu tegemine;

3.3. kummipaadi varastamine;

3.4. põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi;

3.5. hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena;

3.6. kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused;

3.7. hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi;

3.8. hageja II ja III kandsid vanglakaristust;

3.9. vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.

54. Hagejad leiavad, et nad on eelnimetatud andmete alusel filmis tuvastatavad järgmistes

lõikudes:

 alates 1min:40sek – filmi üks peategelane RT (näitleja MP), ilmselt äratuntavalt QQ,

kes on muuhulgas tuvastatav järgmiste filmis toodud tunnuste kaudu: 10:10 min

tüdruksõber, kes ootas last ja jäi Eestisse, Rootsis elav vanaisa;

 2min:25sek – stseen kirjeldab raudset eesriiet, Afganistani sõda (1979-1989) kirjeldab

ajastut, milles hagejad olid filmis kujutatud 20-ndates aastates mehed – hageja I oli

põgenemise ajal 1984 20 aastane, hageja II 23 aastane ja hageja III 21 aastane;

 3min:05sek - kirjeldab Viru hotellis ja selle ümbruses tegutsenud kauplejaid, nn Viru

ärikaid, kelleks on peategelane RT (MP), tema sõber MV (näitleja KK) – hagejad

14(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

tegelesid samuti 1980-ndate aastate esimesel poolel, enne ENSV-st põgenemist Viru

hotellis ja selle ümbruses hangeldamisega;

 5min:30sek - kolmas peategelane kulturist EK (näitleja VP), kelle tunneb läbi filmi

esineva kulturismi ja jõutreeningute ning muude asjaolude (näiteks röövis osalemine)

kaudu ära hageja III, CC;

 8min:50sek - põgenemine planeeriti läbi Soome Rootsi;

 18min:30sek - NSVL piirivalve järgi luuramine enne põgenemist mais 1984;

 18min:50sek - mai kuu hilisõhtul kummipaadiga Põhja-Eesti rannikult põgenemine,

väidetav piirivalvurite päev;

 22min:25sek - kummipaadi mootor seiskus ja paat triivis Soome rannikule, hilisemad

seiklused Soomes;

 28min:10sek - sõit Soomest Rootsi;

 31min:10sek - asüüli taotlemine Rootsis ja hilisem elu Stockholmis;

 32min:10sek - ENSV-st pärit meeste põgenemise kajastamine Rootsi meedias

kangelastena;

 32min:10sek - “kangelaste“ vastuvõtt Stockholmi Eesti majas, pressikonverents,

kohtumine QQ vanaisaga, hilisemad kohanemisraskused Rootsi ühiskonnas,

poevargused;

 1h:5min:30sek - röövi planeerimine ja relvade muretsemine;

 1h:08min - sõit Soome röövi eesmärgil;

 1h:09min - juveelipoe rööv, 2 isikut, röövi erakordselt lihtsa õnnestumise tõttu

plaanitakse pangaröövi;

 1h:12min - pangarööv, samad isikud, kes panid toime juveelipoe röövi;

 1h:16min - CC kinnivõtmine ja vangi mõistmine;

 1h:19min – CC-le vanglasse saadetud suur hulk kirju;

 1h:20min - peategelane vabanes vanglast pärast 4 aasta pärast süüdimõistmist

55. Kolleegium märgib, et hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad esitanud isikuandmetena

andmete kogumi, eristamata, millised käsitletavad andmed iga konkreetset hagejat

eraldivõetuna identifitseerivad, saab iga hageja nõuda oma isikuandmete kaitset siiski vaid

eraldi ning tegemist ei ole ühise õigusega, mida saaks hagejad nõuda ühisvõlausaldajatena

(VÕS § 72 lg 1). Maakohus on õigesti käsitlenud hagi alusena kohtu ette toodud asjaolusid

iga hageja andmetena ning kontrollinud iga hageja suhtes eraldi, kas esitatud andmete näol

on tegemist konkreetselt hageja I, hageja II või hageja III isikuandmetega.

