1-19-124/6 · 1-19-124/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-124 (18259000646) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Elle Karm Kriminaala si Z.H süüdistuses KarS § järgi

424 lg 2 kokkuleppemenetluses Süüdistatav Z.H , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, aridus, emakeel eesti keel, põhih elukoht xxxx, t koht Xxxx xxxx, kriminaalkorras öö OÜ 2 korral karistatud, viimati 14.09.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 11 k vangistusega KarS § , mis 69 lg 1,3 alusel asendati 330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 6 k ning millist tähtaega 11.01.2017 Viru Maakohtu määrusega pikendati 2 k võrra, s.o kuni 29.05.2017, karistus täidetud 29.03.2017; väärteokorras 1 korral karistatud, tõkendit ei ole

kohaldatud Kaitsja v.-adv. Arri Tooming

määratud korras

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, , 313, 315, 318, 319 kohus 309

otsustas:

Süüdi tunnistada Z.H KarS §

424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks aastat vangistust. )

KarS § 74 lg 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm kuud ) vangistust ning ülejäänud karistust 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust ei pöörata tingimisi

2 täitmisele, kui Z.H ei pane 3 olme) aastasel (k katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata Z.H katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Z.H-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 09.01.2019. KarS § 75 lg 5 kohaselt KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

Z.H-le mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise algusek

s lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Z.H-lt § menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada ) eurot riigituludesse. kümme

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 90 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga

üheksakümmend poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Z.H-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsu igakuiselt 75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja se jõustumisest Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „Z.H

99919700001029 , 1-19-124, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3 SÜÜDISTUS

Z.H süüdistat on kohtu alla antud una selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv karistus KarS § 424 järgi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, juhtis 23.09.2018 kella 04.05 paiku Rakvere linn

as mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Kreutzwaldi tänaval suunaga viaduktile, kus ta juhtimiselt kõrvaldati. Z.H joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST sn ARDM-0072, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,95 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on ühe liitri kohta alkoholi 0,75 mg või rohkem.

Seega Z.H , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Z.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § KarS § 74 lg 1 424 lg 2 järgi 2 aastat vangistust. -3 alusel pöörata koheselt (kohtuotsuse jõustumise täitmisele 3 vangistust. Ülejäänud st) kuud karistuse 1 aasta 9 kuud vangistust osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 sätestatud korras. Katseajaks -s määrata 3 aastat. Katseajal on Z.H kohustatud KarS § 75 lg- 1 tulenevalt: st 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistatav Z.H on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega

.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Z.H on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Z.H uleb süüdi tunnista t da KarS 424 lg 2 j § ärgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus

võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot

ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas

4 90 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS 180 lg 3 tasuda § alusel võimaldada Z.H-l kriminaalmenetluse kulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt igakuiselt 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik