1-18-3822/62 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-3822

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3822 (16231602036 ja 18231700750) Kohtukoosseis Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Tõlk Ingrid Oja Kriminaalasi E.F Pika (E.F)

121 lg 2 p 3 ja süüdistuses KarS § § 263 lg 1 p 1 järgi ja .P süüdistuses D (D.P)

KarS § järgi lühimenetluses

121 lg 1

P

rokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel Süüdistatav E.F isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; kindel töökoht puudub; kahtlustatavana kinni peetud 3. juulil 2016; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol Süüdistatav D.P isikukood XXX; ukoht: xxx; Eesti Vabariigi el kodanik; ; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus töökoht puudub; tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8242 KarS § 266 lg

2 p 3 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistust üldkasuliku tööga

120 tundi tähtajaga 6 kuud KarS § 75 lg 1 p 1-6 kontrollnõuete kohaldamisega. Harju Maakohtu 23. oktoobri 2013. a määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus 1 kuu 20 päeva vangistust täitmisele

1-18-3822

Kaitsja Vandeadvokaat Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 st 2, § § 309 lg lg 1 p-st 4 ja lg-

- 306 ning st -st 3 kohus otsustas:

1. Tunnistada E.F

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 2.

63 lg 1 Tunnistada E.F süüdi KarS § 2 järgi ja mõista talle karistuseks p (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 3. eks vangistus

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

4. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes E.F Pika vangistus 1 ( ) aasta. le ks lõplikuks karistuseks ü 5. arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3. juuli 2016 KarS § 68 lg 1 alusel , s.o 1 (üks päev Ärakandmata karistus on üksteist kakskümmend ) .

11 ( ) kuud ja ( üheksa) päeva vangistust. 6. andmisele kuuluvat vangistust arvestada alates E.F Pika karistuse kandmisele Ärak asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 7.

Tunnistada D.P süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes D.P le lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. -

9. - KarS § 73 lg

1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, te kui D.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

10. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda D.P määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11. detsembrist 2018. 11. elukohast lahkumise keeld

D.P le kohaldatud tõkend –

– tühistada - kohtuotsuse jõustumisel. 12.

2 CD plaati (toimiku nr 1-18-9580 tagakaanel) Asitõend –

– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 13.

1 CD plaati (toimiku nr 1-18-3822 kd I tl 8a

3 p 1 Asitõend –

– jätta KrMS § 126 lg ) alusel kriminaalasja juurde.

14. A S Ti T- sitõend verekahtlase määrdumisega - särk, mis on hoiul PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

15. A sitõend – A Sile kuuluvad jope ja teksapüksid, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri

1-18-3822

asitõendite hoiuruumi akti nr 2018-768 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale A Sile. 16. A Sile kuuluv mobiiltelefon iPhone SE 64 GB (kuldne), mis on antud hoiule Asitõend – Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumi akti nr 2018 1654 alusel, tagastada KrMS § 1 - lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale A Sile.

17. Kannatanu A S

i esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.F Pikalt A Si kasuks 3 A Si LHV Pank AS arveldusarvele nr xxx

00 eurot, mis tuleb hüvitada , märkides selgitusena „E.F, 1 3822, tsiviilhagi hüvitamine”.

18. Kannatanu A Si esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 525 euro 89 sendi rahuldada osaliselt. VÕS § 127 lg 5 ja 6, § § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista

132 lg 1 ja 3, E.F Pikalt kannatanu kasuks

116 eurot 25 senti välja 56 eurot 99 senti (püksid) ja (mobiiltelefon), s.o kokku 173 eurot 24 senti A S LHV Pank AS , mis tuleb hüvitada i arveldusarvele nr xxx, -18-3822, tsiviilhagi märkides selgitusena „E.F , 1 hüvitamine”.

19. Kannatanu A

250 eurot rahuldada

Š esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.F

Pikalt A kasuks 2 Š

50 eurot, mis tuleb hüvitada Š A Swedbank arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „E.F, 1 3822, tsiviilhagi hüvitamine”.

20. Kannatanu R Si esitatud tsiviilhagi mittevaralise rahuldada

kahju nõudes 250 eurot täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P lt - R S

i kasuks 250 eurot, mis tuleb hüvitada R Si Swedbank arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „D.P 3822, tsiviilhagi hüvitamine”. , 1-18-

21. Kannatanu A Ai esitatud ts

iviilhagi mittevaralise kahju nõudes 100 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P lt - A Ai kasuks 10 A Ai Swedbank arveldusarvele nr

0 eurot, mis tuleb hüvitada XXX, märkides selgitusena „D.P 3822, tsiviilhagi hüvitamine”. , 1- -

22. KrMS -

4 ja 9

alusel

§ 175 lg 1 p , § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista de E.F Pika riigituludesse

summas 981 eurot 60 lt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu senti ja teise

750 eurot, kokku 1731 astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha eurot 60 senti. 23.

4. lause KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse igakuiselt 144 eurot 30 senti. Menetluskulud jõustumisest, s.o tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor ning makse Bank tegemisel 99918700064782 ja selgitus E.F , kriminaalasi märkida viitenumber „ 1-18-3822, menetluskulud ja sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

1-18-3822

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

24. E.F Pikale summas

õigusabi korras määratud kaitsja tasu

150 eurot jätta riigi kanda. 25. - KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista D.P lt - riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 210 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha eurot, kokku eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuots . Menetluskulud tuleb use jõustumisest, s.o igakuiselt 80 eurot tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „D.P 99918700064805 , kriminaalasi 1-18-3822, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 26.

summas 150 eurot D.P le õigusabi korras määratud kaitsja tasu jätta riigi - kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervik kohtumaja otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kriminaalkantseleis 9. jaanuaril 2019 kell 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. päeva jooksul alates kohtuotsuse Sellisel juhul tuleb esitada 7 resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koosta põhistusi b kohus ainult menetluskulude osas sisaldava kohtulahendi, mi

s on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 9. jaanuaril 2019 kell 12.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast menetluskulude osas põhistusi , mil sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. E.F-i

viibides 3. juulil 2016 kell 05:45 Tallinnas xxx süüdistatakse selles, et paikneva maja juures tänaval ehk KorS § 54 tähenduses avalikus kohas, rikkus ta avalikus kohas käitumise üldnõudeid. KorS § 55 lg 1 p 1 alusel on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut

1-18-3822

häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil S T vägivaldselt. Süüdistatav tungis kallale ile, pekstes teda jalgade ja kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, põhjustades S Tile valu ja tervisekahjustused – Ühtlasi xxx. oli häiritud samaaegselt sündmuskoha vahetus läheduses viibinud kõrvalise isiku A K õigusrahu ja turvatunne. Samuti

19. aprillil 2018 kell 21:38 avalikus kohas süüdistatakse E.F-i selles, et KorS , Tallinnas xxx asuva kaupluse xxx § 54 tähenduses kus viibisid kõrvalised isikud ehk lähedal parkimisplatsi ja ühissõidukite peatuse juures lõi xxx , ta A Sit rusikaga vasakule poole

oimupiirkonda ja peapiirkonda, S K. Pika E.F mille järel hakkas A. eest ära jooksma ning K. teda taga ajama. xxx bussipeatuse juures E.F viskas A. Si suunas klaaspudeli, mis ei tabanud ning purunes asfaldil, seejärel E.F jõudis A. ile järele, lõi t

S alle jalaga vastu jalga, mille tagajärjel A. kukkus ning veeres sõiduteele. Seejärel lõi K. S E.F korduvalt maha kukkunud A. Sit rusikaga pea piirkonda ning seejärel korduvalt jalaga keha piirkonda. Löökidest tundis A. füüsilist val – . Sellise tegevusega häiris S u ja sai tervisekahjustusi xxx E.F ühtlasi sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad seseaduse § st 54 ja § 55 lg 1 p korrakait - - dest 1 ja 2. Seega oma tahtliku tegevusega pani E.F toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 11. juuni 2012. a otsusega karistatud KarS § 274 lg 1, KarS § 121 ja KarS § 120 järgi 25. detsembril 2016 ajavahemikul 03:00-03:30 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses väljak kasutas füüsilist vägivalda Š xxx A suhtes, mis seisnes selles, et ta lõi Šle peaga näkku, tabades enda laubaga Š nina, millega põhjustas Š A A A le valu ja tervisekahjustuse xxx. – Seega pani E.F toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud isiku poolt, keda on varasemalt karistatud vägivallateo toimepanemise eest ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.P süüdistatakse selles,

et 25. detsembril 2016 ajavahemikul kella 03:00 03:30 – vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx xxx R Sit, taga asuvas ühissõidukipeatuses ründas

lüües viimasele rusikas käega ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel R S kukkus ja paiskus peaga vastu tee asfaltsillutist. .P eelkirjeldatud käitumine põhjustas D R Sile valu ja tervisekahjustused xxx A A – . Sellele järgnevalt .P ründas it, lähenedes viimasele D joostes selj A A A Ai kukkumise, a tagant ja tõukas hooga it kätega selga, põhjustades selliselt mille tagajärj – el A A tundis valu ning talle tekkisid tervisekahjustused xxx. Seega pani D.P toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik

1. Harju Maakohtu hja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 4. mail 2018 Põ süüdistusakti lühimenetluses, mille kohaselt E.F Pikale esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p

3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning .P le KarS § 121 lg 1 järgi. D -

1-18-3822

2. Harju Maakohtu 17. mai 2018. a määrusega andis kohtunik Leo Kunman süüdistatavad kohtu alla. 13. augustil 2018 jagati seoses kohtunik Leo kriminaalasi kohtunik Elina Elkindile ümber Kunmani pensioneerumisega. Harju Maakohtu 9. oktoobri 2018. a määrusega määrati kriminaalasjas kohtuistungi toimumise ajaks 8. november 2018. Kohtuistungil lükati asja arutamine edasi seoses vajadusega otsustada kriminaalasjade ühendamine. Harju Maakohtu 28. anti E.F kriminaalasjas nr 1-18-9580 novembri 2018. a määrusega (lühimenetluses) ja ühendati kriminaalasjad nr 1 3822 ühiseks kohtu alla -18-9580 ja 1-18- menetluseks, ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 1-18-3822.

3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 5. detsembril 2018. E.F ja D.P tunnistasid end neile etteheidetava

s tegudes süüdi.

3.1. Prokurör taotles K. Pika süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

, mille eest karistada isikut ühe aasta pikkuse vangistusega ning § 263 lg 1 p 1 järgi KarS , mille eest karistada isikut ühe aasta § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristusena üks ja kolme kuu pikkuse vangistusega. KarS

aasta ja üheksa kuud, üksikkaristustest raskeimat. KrMS § 238 lg 2 alusel suurendades vähendada karistus kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista üks aasta ja kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka 1 päev eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb üks aasta üks kuu ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Tsiviilhagide osas palus prokurör välja mõista Š A tsiviilhagi 250 euro ulatuses, leides samas, et A Si hagi kokku summas 1525 eurot 89 senti ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Samuti taotles prokurör menetluskulude, sh sundraha süüdistatavalt väljamõistmist ja ajatamist 12 kuu peale. D.P KarS osas palus prokurör tunnistada isik süüdi § 121 lg 1 järgi ja karistada kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada kolmandiku võrra, s.o viis kuud ja kümme päeva vangistust, mida ei pöörata § 74 lg te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui isik ei pane kaheaastase KarS - katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagid – R Si kasuks 250 eurot ja A Ai kasuks 100 eurot ning menetluskulu osas, mis tekkis kriminaalasja menetlemi mille tasumist sel enne selle ümberjagamist ja sundraha, ajatada 12 kuu peale.

3.2. Kaitsja Veljo Viilol taotles jätta K. Pikale mõistetav vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga KarS § 74 lg Š tsiviilhagi on põhjendatud, kuid -te 1 ja 3 alusel. Kaitsja leidis, et A.

A. Si nõue ei ole põhjendatud eeskätt mobiiltelefoni maksumuse ja mittevaralise kahju osas. Kaitsja taotles samuti isikult väljamõistetavate menetluskulude ajatamist.

3.3. Kaitsja Madis Mahlapuu taotles jätta D - .P le mõistetav vangistus kohaldamata tingimisi KarS § 73 lg ja 3 alusel. .P vastu esitatud tsiviilhagisid pidas kaitsja põhjendatuks. D -te 1

Kaitsja taotles samuti menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja isiku kanda jäetavate menetluskulude tasumise ajatamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. K. Pikale on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus selles, et isikuna, keda on Harju Maakohtu 11. juuni 2012. a otsusega karistatud KarS § 274 lg 1, KarS § 121 ja KarS § 120 järgi

25. detsembril 2016 kella 03:00-03:30 vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses kasutas füüsilist vägivalda Š suhtes, mis seisnes selles, et ta lõi xxx A A

1-18-3822

Šle peaga näkku, tabades enda laubaga Š nina, millega põhjusta Š A

s A le valu ja tervisekahjustuse

– verejooksu ninasõõrmetest.

5. K. Pika tegu A. , mille kohaselt ta oli 25. detsembril 2016 tõendavad kannatanu Š ütlused kella kolme paiku öösel koos oma tuttavatega Tallinnas xxx taga olevas bussipeatuses, kus nende juurde tuli eesti keelt kõnelev noormees, mille peale kannatanu küsis temalt, et mis probleemiks on. Küsimuse peale lõi võõras noormees A. Št ootamatult peaga vastu nägu ja nina, mille tulemusena kannatanu tundis füüsilist valu ja tal hakkas ninast verd jooksma. Löögile järgnes rüselus kannatanu ja eesti keelt kõneleva noormehe vahel. Kannatanu sai hiljem teada, et tema lööjaks olnud isiku nimi on E.F . Rüseluse käigus kuulis A karjatust ja nägi, et tema sõber R S on pikali maas (tl 2-6; 74-77). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja E Ki ütlused, mille kohaselt tema oli ööl vastu

25. detsembrit 2016 kella 03:00-04:00 vahel koos oma tuttavatega Tallinnas xxx lähistel, kui nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, kes hakkasid neid venelasteks sõimama. A. Š püüdis olukorda sõnadega lahendada, kuid eesti keelt kõnelev noormees lõi teda peaga vastu nägu. Pärast seda liikus tunnistaja koos oma sõpradega juurde, kus märkasid,

xxx et neid rünnanud eesti keelt kõnelevatel noormeestel on ka seal tüli. xxx juures olnud isikud teatasid tunnistajale, et A. E.F. Tunnistaja tundis xxx juures olevate Št löönud isikuks on K. isikute seast ära ka it löönud isiku, kes tunnistas R S talle, et E.F on koos temaga 24-28; (tl 66-69) tokoll koos fototabeliga nnistaja E. K tundis Äratundmiseks esitamise pro tõendab, et tu K. Pika ära isikuna, kes lõi

A. t (tl 29-32). Samuti kinnitavad A. R S 25. Š Š ütlusi kannatanu i ütlused, mille kohaselt detsembril 2016 kella 03:00 paiku olid nad koos oma tuttavatega Tallinnas xxx taga olevas bussipeatuses, kui nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, kes norisid tüli. A. Š hakkas noormehi rahustama, kuid selle peale lõi teda üks eesti keelt kõnelev noormeest.

Samuti kinnitavad A. A A Š ütlusi kannatanu i ütlused koos lisadega, mille kohaselt ta viibis 2016. aasta detsembri lõpus ühel öösel Tallinnas juures koos oma sõpradega, kui nende xxx juurde tulid kaks noormeest, kes olid agressiivse hoiakuga. A. Š küsis ühelt noormehelt, et milles probleem. Küsimuse peale lõi võõras noormees A. Št peaga vastu nägu. Seega kirjeldavad nii kannatanu A. kui ka tunnistaja ning teiste kannatanute Š ütlused sündmust ühetaolisena, s.o K. Pika käitumine seisnes põhjendamatus tüli norimises ja seejärel kannatanu

A. Š löömises. Kaudselt kinnitavad kannatanu A. Š ütlusi tunnistaja M Fi ütlused, mille kohaselt ta oli koos enda sõpradega 2016. aasta jõulupühade ajal ühel ööl Tallinnas xxx juures asuva autobussipeatuse juures. Järsku kuulis tunnistaja karjumist ja nägi, et A. Š kakles ühe võõra noormehega. Ka tunnistaja K T T istuses nimetatud kohas ja ütluste kohaselt oli K. Pikal süüd ajal tekkinud tüli ja kaklus venelastega, kuigi tunnistaja ei eristanud, kes keda lõi ja kuidas kaklus alguse sai. Tunnistaja E. K tundis ära K. T. T kui isiku, kes viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal (tl 33-36). Kannatanu A. Š ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas xxx ja xxx ristmikul asuva linnakaamera salvestist ja millest nähtub, et 25. detsembril 2016 kell 03:05 teeb K. Pikana tuvastatud isik vasaku jalaga sammu A. A -13). A. le Š juurde ja samal ajal lööb Šle vasaku käega kaela piirkonda (tl 9 Š tekitatud vigastusi tõendab Samuti kinnitavad sündmuse toimumist kiirabikaart (tl 83). süüdistuses kirjeldatud viisil süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt t a tõepoolest lõi süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ühte isikut peaga näkku, põhjendades seda

1-18-3822

küll asjaoluga, et sündmuskohal viibinud isikud tegid kätega löögiliigutusi ja enne olla olnud ka mingi sõnavahetus, seega ta ei ole täielikult toimunus süüdi. Süüdistatav ei mäletanud sündmust üksikasjalikult, kuid avaldas, et kahetseb tegu. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et E.F pani toime talle etteheidetava teo, s.o teise isiku löömise, millega kannatanule põhjustati valu ja tervisekahjustuse.

6. Samas leiab kohus, et isiku tegu ei ole praegusel ajal õige kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest, et süüdistataval ei ole kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat karistust KarS § 121 järgi. Süüdistuse kohaselt karistati E.F Harju Maakohtu

11. juuni 2012. a kohtuotsusega KarS § 120, § 121 ja § 274 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 11 kuud ja 28 päeva tingimisi kaheaastase katseajaga. Harju Maakohtu 16. aprilli 2013. a määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Süüdistatav kandis karistuse ära 6. juulil 2014 (tl 97-102; tl 107-108). Kohtuotsuse tegemisel saab kohus isiku karistatuse arvesse võtmisel lähtuda vaid registrisse kantud andmetest kuni nende kustutamiseni (karistusregistri seaduse § 5 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerib kohus isiku tegu KarS § 121 lg 1 järgi. 7.

D.P süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et 25. detsembril 2016 kella 03:00 – 03:30 vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx xxx R taga asuvas ühissõidukipeatuses ründas

S R S kukkus ja it, lüües viimasele rusikas käega ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel paiskus peaga vastu tee asfaltsillutist. D.P R Sile valu eelkirjeldatud käitumine põhjustas ja tervisekahjustused xxx das A. A – . Sellele järgnevalt .P rün it, lähenedes viimasele D joostes selja tagant ja tõukas hooga A. it kätega selga, põhjustades selliselt A. A Ai kukkumise, mille tagajärjel A. – A tundis valu ning talle tekkisid tervisekahjustused xxx.

8. Süüdistatavatele ei heideta ette ühist ja kooskõlastatud tegevust, vaid olemuslikult kõrvaltäideviimist, üüdistus kirjeldab sest D.P-le esitatud s

K. Pikale etteheidetava teoga seotult ühel ja samal ajal samas kohas aset leidnud sündmust – tegemist oli sisuliselt A. vastu Š toime pandud ründe jätkuga teiste seltskonnas viibinute isikute vastu. Maakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et ka D.P panid toime süüdistuses kir mistatud teo, põhjendades seda järgmiselt. jeldatud ja talle o

9. D.P süü tõendatuse seisukohalt on keskse tähendusega t i ütlused selle unnistaja E. K kohta, et pärast seda, kui E.F lõi A. Š juurest taksopeatusest taksost välja t, tuli xxx noo R Si pead, mille rmees, kes liikus jooksuga seltskonna juurde ja lõi rusikaga vastu tulemusena R kukkus pikali ja kaotas teadvuse. Pärast seda liikus tunnistaja koos oma sõpradega märkasid, et neid rünnanud eesti keelt kõnelevatel noormeestel xxx juurde, kus nad on ka seal tüli. Tunnistaja tundis xxx juures olevate isikute seast ära ka R. it löönud isiku, kes S tunnistas talle, et E.F oli koos temaga. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab i tundis ära .P kui isiku, kes lõi it ja tõukas D , et tunnistaja E. K

R S A Ait (tl 70- 73). Kannatanu S

R. i ütlused kinnitavad seda, et ta pärast A. Š löömise nägemist tundis ta lööki vastu pead, tundis valu, kukkus maha ja kaotas t tl 16-19). eadvuse. Lööjat ta ei näinud ( Kannatanu R S

- ja EMO kaardiga (tl 20-23; 83). ile tekitatud vigastused on tõendatud kiirabi Kannatanu A A

i ütlustest nähtub, et pärast seda, kui E.F lõi A. Š peaga, tõugati kannatanut selja tagant selga ja ta kukkus pikali. Kukkudes t kriimustas kannatanu oma peopesi ja tundis füüsilist valu. Samuti sai kahjustada tema jope.

1-18-3822

Püsti tõustes nägi kannatanu, et R. ütlusi kinnitab S lamab teadvusetult maas (tl 51-59). A. Ai asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud kannatanule A Aile kuuluvat tepitud sügis kevadjopet „Monton“ ning millest nähtuvad jopel esinenud hõõrdumisjäljed (tl - 90- kannatanu A. 94). Kaudselt tõendavad sündmust ka Š andis ütlusi selle kohta, et rüseluse käigus K. Pikaga kuulis ta karjatust ja kui ta vaatas, siis nägi, et tema sõber R S on pikali maas. Ka tunnistaja M. F A A i ütluste kohaselt märkas tunnistaja, et keegi tõukas it, mille tagajärjel viimane kukkus. Pärast seda märkas tunnistaja, et lebab maas ja tema näo vasa R S kule poole oli tekkinud sinikas (tl 60-65). Osaliselt kinnitavad teo toimepanemist ka süüdistatava .P D enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistas, et tõukas ühte noormeest selga, et minna appi oma tuttavale, kuid kedagi löönud ta ei ole. Kohus peab .P ütlusi usaldusväärseks osaliselt, D s.o osas, milles isik tunnistab kannatanu, s.o A. A alust kahelda i tõukamist selga. Kohtul ei ole tunnistaja E. Ki ütlustes, kes tundis just D.P isiku, kes lõi R. Sit. Samuti väärib tähelepanu, et keegi kannatanutest või tunnistajatest ei osuta teo toimepanijana sündmuskohal koos K. Pikaga viibinud K. T. Tle. Kohtu hinnangul on usutav versioon, et teo pani toime just D.P, kes tuli sündmuskohale hiljem ja kelle tegevus võis teistele isikutele jääda esialgu märkamatuks. Seejuures väärib tähelepanu, et kohtuistungil ei soovinud küll D.P anda teo kohta ütlusi, kuid tunni tteheidetavas süüdistuses süüdi ja kahetses tegu. stas end talle e

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanute, tunnistaja ja ka süüdistatava enda ütlustega koostoimes on tõendatud .P le KarS § 121 lg 1 järgi D - etteheidetava teo toimepanemine. Lisaks ei ole kohtu hinnangul ka piisavaid viiteid sellele, et .P võis teo toimepanemisel D tegutseda hädakaitseseisundis, s.o näiteks tingitult vajadusest kaitsta E.F-i . Ka süüdistatav ise ei väida, et R. i või A. i löömine ja tõukamine olnuks vajalik võimaliku K. Pika vastu S A suunatud ründe tõrjumisest. Seega on tegu õigusvastane ja ka süüline.