56. Ringkonnakohus leiab, et hagejate esiletoodud andmeid saaks, arvestades arvamuses

4/2007 antud suuniseid, IKS § 4 lg 1 tähenduses isikuandmeteks pidada järgmistel juhtudel:

a. kui avaldatud andmetes hagejad kui füüsilised isik(ud) tuvastatakse;

b. kui füüsilisi isikuid, kes ei ole küll tuvastatud, kirjeldatakse nendes andmetes nii, et selle

alusel saab lisauurimise alusel välja selgitada andmesubjekti (st konkreetse füüsilise

isiku).

57. Nagu eespool märgitud, tuleb isikuandmete mõiste määratlemisel kontrollida selle

elemente ning seega isikuandmete õiguslik määratlus ei täpsusta, millal loetakse isik

tuvastatuks. Tuvastamiseks peavad andmed sisaldama tunnuseid, mis kirjeldavad isikut

nii, et ta eristub kõikidest teistest inimestest ning on üksikisikuna äratuntav. Selliste

15(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

kirjeldavate tunnuste seas on esikohal isiku nimi (vt Euroopa andmekaitseõiguse

käsiraamat lk 37).

58. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega õigesti leidnud, et hagejate poolt nende

tuvastamist võimaldavate andmetena esile toodud asjaolud saavad isikuandmeteks olla

üksnes koos isiku nimega või muul viisil isikut tuvastamist võimaldava teabega. Õige ei

ole XX ja CC apellatsioonkaebuse väide justkui oleks maakohus otsuse p-s 39 tuvastanud,

et hagejate esitatud asjaolude näol on tegemist isikuandmetega eelnimetatud tingimuste

täitmiseta. Eeltoodut arvestades on oluline isikuandmete mõiste analüüsimisel mõiste

elemendi “tuvastatud või tuvastatav“ kohta antud arvamuse 4/2007 selgitus, mille kohaselt

isiku võib tuvastada otseselt nime alusel või kaudselt telefoninumbri, auto

registreerimisnumbri, isikukoodi, passi numbri või oluliste kriteeriumite kombinatsiooni

alusel, mis võimaldavad teda ära tunda, piirates rühma, kuhu ta kuulub (vanus, amet,

elukoht jne). “Otsese“ tuvastamise kohta on märgitud, et isiku nimi on kõige tavalisem

tunnus ja tegelikult tähendab mõiste “tuvastatud isik“ kõige sagedamini, et teada on isiku

nimi (arvamuse 4/2007 lk 13). Vältimaks segiajamist võimalike nimekaimudega,

võimaldaks seega hagejate esitatud andmete sidumine nende nimedega eristada hagejaid

teisest isikutest selliselt, et hagejad oleks filmis “otseselt“ tuvastatud. Maakohus on õigesti

järeldanud, et kuna hagejate nimesid filmis kasutatud ei ole, pole hagejate “otsene“

tuvastamine nende nimede kaudu võimalik ning maakohus on asunud õigesti kontrollima,

kas hagejate esiletoodud andmed on sellisteks tunnusteks, mis võimaldavad hagejaid

“kaudselt“ tuvastada. Kolleegium leiab, et rikkumise tuvastamiseks peab filmist

äratuntavalt nähtuma, et tegemist on hagejatega st et hagejad peavad olema filmis

identifitseeritavad. Mil määral on mingid tunnused piisavad, sõltub konkreetsest

olukorrast.

59. Hagejate põhiväide on, et nad on lisaks sellistele tunnustele nagu sugu ja vanus,

äratuntavad just nende elulooliste andmete alusel teatud eluperioodil, mis kattub filmi

põhisündmustega. Ringkonnakohus rõhutab, et hagejate identifitseerimiseks ei piisa

hagejate endi subjektiivsest arvamusest, et film on tehtud neist.

