2-18-9400/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9400

Hagi ese

A.- H. -E. A. hagi R. K. i ja K. R. vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

593 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.- H. - E. A. (isikukood XXX, elukoht

XXX, XXX)

Kostja I R. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

XXX)

Kostja II K. R. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Viimane istung

18. detsember 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.- H. -E. A. hagi R. K. i vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista R. K. ilt A.- H. -E. A. kasuks välja 593 eurot.

3. Jätta A.- H. -E. A. hagi K. R. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

4. Jätta K. R. menetluskulud A.- H. -E. A. kanda ja A.- H. -E. A. ning R. K. i

menetluskulud R. K. i kanda. Määrata K. R. menetluskulude suuruseks 0 eurot.

Mõista R. K. ilt A.- H. -E. A. kasuks välja menetluskulu 125 eurot.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

2/3

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A.- H. -E. A. (hageja) esitas 18. juunil 2018 Tartu Maakohtule R. K. i (kostja I) ja K.

R. (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt enda kasuks välja mõista 593 eurot.

Hagiavalduse kohaselt lõhkusid kostjad 19. märtsil 2018 hageja auto kaks aknaklaasi

ning tekitasid autole klaaspudelite viskamisega mitu mõlki, millest ühe kohalt tuli ka

värv maha. Autoklaaside vahetus maksis 175 eurot ning mõlkide eemaldus ja

pagasiluugi värvimine 418 eurot.

2. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II väitel ei ole ta hageja autot kahjustanud.

3. Kostja I hagile kirjalikult ei vastanud. Suuliselt kohtuistungil tunnistas kostja I, et lõi

hageja autol aknad sisse, kuid eitas mõlkide tekitamist. Kostja I väitel kaitses ta ennast

hageja, hageja venna ja isa rünnaku vastu.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagi kohaselt kahjustasid kostjad hagejale kuuluvat autot. Seega saab kostjate vastu

esitatud nõue põhineda kahju õigusvastasel tekitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 kohaselt. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on sellest tulenevalt

kostjate õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostjate

õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Nimetatud asjaolusid peab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja.

5. Kostja I on omaks võtnud asjaolu, et ta lõhkus hageja auto aknad. Seega on nimetatud

asjaolu TsMS § 231 lg 2 kohaselt kostja I omaksvõtuga tuvastatud, st kostja I on toime

pannud teo, mille tulemusena tekkis hagejal kahju ning teo õigusvastasus tuleneb

hageja omandi kahjustamisest. Ilmselgelt on täidetud ka VÕS § 127 lg-test 2 ja 3

tulenevad kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kostja I ei ole vaielnud vastu, et

ukseklaaside vahetamise kulu oli 175 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja

esitatud Sixklaasid OÜ arvest.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I tekitas hageja auto pihta pudelite loopimisega

ka autole mõlgid. Kostja I eitas hageja auto pudelitega loopimist väites, et kasutas

pudelit ainult löögivahendina aknaklaaside purustamisel. Samas on kostja I ise

väärteoasjas nr XXX protokollitud ütlustes kinnitanud, et ta loopis hageja autot

pudelitega. Ka väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud Paul-Hendrik Asso ütluste

kohaselt viskas kostja I pudeliga hageja autot. Tunnistaja Kristel Joosti ütluste kohaselt

ei näinud tunnistaja, et kostja I oleks hageja autot pudelitega pildunud, kuid tunnistaja

kinnitas, et kostja I pildus hagejat pudelitega. Hageja autol mõlkide olemasolu

tõendavad nii hageja esitatud fotod kui ka politsei poolt väärteomenetluse raames

tehtud fotod. Kostjad on küll välja toonud, et mõlgid võisid hageja autol olla

varasemalt, kuid kohtu hinnangul on siiski usutav, et olukorras, kus on tuvastatud, et

kostja I on hageja autot pudelitega loopinud ning sellel aknad sisse löönud, et autol

pärast seda ilmnenud mõlgid on põhjustanud kostja I oma tegevusega. Sellele viitab ka

asjaolu, et ühelt hageja esitatud fotolt nähtub, et mõlgi kohalt on värv maha tulnud,

kuid roostet ei esine, millest võib järeldada, et tegu on tõenäoliselt hiljutise mõlgiga.