10. K. Pikale on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et viibides 3. juulil 2016 kell 05:45 Tallinnas xxx paikneva maja juures tänaval ehk KorS § 54 tähenduses avalikus kohas, rikkus ta avalikus kohas käitumise üldnõudeid. KorS § 55 lg 1 p 1 alusel on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav tungis kallale S Tile, pekstes teda jalgade ja kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, põhjustades S Tile valu ja tervisekahjustused xxx. – Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha vahetus läheduses viibinud kõrvalise isiku õigusrahu ja turvatunne. A K

11. Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud järgmiste kohtuistungil avaldatud ja vahetult . Kannatanu S T uuritud tõenditega, samuti süüdistatava enda ütlustega i ütlustest nähtub, et kannatanu oli 3. juulil 2016 kell 03:00 koos enda elukaasla ja sõbra se E K K Raga Tallinnas xxx asuvas korteris, kui korterisse tulid kaks E. K sõpra, kes hakkasid kannatanut süüdistama perevägivallas ja neil tekkis kannatanuga verbaalne tüli. Järgmine asi, mida kannatanu mäletab on see, et ta ärkas haiglas (tl 135 136). Kannatanu ütlusi kinnitab tema

- läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, milles on fikseeritud kannatanul esinenud vigastused

(xxx) (tl 137-139), samuti kiirabikaart ja teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtuvad kannatanu S. Tile tekitatud vigastused (tl 142-143). E K kahtlustatavana antud ütlused tõendavad, et nad viibisid koos K. Pikaga S. Ti korteris ja tema ning K. Pika arvates oli kannatanu oma elukaaslase kallal vägivallatsenud. Kui

E. K ja E.F lahkusid korterist, tuli kannatanu neid saatma, kuid seejärel mindi tänaval

1-18-3822

rahumeelselt lahku (tl 154-155). Seega kuigi kahtlustatav ei kinnita kannatanu löömist, ilmneb tema ütlustest, et nad viibisid koos K. Pikaga sel õhtul S. Ti juures ja kahtlustasid kannatanut oma elukaaslase väärkohtlemises, samuti läksid kõik koos korterist välja. Teo toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistas süüdistatav E.F ka kohtuistungil antud ütlustes. aga Sündmuse toimumist ja avaliku korra nõuete rikkumist (kõrvaliste isikute rahu häirimist)

kinnitavad tunnistaja A K ütlused, mille kohaselt ta märkas 2016. aasta juuli alguses ühel varahommikul Tallinnas xxx erahvas on maas ja rajoonis taksojuhina töötades, et üks meest kaks meesterahvast seisavad tema juures. Seejärel märkas ta, kuidas üks seisvatest noormeestest, kellel olid jalas punast värvi lühik sed püksid e , lõi maas istunud noormeest jalaga, mille tagajärjel viimane pikali kukkus. Tunnistaja kutsus politsei (tl 145-146). Seega pani K. p 1 tunnustele vastava teo. E.F toime KarS § 263 lg 1

12. Samuti süüdistatakse E.F-i KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et 19. aprillil 2018 kell 21:38 avalikus kohas , Tallinnas xxx asuva KorS § 54 tähenduses kus viibisid kõrvalised isikud ehk kaupluse xxx misplatsi ja xxx A Sit rusikaga lähedal parki ühissõidukite peatuse juures, lõi ta vasakule poole oimupiirkonda ja peapiirkonda, mille järel hakkas A. S K. Pika eest ära jooksma ning E.F teda taga ajama. xxx bussipeatuse juures E.F viskas A. Si suunas klaaspudeli, mis ei tabanud ning purunes asfaldil, seejärel E.F jõudis A. ile järele, lõi talle jalaga vastu

S jalga, mille tagajärj kukkus ning veeres sõiduteele. Seejärel lõi K. el A. S E.F korduvalt maha kukkunud A. Sit rusikaga pea piirkonda ning seejärel korduvalt jalaga keha piirkonda. Löökidest tundis A. füüsilist valu ja sai tervisekahju – . Sellise tegevusega häiris S stusi xxx E.F ühtlasi sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § st 54 ja § 55 lg 1 p - - dest 1 ja 2.

13. Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud järgmiste kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. andis ütlusi 15) millest nähtub kuriteo Kannatanu A S (tl 1-5; 11-

toimepanemise aeg, koht, viis ning õigusvastase teo toimepannud isiku ja tema kaaslase (R M) välimuse kirjeldus. Kannatanu ütlusi kinnitavad protokollile lisatud kuvatõmmised kaupluse xxx turvakaamerate 19. aprilli 2018 videosalvestistest ja kannatanu omakäeliselt joonistatud skeem. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi – videosalvestise vaatlusprotokoll fototabeliga (tl – 39-48), mille kohaselt on vaadeldud CD-d ja sellele talletatud Tallinnas xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate 19.04.2018 videosalvestisi, millest nähtub süüdistatava ja kannatanu liikumine sündmuskohal, samuti kuriteo toimepanemise aeg ja koht ning teo toimepannud isiku kujutis

Mga . Vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi, et nad viibisid süüdistatava ja R. kaupluses süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, samas ei nähtu sellest, et kannatanu oleks kuidagi rünnanud või riivanud R. d, mis oli süüdistatava enda ütluste kohaselt motiiv omakorda M kannatanu ründamiseks Kannatanu vigastused on tõendatud siku läbivaatuse protokoll . i i koos fototabeliga (tl 6-10), millest nähtuvad kannatanul 19. aprillil 2018 tuvastatud silmaga nähtavad tervisekahjustused xxx. Teo toimepanemine just K. ratundmiseks – Pika poolt on tõendatud ä esitamise protokolliga koos fototabeliga (tl 16-18) fotolt , millest nähtub, et kannatanu tunneb ära süüdistatava E.F-i kui isiku, kes teda 19. aprillil 2018 peksis ning tunnistaja R. M kui süüdistatavaga koos . Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (tl 19 olnud naisterahva -24) nähtuvad kannatanule kuuluvat jope, teksapükste ja mobiiltelefoni kahjustused (augud pükstel ja jopel, mobiiltelefonil kahjustatud nurk). kinnitab Kannatanu ütlusi ja avaliku rahu häirimist

1-18-3822

a (tl 28-35), milles on vaadeldud on CD-d ja sellele talletatud sitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusele 19. aprillil 2018 laekunud kahe kõne helisalvestisi, millest nähtub, et xxx kaupluse juurde kutsuti politsei seoses sellega, et üks noormees oli rünnanud teist noormeest. Avaliku rahu häirimist ja sündmuse toimumist kannatanu kirjeldatud viisil kinnitavad ka tunnistaja D M selle kohta, et kaupluse xxx juures asuva Xxx ütlused bussipeatuse läheduses toimus sündmus, kus eesti keelt kõnelev noormees ajas taga vene keelt kõnelevat noormeest, kellest viimane kukkus ühel hetkel sõiduteele ja tema kutsus politsei. Ka tunnistaja V K andis kannatanu ütlustega riimuvaid ütlusi selle kohta, et tema nägi, õhtul kuidas 19. aprilli 2018. a Xxx bussipeatuse juures üks mees ajas teist taga, viskas teda pudeliga, mis ei tabanud ja kukkus maha kildudeks, pani jala ette nii, et teine mees kukkus sõiduteele ning asus maaslamajat peksma käte ja jalgadega; nähtu häiris tunnistaja rahu ning ta tundis ohtu oma tervisele, sest kartis, et isik võib ka rünnata, samuti süüdistatava välimust teda kirjeldab ta

(tl 54-56). M , mille Osaliselt kinnitavad kannatanu ütlusi ka kahtlustatavana antud ütlused R. kohaselt nad viibisid süüdistatavaga sündmuskohal ja süüdistatav lõi kannatanut, sest viimane oli teda kaupluses riivanud ega vabandanud (tl 65-70). Osaliselt tunnistas sündmuse toimumist ka süüdistatav ise kohtuistungil antud ütlustes. Süüdistatav E.F möönis, et lõi kannatanut ühel korral, eitades siiski pudeliga viskamist ja isiku tagaajamist ja põhjendas oma tegu kannatanu eelneva ebaviisaka käitumisega oma elukaaslase vastu poes. Kohus leiab, et süüdistatava ja R. ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed – melt osas, milles süüdistatav ja M ni

R. M üritavad vähendada süüdistatava teo ulatust ja põhjendavad teo toimepanemist kannatanu käitumisega. Tunnistajad kinnitavad, et nägid kannatanu tagaajamist, ja tunnistaja V. K kirjeldab üksikasjalikult ka pudeliga viskamist ning maaslamanud kannatanu peksmist. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tuvastatud põhjusi, mis tingiks sündmuskohal juhuslikult viibinud tunnistajate või ka kannatanu valetamist, suurendamaks E.F-i süüd.

Seega on usutav, et E.F üritab oma ütlustes süüd vähendada ja R. M kui tema elukaaslane toetab tema versiooni. Seega on tõendatud ka selle teo osas, et E.F pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud teo. Karistus

ed

14. K. Pikale karistuse mõistmisel arvestab kohus järgnevat. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Teo asjaolud, s.o spontaanne ja ilma selge motiivita teise isiku ründamine avalikus kohas, kui süüdistatav oli alkoholijoobes ja süüdistatava majanduslikku olukorda kirjeldavad asjaolud ehk ametliku sissetuleku puudumine tingivad selle, et rahalise karistuse mõistmine ei avalda süüdistatavale vajalikku mõju ega suuna teda õiguskuulekale teele. Isikule vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isiku süü on keskmisest mõneti suurem – ta ründas avalikus kohas otsitud põhjusel teist inimest ja põhjustas talle valu ja tervisekahjustuse. Kohus leiab, et sellise teo toimepanemine avalikus ruumis teiste isikute juuresolekul muudab teo keskmisest ohtlikumaks isegi kui praegusel juhul ei ole tuvastatav avaliku rahu häirimine, sest kõik kohalviibinud isikud kuulusid samasse seltskonda kui kannatanu. Sisuliselt on tegemist spontaanse, n-ö juhusliku vägivaldse käitumisega, mis on toime pandud alkoholijoobe mõju all ehk ilma selge põhjuseta tüli norimisega. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et isik on teadlik enda vihaprobleemidest, kuid õigustab enda käitumist teiste isikute ebameeldiva käitumisega ja raske lapsepõlvega, üritades sellega oma vastutust

1-18-3822

minimiseerida. Sellest tulenevalt ei pea kohus täiel määral usutavaks ja süüd oluliselt kergendavaks asjaoluks kohtuistungil väljendatud kahetsust, sest kohtu jaoks on ilmne, et süüdistatav tegelikult ei adu enda vastutust toimepandud teo eest. See oli tajutav ka süüdistatava hoiakust kohtuistungil.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada isikut KarS § 121 lg 1 järgi seitsme kuu pikkuse vangistusega.

15. K. Pikale KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus, et isik pani toime kaks tegu, millest jällegi mõlemad on pigem juhuslikku või otsitud laadi konfliktid – oletatav perevägivald ja elukaaslase väidetav solvamine või riivamine juhusliku möödakäija poolt, mida süüdistatav pidas vajalikuks lahendada vägivalla abil. Ka siin ei pea kohus juba eelnevalt väljendatud põhjustel õigustatuks rahalise karistuse kohaldamist, kuid peab võimalikuks jääda karistuse mõistmisel sanktsiooni alammäära lähedale, karistades isikut ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. Kohus võtab arvesse, et kannatanutele ei tekitatud tõsiseid vigastusi ja et süüdistatav ka siin avaldab vähemalt mingil määral kahetsust toimepandud tegude osas – kuigi jällegi üritades enda süüd vähendada ja viidates kannatanute käitumisele.

16. KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristust mõistes suurendab kohus raskeimat karistust ja mõistab liitkaristusena ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Tegemist on olemuslikult sarnaste korduvate vägivallaaktidega eri isikute vastu, mistõttu kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemine ei ole põhjendatud. KarS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistuse ühe kolmandiku võrra, s.o karistuseks jääb üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka lugeda üks päev eelvangistust ja kandmisele kuulub 11 kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada praegusel juhul süüdistatavale vangistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel või vangistuse ase - ndamist üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Isik on järjepidevalt käitunud vägivaldselt eri isikute vastu, viimasel korral olles teadlik, et tema suhtes on juba käimas kriminaalmenetlus kahe samalaadse teo osas. E.F ei ole täiel määral võtnud vastutust toimepandud tegude eest, õigustades enda käitumist väliste motiividega nagu kannatanute provotseeriv käitumine ja lapsepõlvest tingitud traumaatiliste mälestustega. Kriminaalasja tehioludest tulenevalt on süüdistataval ilmsed probleemid oma viha kontrollimisega ja lisaks ka alkoholi tarbimisega. Samuti tuleneb kriminaalasjast, et K. Pikale on antud võimalusi kriminaalasja lahendamiseks mh oportuniteedi korras, kuid süüdistatav ei täitnud nõuetekohaselt selle tingimusi (tl 176). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks reaalse vangistuse kohaldamist, sest kohtu hinnangul ei ole sellise isiku puhul vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tulemuslik.

17. D - .P le KarS § 121 lg 1 järgi karistust mõistes võtab kohus arvesse, et süüdistatav ründas avalikus kohas kahte inimest, põhjustades neile valu ja tervisekahjustused. Rünnak oli kannatanute jaoks ootamatu (selja tagant). Seejuures R. Si vastu toime pandud tegu oli eriti ohtlik, sest kannatanu kukkus peaga vastu asfalti. Eeltoodust tulenevalt on isiku süü keskmisest suurem ja kohus ei pea võimalikuks karistada süüdistatavat rahalise karistusega, vaid mõistab isikule karistuse sanktsiooni ülemmäära lähedal. Samas võtab kohus arvesse, et süüdistatav on toimunut puhtsüdamlikult kahetsenud ja pärast sündmust, mis leidis aset peaaegu kaks aastat tagasi, ei ole ta uusi rikkumisi toime pannud. Samuti on kriminaalasja menetlemine kestnud pikemat aega, mis ei olnud kuidagi tingitud süüdistatava käitumisest. Eeltoodust tulenevalt peab kohus -te 1 ja 3 alusel võimalikuks vabastada süüdistatavat karistuse kandmisest KarS § 73 lg

1-18-3822

tingimisi, kohaldades ühe aasta pikkust katseaega. Katseaja kulgemine algab kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid

18. Kannatanu A Š esitas K. Pika vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 eurot (tl 78). Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et selles osas on ta kahju hüvitamisega nõus, sisuliselt tunnistades hagi. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb ette

, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 250 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o löök peaga näkku, mille tulemusena isikul tekkisid tervisekahjustused. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb E.F Pikalt A

Š kasuks välja mõista 250 eurot.

19. Kannatanu R S esitas D.P vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 eurot (tl 88). Kohtuistungil avaldasid süüdistatav ja kaitsja, et nad on kahju hüvitamisega nõus, jättes kahju suuruse kohtu otsustada. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb et et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud te, kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 250 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o isiku löömine pea piirkonda, mille tulemusel isik kukkus ja sai tervisekahjustusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kasuks välja mõista siis D.P-lt R. Si

250 eurot.

20. Kannatanu A A

ile esitas .P vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes D summas 100 eurot (tl 89). Kohtuistungil avaldas id ja kaitsja, et nad on süüdistatav kahju hüvitamisega nõus, jättes kahju suuruse kohtu otsustada. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekki nud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik r eurot mõistlik rahasumma, ahasumma. Kohtu hinnangul on 100 arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o kannatanu tõukamine, mille tulemusena viimane kukkus ja sai tervisekahjustusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kasuks välja D.P-lt A. Ai mõista 100 eurot.

21. Kannatanu A S esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kogusummas 1525,89 eurot (525,89 eurot varaline ja 1000 eurot mittevaraline kahju) (I, tl 100- 102; 111). Tsiviilhagi kohasel tekkis varaline kahju peksmise tagajärjel kukkumisest, mille tõttu läksid katki kannatanu püksid maksumusega 56 eurot 99 senti ja kahjustada sai ka mobiiltelefon Apple, millel sai vigastada nurk maksumusega 468 eurot 90 senti. Kohus leiab, et tsiviilhagi – on põhjendatud § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust osaliselt.

VÕS

1-18-3822

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega tuleb kahjuhüvitise suuruse hindamisel arvestada konkreetse eseme turuväärtust, kui see on võimalik, sh kasutatud asja puhul kasutatud asja turuväärtust. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

22. Kriminaalasjas on asitõendi vaatlusprotokolliga ( tl 19-24) I, tõendatud, et kannatanu pükstel on augud. Kannatanu ütluste kohaselt tekkisid need süüdistatava eest põgenemisel ja kukkumisel. Kohus peab neid ütlusi usaldusväärseks. Kannatanu on esitanud pükste ostutšeki, mille kohaselt on pükste väärtus uuena 56 eurot 99 senti. Kuigi tegemist ei olnud iseenesest uute pükstega, võtab kohus arvesse, et sellise riideeseme turuväärtus kantuna ei ole täpselt hinnatav ja kannatanul ei ole reaalselt võimalik asendada püksid samaväärsete kasutatud pükstena ning see ei ole ka eeldatav. Seetõttu peab kohus põhjendatuks, et lähtuda tuleb pükste asendamise turuväärtusest, mis kohtu hinnangul on tõendatud pükste ostutšekiga ja kannatanu ütlustega.

