1-19-140/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-140

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09. jaanuar 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi

lg 1 kiirmenetluses R.A süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav R.A, IK XXX kontaktandmed: e-post varasem ; ; XXX XXX; karistatus: kriminaaleokorras karistamata;

ja väärt tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada R.A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista lg 1 neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08. 09. jaanuar 2019. a, s.o kaks (2 kolm (3) kuud – ) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend ) päeva vangistust. kaheksa (28

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

R.A ei pane aasta pikkuse ühe (1) katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on R.A

katseajal kohustatud:

1. elama

;

kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametniku le andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.A-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata R.A-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata R.A-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates kohtulahendi

jõustumisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem

ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“

teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja - -Eesti Regionaalha Viljandi iglas, Pärnu Haiglas, Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida

ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata R.A katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata R.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista R.A-lt sundraha nelisada viis (405 eurot ja

) kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud R.A menetluskulud osade kaupa alates jooksul. kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700001265. Menetluskulude tasumisel tuleb selgituses ülekande näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus R.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 08. jaanuaril 2019. a kella 17:17 paiku XXX.

kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E 270 CDI reg-nr , olles alkoholijoobes XXX

(alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki

juhtimisõigust. Sellega rikkus R.A kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus R.A l aselt mootor iiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille koh sõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani

R.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt lg 1 rgi kvalifitseeritava kuriteo taotleb prokurör KarS § 424 jä toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. süüdistatavale R.A-le KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08. 09. jaanuar –

2019. a,

kuud 28 s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistet vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui avat R.A täidab KarS § ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2

, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on R.A käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.A-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi ning lisakohustus osaleda KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada R.A alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1

kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-

Eesti Haiglas, Põhja ionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või -Eesti Reg Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille

tasumiseks 1 aasta kohtuotsuse süüdistatavale määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg jõustumisest alates.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistu

lg 1 s vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalikesitatud ei ole. õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev R.A menetluskuludeks on

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

, ja lg 2 vähendamisele

kaitsjatasu. kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades Kohus nõustub kokkuleppes väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on

põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/