Seega on maakohus õigesti kontrollinud iga hageja puhul eraldi, kas esitatud andmed

(tunnused) moodustavad oluliste kriteeriumitena sellise unikaalse kombinatsiooni, mis

võimaldavad iga hagejat eraldi isikuna ära tunda. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

õigesti leidnud, et hagejate esitatud andmetes sisalduvad neile omistatavad tunnused

(nende kohta käivad tunnused) ei võimalda tunnuste eraldi ega ka nende kogumi alusel

identifitseerida ei hagejat XX, hagejat YY ega hagejat CC, sest esiletoodud andmed ei piira

isikute rühma, kuhu hagejad nende tunnuste alusel peaks kuuluma selliselt, et neid oleks

võimalik üheselt ära tunda. Seega ei ole esitatud sellist tunnust, mis oleks hageja I, hageja

II või hageja III puhul piisavalt spetsiifiline, et saaks teda eksimatult teistest isikutest

eristada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et esitatud tunnustest ei

moodustu ka sellist unikaalset kombinatsiooni, mis võimaldaks nende alusel konkreetne

isik välja selgitada. Maakohus on iga hageja puhul eraldi analüüsinud andmete alusel

hagejate tuvastatavust filmis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium nõustub maakohtu

järeldusega, et isikuandmeteks saab lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses vaid andmeid, mis

võimaldavad isiku identifitseerida st ta kahtlematult ära tunda. See tähendab, et üksnes

16(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

üksikisiku eristamise hüpoteetilisest võimalusest ei piisa, et lugeda kõnealune isik

“tuvastatavaks“ ja teavet “isikuandmeteks“ (arvamuse 4/2007 lk 15). Seega ei nõustu

ringkonnakohus apellatsioonkaebustes toodud käsitlusega, justkui ei nõuaks ei siseriiklik

ega EL õigus isikuandmetele kaitse saamiseks esitatud andmete alusel isiku ühest

tuvastamist. Nagu eespool märgitud, tuleb kolleegiumi arvates eristada mõisteid

“tuvastamine ja tuvastatavus“, mis võib olla “otsene“ või “kaudne“, kuid mõlemal juhul on

vajalik selleks, et pidada isikut “tuvastatavaks“ ja andmeid “isikuandmeteks“ isik

eelnimetatud n.ö tuvastamisvahendite kaudu lõpptulemusena üheselt identifitseerida ning

isikuandmete kaitse reeglid ei tee siinkohal andmete avaldamise kohal vahet.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et filmi puhul tuleks pidada

isiku ühese tuvastamise nõuet ebaproportsionaalseks. Kolleegiumi arvates muudaks

võimalus isik vaid hüpoteetiliselt tuvastada isikuandmete kaitse piiramatuks ning seega on

ühese tuvastatavuse nõue eesmärgipärane ja proportsionaalne.

60. Arvamuses 4/2007 märgitakse, et erilist tähelepanu pööratakse mõistele “tuvastatav“

direktiiv 26 põhjenduses, milles on öeldud, et “isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb

arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib andmesubjekti

tuvastamiseks tõenäoliselt kasutada. Kuigi võib nõustuda apellantide kriitikaga mõiste

“keskmise vaataja“ aluseks võtmisega, on maakohus selle määratlenud keskmiselt

informeeritud isikuna, kes võib olla igaüks (“keegi muu“) ning on selliselt kasutatav

vahendina “tuvastatavuse“ hindamisel. Sõnaühend “keegi muu“ viitab sellele, et

tuvastatavuse kriteeriumit tuleb tõlgendada võimalikult laialt, hõlmates nii keskmise

vaataja kui ka konkreetse isiku teadmised. Seega möönab kolleegium, et piisavaks saab

pidada ka seda, kui hagejad on tegelaskujudes äratuntavad perekonna- ja tutvusringkonnas,

et jaatada põhiõigustesse sekkumist. Hagejad ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, et

keegi nende perekonnast või tuttavatest oleks nad filmis konkreetselt ära tundnud.

Maakohus on seejuures tunnistaja QQ ütlusi õigesti hinnates leidnud, et kuigi viimane on

ära tundnud filmis enda ja CC, ei saa QQ ütlustele kellegi äratundmise osas suurt tähtsust

omistada, sest ta on hagejate andmetena esiletoodud sündmustes ise osaline olnud.

Kolleegium nõustub, et eeltoodud põhjendusel ei saa lähtuda QQ kui konkreetse isiku

teadmisest. Subjektiivselt “muu isikuna“ esiletoodud sündmustega mitteseotud

eemalviibinud konkreetse isiku teadmist hageja(te) äratundmise kohta tõendatud ei ole.

61. Vastuseks hagejate poolt menetluses läbivalt väidetule, et nad on tuvastatavad nendega

toimunud sündmuste kaudu märgib ringkonnakohus veel, et IKS § 4 lg 1 isikuandmete

mõiste element “mis tahes andmed“ võivad hõlmata ka andmeid, mis edastavad teavet, mis

puudutavad esmajoones sündmusi mitte konkreetseid isikuid, esmajoones juhul, kui

sündmused on toimunud mingite isikutega või mõjutab sündmusi konkreetselt mõni isik.

Seega tuleb hagejatega nõustuda, et andmed nende elukäigus toimunud sündmuste kohta

võivad olla iseenesest isikuandmeteks, kuid seda vaid juhul, kui andmete alusel on isik

tuvastatav, sest andmeid sündmuste kohta saab pidada kõnealuste isikutega vaid kaudselt

seotuks. Arvamuses 4/2007 väljendatud selgituse kohaselt võib üksikasjade kombinatsioon

kategooria tasandil (vanus, piirkondlik päritolu) anda üpriski hea tulemuse, eriti kui on

juurdepääs mingisuguselegi lisateabele. Eeltoodu alusel saab järeldada, et kui hagejaid

kirjeldataks seoses nende sündmustega nii, et selle alusel saab lisauurimise alusel välja

selgitada konkreetse indiviidi, saaks pidada neid andmeid hagejate õigusi rikkuvaks.

17(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

Seega tuleb kontrollida, kas on võimalik koguda lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha,

kes on sündmustega seotud isikud, lugedes näiteks toonaseid ajalehti. Maakohus on

siinjuures õigesti hinnanud tõendina esitatud aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001

ajalehe artikli väljatrükki “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“.

Maakohus on leidnud, et antud artikli pinnalt ei saa järeldada, et keskmine vaataja peaks

lähtuma niivõrd detailsest informatsioonist ja sellest tulenevalt järeldama, et filmis on

tegemist samade kummipaadipõgenikega (p 49). Ringkonnakohus täiendab maakohtu

käsitlust ning märgib, et selliselt kaudse “tuvastatavuse“ hindamisel omab eelkõige tähtsust

asjaolu, kas “muu isikuna“ hõlmatav keskmine vaataja asuks filmis nähtule lisaks koguma

täiendavat teavet, et isikud seeläbi konkreetselt tuvastada. Seega peaks keskmine vaataja

hagejate tuvastamiseks asuma koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima.

Kolleegium rõhutab, et isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult aega,

see on keerukas ja kulukas.

Maakohus on siinjuures õigesti leidnud, et ei saa lähtuda eeldusest, et keskmine vaataja

valdaks kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud ning hagejad ei ole

ringkonnakohtu arvates näidanud, missugusele lihtsalt ligipääsetavas lisateabes sisalduvad

tegelikkuses kontrollitavad filmitegelaste tunnused selliselt, et keskmine vaataja saaks

hagejad eksimatult identifitseerida. Kuna tegemist on alati kaasuspõhise faktiküsimusega,

tuleb arvestada kõiki juhtumi asjaolusid. Seega, kuigi filmi žanr ei välista ringkonnakohtu

arvates iseenesest hagejate õiguste rikkumise võimalikkust hagejate esiletoodud viisil,

tuleb siiski andmete avaldamise seisukohalt arvestada sellega, et tegemist on mängufilmiga

ning žanrilt komöödiafilmiga. Maakohus on seega õigesti leidnud, et antud juhul tuleb

arvesse võtta lisaks ka seda, et tegemist ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga,

milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol

tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende elukäigu kajastamisega. Komöödiafilm on

enamasti kergema sisu ja tahtlikult meelelahutusliku, publikut lõbustava, lõõgastava ja

naerma ajava eesmärgiga tehtud filmiteos rõhutatult, liialdatult ja ülemäärase

situatsioonilahenduse, keelekasutuse, tegevuse, suhete ja karakteritega. Inimesekujutus

võib olla ühekülgsem kui draamas, tüüpilist rõhutav, koomilisi liialdusi pakkuv. Maakohus

on tuginenud põhjendatult tunnistaja KF ütlustele, mille kohaselt on ta näinud mängufilmi

“Sangarid“, kuid ta ei ole kindel selles, et seal on kujutatud reaalselt eksisteerivaid inimesi.

Seega saab järeldada, et filmis prevaleerib autori loodu ning andmed, mis justkui kattuvad

hagejate elukäigu ja isiklike tunnustega, muutuvad teisejärguliseks ning neid ei ole

võimalik pidada hagejate identifitseerimiseks piisavalt iseloomulikeks.

Kolleegiumi arvates ei ole hagejad usutavaks teinud, et keskmise filmivaataja lisateabe

otsimine 18.05.2001 ajalehe artiklis “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest

sangarid“ intervjuude vahendusel avaldatu näol, oleks vähe aeganõudev ja piisavalt lihtne

hagejate üheseks tuvastamiseks arvestades, et tegelaskujud on kunstiliselt kujundatud ning

et filmis esitatud olukordades esitatud tunnused (eelkõige 1980-ndate paadipõgenemine

Soome, selles 3 või 4 mehe osalemine, kellest osa panid toime röövimisi ning kandsid

karistust) ei ole otseselt kohaldatavad ega omased ainult hagejatele ja artiklis sisalduvad

detailid on kajastatud teises kontekstis.

62. Hagejad on läbivalt väitnud ka seda, et ajakirjandus on nad filmis ära tundnud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõenditena esitatud erinevate

18(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

ajakirjandusväljaannete avaldatud artikleid analüüsinud ja põhjendatult järeldanud, et

ajakirjanduses on mängufilmiga “Sangarid“ seostatud mitte otseselt hagejaid, vaid 1984.

aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega (maakohtu otsuse p 50) ja ei

korda neid (TsMS § 654 lg 6).

63. Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kuna hagejad ei ole esitatud

andmete alusel filmis tuvastatavad, ei saa neid andmeid lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses

isikuandmeteks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist ei ole hagejate

isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on tegemist õigustatud või

õigusvastase isikuandmete kasutamisega. Tulenevalt hagejate väidetest, et filmiga on

rikutud nende eraelu puutumatust, on maakohus hinnanud ka, kas on rikutud hagejate

isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ning õigesti leidnud,

et kuna isikud ei ole filmis identifitseeritavad, ei ole võimalik järeldada, et selles oleks

kajastatud nende eraelulisi andmeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Tulenevalt eeltoodust on maakohus

õigesti jätnud hagejate nõuded rahuldamata.

64. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul esitada Euroopa Kohtule

eelotsusetaotlust, sest see peab puudutama liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust, mitte

siseriiklike õigusnormide tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi.

Kuna käesoleval juhul hagejate isikuandmete töötlemist ei tuvastatud, puudub vajadus

kaaluda andmekaitse suhtes kehtestatud erandite või piirangute kohaldamist.

65. 19.11.2018 esitas kostja 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise

taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 12:19:25 esitatud kostja esindaja

väite, mille kohaselt kostja ei vaielnud vastu hagejate õiguslikule käsitlusele. Kostja on

olnud läbivalt vastu hagejate õiguslikule käsitlusele.

20.11.2018 esitas hageja YY 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise

taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 11:55:55 hageja esindaja öeldud

viimase lause, lugedes õigeks lause: “Ajakirjanikud vaba ajakirjanduse tingimustes on

tuvastanud, et see on nende lugu“.

Kolleegium peab taotlusi põhjendatuks, kuna taotletud parandused on asjakohased ning

vastavad kohtuistungi protokolli helisalvestile.

66. Ringkonnakohus leiab, et kuigi praegusel juhul lahendati eri hagejate nõuded ühe asja

raames, on tegemist üksteisest sõltumatute nõuetega sama kostja vastu, mistõttu tuleb

apellatsiooniastme kulud jätta hagejate kanda TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel.

Arvestades, et hagejad on tuginenud samadele faktiväidetele ning ka õiguslikud väited on

enamjaolt kattuvad, on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluslikud toimingud

tehtud kõikide hagejate suhtes eelduslikult samas mahus. Seega peab kolleegium

põhjendatuks jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3, kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks

selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

19(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuludeks

lepingulise esindaja kulud 2 984.80 eurot, millele lisandub 09.11.2018 kohtuistungi kulu

2h ja 40 min (s.o 2,7h) eest tunnitasuga 116 eurot (2,7h x 116 eurot/h = 313.20 eurot),

kokku 3 298 eurot (2 984.80 + 313.20). Kostjale on osutatud õigusabi 28,7 h ulatuses.

Esindaja tunnihinnaks on 116 eurot, kusjuures tehniliste tegevuste ja telefonikõneluste

tunnihind on 64 eurot ning minimaalseks ajaarvestuse ühikuks on 0,1h. Menetluskuludele

käibemaksu ei lisanud (tl 119-120, III kd).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seaduse §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi

kasutamine põhjendud, arvestades asja keerukust. Kolleegium leiab aga, et kostja

lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ei ole täiel määral

põhjendatud.

Kostja esindaja on 15,5h jooksul tutvunud hageja I ja hageja III apellatsioonkaebusega,

teinud olukorra juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Lisaks

on kostja esindaja 5,7h ulatuses tutvunud hageja II apellatsioonkaebusega, teinud olukorra

juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi hinnangul

on kostja esindaja mõnevõrra ülehinnanud nimetatud toimingutele tehtud ajakulu, kuivõrd

apellatsioonkaebused on oma sisult suures osas kattuvad. Apellatsioonkaebuste vastused

on seetõttu samuti enamuses üksteist kordavad. Arvestades apellatsioonkaebuste mahtu ja

sisutihedust, samuti apellatsioonkaebuste vastuste mahtu ning kattuvust, loeb kolleegium

põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisele ning nendele vastuse

koostamiseks 18h ulatuses. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoiminguid peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude

nimekirjas märgitud ulatuses, sest põhjendatud on esindaja poolt esindatavaga asja

arutamine (nii telefoni kui e-kirja teel) ning 09.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtub,

et pooled on pidanud läbirääkimisi kompromissi eesmärgil. Samuti on põhjendatud

menetlustoiminguks kohtuistungi edasilükkamise taotlusele vastuse esitamine ning

kohtuistungiks ettevalmistamine menetluskulude nimekirjas väljatoodud ulatuses. Kuna

ringkonnakohtus kohtuistung kestis 2 h ja 40 minutit (s.o 2,7h) (kohtuistungi protokoll; tl

121-124, III kd), on põhjendatud kostja taotlus kohtuistungi ajakulu ulatuses esindajatasu

väljamõistmine.

Kokkuvõttes peab kolleegium põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

toiminguid 25,5h ulatuses. Tulenevalt kostja esindaja erinevatele toimingutele määratud

töötunni hindadest (116 eurot/h, v.a tehniliste tegevuste ja telefonikõnelustel 64 eurot) ning

kolleegiumi poolt põhjendatud ja vajalikele menetlustoimingutele kulunud ajakulust (24,6h

tunnihinnaga 116 eurot ja 0,9h tunnihinnaga 64 eurot), on kostja esindaja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus põhjendatud 2 911.80 euro ulatuses (24,6 x 116 eurot + 0,9 x

64 eurot). Iga hageja kanda jääb kostja menetluskuludest 970.60 eurot (2 911.80 : 3).

Rahuldamata jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3,2h ulatuses

tunnihinnaga 116 eurot. Samuti jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

20(20)

Tsiviilasi nr 2-16-16730

rahuldamata 27.03.2018 menetlustoimingu osas 15.60 euro (34.80-19.20) ulatuses, sest

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on esindaja tunnihind

telefonikõneluste korral 64 eurot. Samas on kostja menetluskulude nimekirjas märkinud,

et 27.03.2018 toimingu, milleks on telefonikõnelused E. Heringson/KT, ajakulule 0,3h

vastavaks suuruseks 34.80 eurot. Kolleegiumi hinnangul vastab nimetatu aga järgmisele

aritmeetilisele tehtele: 0,3h x 64 eurot/h = 19.20 eurot. Seega jääb kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 386.80 euro ulatuses (3,2h x 116 eurot/h + 15.60

eurot).

Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Meeli Kaur

Kaupo Paal