23. Mobiiltelefoni kahjustamisega seotud nõudes asub aga kohus järgmisele seisukohale. Kannatanu on esitanud nõude, taotledes talle telefoni ostusumma hüvitamist. Kannatanu ütluste kohaselt ja ka asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sai kannatada mobiiltelefoni välisnurk – sellel on kriimustus ((I, tl 19-24). Kohus märgib, et tegemist on kasutatud telefoniga, mille asendamine samaväärsega on põhimõtteliselt võimalik. Kriminaaltoimikus on prokuratuuri tehtud väljavõtted samaväärse kasutatud telefoni turumaksumuse kohta (I, tl 106-108), mis on nende tõendite kohaselt keskmiselt 232 eurot 50 senti (vahemikus alates 175 kuni 290 eurot). Kannatanu ei ole selle kohta täiendavaid tõendeid esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et telefoni turuväärtus on 232 eurot 50 senti. Seejuures võtab kohus arvesse, et kannatanu ei saa rikastuda kahju hüvitamise nõude arvelt (vt VÕS § 127 lg 5). Süüdistatav ei ole taotlenud telefoni talle üleandmist ja kannatanu ei ole sellega ka nõustunud, mistõttu telefon tagastatakse kannatanule. Kuna mobiiltelefoni vigastused piirduvad kohtule esitatud tõendite pinnalt välise vigastusega ja telefon on jätkuvalt töökorras, ei ole kohtul alust arvata, et tegemist on väärtusetu asjaga. Samas selle väärtuse täpne hindamine on kohtu hinnangul praegusel ajal võimatu, on võimalik vaid järeldada, et vigastatud ümbrisega telefon maksab keskmisest kasutatud telefonist vähem. Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 127 lg 6 ja leiab, et sellise telefoni väärtus on hinnanguliselt 50% samasuguse kasutatud telefoni keskmisest väärtusest, arvestades selle maha kannatanule väljamõistetavast hüvitisest. Seega tuleb telefoni osas kannatanule hüvitada

116 eurot 25 senti. Seega tuleb K. Pikalt A. S

173 eurot 24 senti i kasuks välja mõista kokku varalist kahju.

24. Mittevaralise kahju osas leiab kohus, et nõue summas 1000 eurot ei ole põhjendatud. Võttes arvesse kohtupraktikas kujunenud seisukohti, kannatanu vigastusi ja sündmusega kaasnevaid kannatusi on põhjendatud VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 300

1-18-3822

eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kannatanu A. Si tsiviilhagi rahuldada osaliselt Si kasuks 300 eurot ja välja mõista K. Pikalt A. mittevaralist kahju. Asitõendid

25. Asitõend – 2 CD plaati (toimiku nr 1-18-9580 tagakaanel) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend – 1 CD plaat helisalvestisega (toimiku nr 1-18-3822 kd I tl 8a)

– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Asitõend - verekahtlase määrdumisega S Ti T-särk, mis on hoiul PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Kannatanu ei ole taotlenud särgi tagastamist.

Asitõend – uluvad jope ja teksapüksid, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri A Sile ku asitõendite hoiuruumi akti nr 2018 768 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade - seaduslikule valdajale A Sile. A Sile kuuluv mobiiltelefon iPhone SE 64 GB Asitõend – (kuldne), mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumi akti nr 2018-1654 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale A Sile. Nagu juba tsiviilhagi lahendamisel märgitud, ei ole süüdistatav taotlenud mobiiltelefoni talle üleandmist ja A. S ei ole andnud selleks ka nõusolekut. Menetluskulud

26. KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista - tuleb K. Pikalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 981 eurot 60 senti, s.o kohtueelses menetluses tekkinud kulu 381 eurot 60 senti (16231602036) ja 180 eurot (18231700750) ning kohtumenetluses tekkinud kulu seoses 12. juunil 2018 ja 5. detsembril 2108 toimunud istungiga 420 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha

750 eurot, kokku 1731 eurot 60 senti.

27. Arvestades isiku majanduslikku olukorda, KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

144 eurot 30 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700064782 ja selg -18-3822, menetluskulud ja itus „E.F , kriminaalasi 1 sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

28. Kohus leiab, et K. Pikale määratud kaitsja kulu, mis on tekkinud seoses 8. novembril 2018 toimunud kohtuistungiga, s.o 150 eurot, tuleb Kohtuistungil otsustati selle jätta riigi kanda. edasilükkamine seoses vajadusega ühendada kriminaalasjad, samuti võtab kohus arvesse, et kohtumenetlus kui selline lükkus edasi seetõttu, et asja varem arutanud kohtunik pidas süüdistatava osavõttu kohtuotsuse kuulutamisest tingimata vajalikuks, kuigi KrMS § 269 lg 1

2. lause kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik.

29. KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista .P lt D - -

riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 210 eurot, s.o kohtueelses menetluses

1-18-3822

tekkinud kulu 120 eurot ja seoses 12. juuni 2018. a istungiga kohtumenetluses tekkinud kulu

90 eurot, samuti teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku

960 eurot.

30. Arvestades isiku majanduslikku olukorda KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700064805 ja selgitus „ .P D , kriminaalasi 1-18-3822, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

31. D.P-le õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 150 eurot, s.o seoses kriminaalasja arutamisega kohtuistungitel 8. novembril 2018 ja 5. detsembril 2018 tekkinud kulud, tuleb jätta riigi kanda. Kohtumenetluse edasilükkumine ei olnud mingilgi viisil seotud süüdistatava D.P tegevusega, mistõttu kohtu hinnangul on põhjendatud nende kulude jätmine riigi kanda. Tõkend

32. D.P-le elukohast lahkumise keeld kohaldatud tõkend –

– tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)