Arvestades asjaolu, et kostja I on ise tunnistanud, et lõi sisse mõlemal autopoolel

3/3

olevad aknad, ei muuda kohtu järeldust ka asjaolu, et mõlgid asuvad hageja autol

erinevates külgedes. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostja I põhjustas enda

tegudega ka hageja autole mõlkide tekkimise. Ilmselgelt on täidetud ka VÕS § 127 lg-

test 2 ja 3 tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Auto parandamise kulu 418,01 eurot

on tõendatud Entar auto OÜ kalkulatsiooniga.

7. Kostja I väitis, et ta tegutses ennast kaitstes. Iseenesest ei ole VÕS § 1045 lg 2 p 3

kohaselt kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või

hädaseisundis. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt toimus enne

hageja auto kahjustamist konflikt kostjate ning hageja, tema venna ja isa vahel. Samas

peab hädakaitseseisundi korral isik, kes ründajale kahju tekitas, olema tegutsenud enda

või teise isiku kaitsmise tahtlusega. Kostja I ei ole suutnud kohtule usutavalt selgeks

teha, kuidas oli tema tegevus hageja auto pudelitega loopimisel ja auto klaaside

sisselöömisel seotud enda kaitsmisega. Pigem nähtub nii kostja I enda kui ka tunnistaja

ütlustest ning väärteoasja materjalidest, et kostja I kahjustas autot konflikti vaheajal ja

pärast konflikti konfliktist tingitud viha ajel ja selleks, et hagejale kätte maksta. Asjas

ei ole välja toodud ka asjaolusid, mis välistaksid kostja I süü.

8. Hagi kostja I vastu tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada ning mõista kostjalt I hageja

kasuks välja hageja autole tekitatud kahju 593 eurot (418+175). Kohus märgib, et kuigi

kostja I tõi esimesel kohtuistungil välja soovi esitada hageja vastu tasaarvestusavaldus

seoses sellega, et kostjat I löödi konflikti ajal pudeliga, ei esitanud ta seda kohtu

määratud tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja I esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

hageja oleks talle omakorda kahju tekitanud. Ka kostja I enda ütluste kohaselt ei tea ta,

kes teda toimunud konflikti ajal lõi.

9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks hageja autot kahjustanud. Nii

tunnistaja K. Joosti antud ütlustest kui ka väärteoasjas kostja I ja P.-H. Asso

protokollitud ütlustest nähtub, et hageja autot loopis pudelitega ning lõhkus aknad

üksnes kostja I, mitte aga kostja II. Kostja II osalemist hageja auto kahjustamisel ei

kinnita ükski tõend. Ka hageja enda väärteomenetluses antud ütlustest nähtub, et hageja

ise ei näinud, kes ta autot lõhkus ja üksnes arvab, et seda tegi kostja II. Asjaolu, et

kostja II hageja autot kahjustas, ei nähtu ka sündmuse toimumise ajal hageja politsei

hädaabinumbrile tehtud kõne salvestusest. Pigem võib sellest salvestusest järeldada, et

hageja oli sündmuse ajal sellises seisundis, et ei pruukinud adekvaatselt toimunut

tajuda, mis selgitab tema ütluste mõningast vastuolu tunnistaja ja väärteoasjas

ärakuulatud teiste isikute ütlustega. Kuivõrd kostja II osalemine hageja auto

kahjustamises ei ole tõendatud, jääb hagi tema vastu rahuldamata.

10. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb hageja ja kostja I menetluskulud jätta

hagi kostja I vastu rahuldamise tõttu kostja I kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud

riigilõiv 125 eurot, mis tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Kostja II

menetluskulud jäävad tema suhtes hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Samas

on kostja II kinnitanud, et ta ei ole menetluskulusid kandnud, mistõttu tuleb tema

menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik