4-18-4992/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-18-4992

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4992 Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

N.D Haapsalu PJ kaebus PPA Lääne prefektuuri

14.09 2570,18,000697, .2018 otsusele väärteoasjas nr

mille kohaselt karistati N.D LS § 22 järgi 3 lg 1 rahatrahviga 30 120 eurot trahviühikut s.o Menetlusosalised

Kaebuse esitaja N.D , isikukood *, elukoht *,

telefon *, * kodanik, emakeel * keel, e-post: *, karistamata Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu PJ, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu Läänemaa, e-post: * RESOLUTSIOON

1. Jätta N.D kaebus rahuldamata ning PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ 14.09.2018

2570,18,000697 . otsus väärteoasjas nr muutmata

2. Edastada kohtuotsus N.D-le ja

kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne prefek 14.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2570,18,000697 tuuri Haapsalu PJ karistati N.D järgmise rikkumise eest – 03.06.2018 kell 10.56 K tee * Haapsalu linn

Läänemaa, juhtis mootorsõidukit Volvo r ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt

eg * nr

hoolikas ja ettevaatlik, mistõttu manöövrile (parempöördele) asudes sõitis tagant otsa ristmikul ootamatult seisma jäänud mootorsõidukile Ford reg nr *, mille juht oli andmas teed

vasakult lähenevale sõidueesõigust omavale juhile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada

Fordi tagumine pakiruumi luuk ja stange (pamper) ning Volvo esistange ja mootorikate

(kapott). Liiklusõnnetuses sai vigast ja kaassõitja . Põhjustas ada Fordi juht K S G K ettevaatamatusest tervisekahjustuse K S le ja G K le ning varalise kahju Fordi omanikule R ’ ’ K

’le sõiduauto kahjustuste osas. Rikkus LS § 14 lg 2, § 46 lg 1, § 33 lg 2 p 8.

4-18-4992

2 Väärteo kvalifikatsioon LS § 223 lg 1. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud LS § 22 N.D 3 lg 1 järgi trahviü rahatrahviga 30 hikut, s.o 120 eurot.

Kaebus etleja seisukoht ja kohtu seisukoht , kohtuvälise men

N.D esitas kohtule kaebuse koos lisadega / 2-11/, s palus

tl mille tühistada Lääne

prefektuuri Haapsalu PJ 14.09.2018 tehtud

otsus väärteoasjas nr 2570,18,000697 ning

juhi . Alternatiivselt, kui ndudes VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada väärteoasjas menetlus

kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, vähendada oluliselt menetlusalusele isikule määratud karistust.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega /KT tl 14-17/ ja leidis oma seisukohas, et ja e

kaebus rahuldamata tuleb jätta väärt ootsus tuleb jätta muutmata.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS

§ 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele

poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab,

et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusolekud

/tl 8, tl 20pöördel/ andnud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille

kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus uurib esmalt kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolusid, millega seoses ta leiab,

et väärteootsus tuleb tühistada. Kohus kõrvutab kaebuse esitaja väiteid kohtuvälise menetleja seisukohtadega ja esitab oma seisukoha.

Menetlusalune isik teo toimepanemise leiab, et tal on võimalik valida vähemalt kahe koha a. vahel: K tee * väärteoprotokolli nr AB1409395 kohaselt Lääne maakond Haapsalu

maja juures, Männiku tee ja Kiltsi tee ristmikul ja liikus Jaama tänava suunas, b. otsuse kohase K tee * Haapsalu linn lt Lääne maakond. Kohe kindlasti ei toimunud ühtegi liiklusõnnetust või tagant otsasõitu Haapsalu linnas K

tee * maja juures. Võib küll väita, et antud hoone asub Haapsalu linnas Männiku tee ja Kiltsi tee ristmiku lähedal aga üheski liiklusõnnetuses või tagant otsasõidus menetlusalune isik 03.06.2018 kell 10.56 ajal selle hoone juures ei osalenud. K tee * maja asub Haapsalu linnas Ääsmäe– –Rohuküla maanteel Kiltsi teel. Haapsalu

Menetlusalusel isikul ei olnud ka kõige parema tahtmise juures, võimalik liikuda Haapsalu

linnas Männiku ja Kiltsi tee ristmikult . See on väärteoprotokolli Jaama tänava suunas

koostaja meelevaldne tõlgendus või siis arvamus, et menetlusalune isik soovis sõita just Jaama tänava suunas.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses esitatud väide selle kohta, et 03.06.2018 kell 10.56 menetlusalune isik Haapsalu linnas Männiku tee ja Kiltsi tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuses K tee * juures ei ole osalenud, ei pea paika. Samas lükkab kohtuväline

menetleja ka ümber väite, et menetlusalune isik ei liikunud Jaama tänava suunas ja tegemist on vaid väärteoprotokolli koostaja meelevaldse tõlgendusega.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi on liiklusõnnetus toimunud 03.06.2018 kell 10.56

Lääne maakonnas Haapsalu linnas juures Männiku tee ja Kiltsi tee ristmikul. K tee *

Vaatlusprotokolli pöördel liiklusõnnetuse skeem on näha sõidukite paiknemine lisas liiklusõnnetuse hetkel. Teekattele on kantud teekatte märgis 916 „eraldussaar" märgis

4-18-4992

3

lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid. Nii skeemilt kui ka fototabelist on näha, et mõlemad sõidukid asuvad parempoolsel sõidurajal, mis mõeldud parempöördeks. Sõidukid

on parempöördel ja seega suunaga Jaama tänava poole (foto 1 ja 2 sündmuskoha

vaatlusprotokolli juures). Seda, et sõideti mööda Männiku teed ja keerati sealt paremale Kiltsi teele kinnitab ka Volvos kaasreisijana viibinud Marti Kivi. Seega oldi pöördel Jaama tänava suunas.

Liiklusõnnetuse täpsest kokkupõrke kohast üle tee asub korterelamu K tee *. Et kohta aadressipõhiselt määrata on see kõige lähem koht liiklusõnnetuse toimumise kohale.

Täpsustamaks millisel ristmikul liiklusõnnetus toimus on vaatlusprotokolli märgitud, et

tegemist Männiku tee ja Kiltsi tee ristmikuga. Sama on märgitud täpsustusena ka

väärteoprotokolli. Kuna tegemist on ristmikuga siis on vastav märge kantud ka

vaatlusprotokolli lahtrisse "tee element". Samal päeval, kohal ja kellaajal ei ole politsei

poolt registreeritud ühtegi teist liiklusõnnetust. Seega ei saa menetlusalune isik väita, et

tema ei ole selles liiklusõnnetuses osalenud. Vastupidiselt on menetlusalune isik andnud

liiklusõnnetuse kohta selgesõnalised ütlused ja toonud ka välja põhjuse miks õnnetus toimus. Kohtu seisukoht Väärteoprotokollis on teo toimepanemise kohaks märgitud – Lääne maakond Haapsalu linn

K tee maja nr *

, Männiku tee ja Kiltsi tee ristmik, liikus Jaama tänava suunas. Väärteootsuse on väärteo toimepanemise koht: , Haapsalu linn, Lääne maa s K tee * kond. Tunnistaja K.S /tl 12/, menetlusaluse isiku N.D /tl 13/ ja tunnistaja M.K /tl 14/ sõnade kohaselt toimus liiklusõnnetus kui mõlemad Männiku teel suunaga Kiltsi tee autod liikusid poole, soovides teha ristmikul parempööret. Sündmuskoha vaatlusprotokollis /tl 18-26/ on toimumise kohaks märgitud Läänemaa Haapsalu Männiku tee ja Kiltsi tee ristmik. K tee *

Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod ning kohtuvälise menetleja poolt seisukohas esitatud skeem ja foto näitavad üheselt, et liiklusõnnetuse kohast üle tee asub korterelamu aadressiga K tee *. Kohus leiab, et väärteootsusesse kirjutatud teo toimepanemise koht on liiga üldine ja ainult selle pinnalt ei ole võimalik aru saada, kus tegu toime pandi. Samas väärteoprotokollis olev

teo toimepanemise koht on kirjutatud oluliselt põhjalikumalt. Kuna ka väärteoprotokollis on teo toimepanemise kohana kirjas K tee *, siis otsust tehes ei ole kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokollis kirjeldatu piirest.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab kohus uurima, kas väärteo toimepanemise koht on üheselt tuvastatav väärteomaterjalides olevate muude tõendite pinnalt.

Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate K.S, M.K ja menetlusaluse

isiku N.D ütluste pinnalt on võimalik tõsikindlalt tuvastada väärteo toimepanemise koht.

Kohus märgib, et asjaolu, et kohtuväline menetleja on kirjutanud väärteoprotokolli, et N.D liikus Jaama tänava suunas, ei tähenda, et oleks sellega tuvastatud, et ta tahtis just Jaama tänavale sõita. Kohus leiab, et sellise asjaolu lisamisega on kohtuväline menetleja

püüdnud võimalikult täpselt sündmuskohta määratleda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud autod asuvad teeosal, kust sai sooritada vaid

parempööret. Kohus märgib, et kuigi kohalikele elanikele on see üldteada asjaolu, et Männiku teelt paremale Kiltsi teele pöörates jõuab Kiltsi tee välja Jaama tänavale, kinnitab sellist fakti ka googlemaps.com.

Kokkuvõtvalt märgib kohus, et väärteomaterjalide pinnalt on tuvastatav väärteo

toimepanemise täpne koht ja väärtootsuse aadressiks märgitud Kiltsi tee Haapsalu asub

otse sündmuskoha vastas. Nagu kohus juba eelpool ütles, on ainuüksi see aadress teo toimepanemise koha määramiseks ebapiisav, kuid ei ole eksitav.

4-18-4992

4 Kaebuse esitaja nii protokollis kui ka otsuses seisukohalt on ääretult vastuoluline väärteo

lühikirjelduse erinevus tegelikult toimunud asjaoludest. Otsuses leiduv väärteo lühikirjeldus on meetodil tõstetud üle väärteo protokolli lisalehelt.

Menetlusalusele isikule jääb täiesti arusaamatuks, mis puutub antud asjasse asjaolu, et

menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolikas ja ettevaatlik ristmikule lähenedes .

Menetlusalune isik ei saa kuidagi antud asjaoluga nõustuda, sest tagant otsasõit ei toimunud ju ristmikule lähenedes vaid sealt ära sõites. Mõlemad sõidukid liikusid mööda

Männiku teed Kiltsi tee suunas. Sõiduauto FORD jõudis ristmikule esimesena ja

menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto VOLVO teisena. Mõlemad sõidukid jäid ristmikul

seisma, et enne järgmist paigalt liikumist või manöövrit veenduda, et see oleks ohutu ega takistaks või ohustaks teisi liiklejaid.

Menetlusalune isik nägi juba enne ristmikul jõudmist, et tema ees sõitvale sõidukile oli

paigaldatud ja see tegi menetlusaluse isiku eriti ettevaatlikuks ja algaja juhi tunnusmärk

ristmikule seisma jäädes järgis nõu hoida tema ees sõitva sõiduautoga pikivahet, et et

vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdada või seisma jääda võivale sõidukile ja seda er

iti olukorras, kus tema ees sõitis ja ristmikul jäi seisma algaja juhi tunnusmärgiga sõiduauto.

Pikivahe ristmikul seistes oli umbes 1,5 -2 meetrit.

Menetlusalune isik, seistes ristmikul, nägi, et mööda Kiltsi teed vasakult poolt suunaga linna poole läheneb ristmikule umbes 300 meetri kauguselt ja ilmselt linna kiirusel sõitev

sõiduauto (vist) VOLVO. Ü

hel ajahetkel alustas FORD liikumist. FORD`il oli sisse

lülitatud suunatuli ja sellest sai menetlusalune isik järeldada, et FORD`i juht kavatseb

ristmikult keerata paremale poole. Seejärel menetlusalune isik vaatas veelkord ristmikul paremale ja vasakule poole, et veenduda, et ka tema poolt juhitava sõiduautoga on liikuma

asumine ja parempööre teostamine võimalik ja ohutu, hindas olukorra ohutuks ja alustas liikumist.

Praktiliselt kohe liikuma asumise ajahetkel toimus liiklusõnnetus ehk tagant otsasõit.

Selgus, et is ootamatult seisma - tegi FORD`i juht alustas ristmikule väljasõitu ja jäi si seoses sellega . äkkpidurduse Kohtuväline mentleja leiab, et kui lugeda väärteoprotokollis olevat väärteokirjeldust ehk

siis süüdistust, siis ei saa öelda, et see on sõna sõnalt seadusest maha kirjutatud.

Väärteokirjelduses on välja toodud põhjus mis viis liiklusõnnetuse toimumiseni, s.o

ettevaatamatus ja tähelepanematus. Märgitud on nii kahju saaja, kannatanud kui ka

sõidukite kahjustused. Kui menetlusalune isik oleks olnud tähelepanelikum ja liikluses ettevaatlikum ning jälginud ka reaalselt esimese juhi tegevust ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Antud juhul jälgis ta vasakult lähenevat sõidukit eeldades samal ajal, et esimene sõiduk liigub edasi. Kaebuse esitaja ei saa aru talle etteheidetud õigusnormi LS § 14 lg 2 ja rikkumisest, et ei

olnud ristmikule lähenedes piisavalt hoolikas ja ettevaatlik. Tagant otsasõit ei toimunud ristmikule lähenedes vaid sealt ära sõites. Mõlemad sõidukid jäid ristmikul seisma, et enne

järgmist paigalt liikumist või manöövrit veenduda LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud juhi üldkohustuse nõudes, et see oleks ohutu ega takistaks või ohustaks teisi liiklejaid. Vaadates sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelit, näeme kus asuvad sõidukid peale

kokkupõrget. Menetlusaluse isiku sõiduk ei ole veel jõudnud teede ristuvale alale välja sõita. Seega algus sai juhtunule enne ristmikku ja päädis kokkupõrkega sealt ärasõidul.

Menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et ta eeldas ees olnud Fordi edasi liikumist ajal, kui ta vasakult lähenevat sõidukit jälgis, kuid temale ootamatult oli Fordi juht seisma

jäänud. Seega saigi liiklusõnnetus toimuma asjaolul, et menetlusalune isik ei olnud ristmikule lähenedes ega sealt manöövrile asudes piisavat ettevaatlik ja tähelepanelik.

Menetlusalune isiku tähelepanu oli koondunud vasakult lähenevale sõidukile, kuid tähelepanuta jättis ees oleva sõidukijuhi tegevuse, mistõttu tagant otsasõit toimuski. Seega

sai liiklusõnnetus toimuda põhjusel, et juht ei olnud piisavalt ettevaatlik ja hoolikas

4-18-4992

5 liikluses. Kuigi kiirused olid väikesed või pea olematud oleks olnud menetlusalusel isikul võimalus liiklusõnnetus ära hoida. Ka väikesel kiirusel tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel

hoida sellist pikivahet, et jõutaks reageerida. Kohtu seisukoht

Kaebuse esitaja etteheide selle kohta, et väärteootsuses olev teokirjeldus on copy paste

väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest on arusaamatu, sest seadus sätestab

selgesõnaliselt, et ei kohus ega kohtuväline menetleja ei tohi väärteootsust tehes väljuda väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest. Seega on kohtuväline menetleja olukorras, kus

väärteoprotkollis ja väärteootsuses olevad teokirjeldused kattuvad, järginud menetlusnorme. Kohus leiab, et väärteokirjeldusest on aru saada, mida N.D-le ette heidetakse. N.D kirjeldab üksikasjalikult, kuidas ta ristmikule lähenedes oli eriti hoolas kuna ees oli algaja

juhi märgiga auto. Eelkirjeldatud käitumist N.D-le ette ei heideta. Kohus leiab, et

väärteoprot kollist on üheselt aru saada, et N.D-le heidetakse ette ta sõitis otsa o ristmikul ootamatult seisma jäänud sõidukile. Kuigi N.D kinnitab, et ei saa aru, mida oleks pidanud tegema ja kuidas veel hoolsam olema, siis tema enda ütlustest on üheselt aru saada, milles tema hooletus seisnes. Ta arvas, et kuna ees olev auto hakkas liikuma, siis ta

jätkabki katkestamatult liikumist ja suunas oma tähelepanu vaid vasakult lähenevale sõidukile ja otsustas, et see on piisavalt kaugel, et parempööre sooritada. Ta ei kontrollinud aga seda, kas parempöörde sooritamiseks tema ees olev tee on vaba ja sellist hooletust talle väärteokirjelduses ette heidetaksegi.

Kohus leiab, et väärteokirjeldus ka selles osas, kus ristmiku suhtes sõidukid paiknesid liiklusõnnetuse toimumise ajal, vastab tegelikult aset leidnule. LS § 2 p 68 loeb ristmikuks samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel ala. Liiklusõnnetuse skeemilt moodustunud on näha, et N.D juhitud sõiduk ei olnud ka peale liiklusõnnetuse toimumist veel

ristmikule jõudnud, seega uuesti liikuma hakkamisel hakkas ta ristmikule lähenema ja parempöördele asudes sõitis tagant otsa ristmikul seisma jäänud autole.

Kaebuse esitajal laps

on ääretult kahju, et liiklusõnnetuses sai vigastada ja ka sõiduauto

FORD juht, kuid kahtleb

FORD. varalise kahju tekkimise võimaluses sõiduautole

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto kahjud tekkisid seoses sellega, et eessõitva

sõiduauto äkkpidurduse tulemusena sõitis menetlusalune isik otsa FORD´i tagaosas

olevale kärukonksule. Sõiduauto FORD`i kereni otsasõitu ei toimunud. Menetlusaluse isik

poolt juhitud sõiduauto VOLVO kahjud aga ulatusid 7 000 euroni. Samuti on olulisel

kohal asjaolu, et otsasõidu momendil oli mõlema sõiduki liikumiskiirus maksimaalselt

paar kilomeetrit tunnis. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse vaatlusprotokollile lisatud fototabelist on

näha sõidukite kahjustused. Volvol on suurem kahju sõiduki esipampri paremal nurgal.

Kahjustuse järgi on see koht, mis sai kahjustada kontaktist kärukonksuga. Kahjustused

sõiduki Volvo esiosas ja ka mootorikattel viitavad kontaktile Fordi tagaosaga. Kuivõrd

kärukonks sisenes Volvo esipamprisse, siis sai edasi liikumisel võimalikuks ka kontakt

Fordi tagaosa ja Volvo esiosa vahel. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andnud omakäeliselt ütlused ja kirjutanud: kokkupõrke tagajärjel sai viga minu auto parem nurk ja kapott. Ees sõitval autol sai viga tagumine pagasiluuk ja

stange. Seega on ta tunnistanud Fordile kahju tekitamist. Ka LKFi väljavõttest sõiduki liikluskahjude kohta on näha, et Volvo vastutus 03.06.2018 toimunud liiklusõnnetuses on

100% ja sõiduki kahju ei hüvitatud. Sõiduki Ford vastutuse ulatus 0%. Makstud sõiduki kahju 500-2 000 eurot. Seega on menetlusalune isik tunnistanud liiklusõnnetuses osalemist

ja vastutust süü küsimuses ja kahju tekitamises. Kohtuväline menetleja Fordi juhi tegevuses süüd ei näe. Tegemist oli esmast juhtimisõigust omava isikuga, kes hindas oma

väheseid juhikogemusi liiklusolukorrale vastavaks. Tagant lähenenud sõiduki juht

4-18-4992

6

pidanuks arvestama, et ees liikleb vähese sõidukogemusega juht ning tema reageerimine

liiklusolukorrale on väheste kogemuste tõttu pigem ettevaatlik. Ootamatu sai ees oleva

sõiduki seismajäämine olla menetlusalusele isikule seetõttu, et ta ei jälginud ees sõitvat sõidukit vaid oli koondanud tähelepanu vasakule eeldusel, et ees sõitev juht viib manöövri lõpule. Kohtu seisukoht N.D on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldanud /tl 13/, et ees sõitval autol sai

viga tagumine pagasiluuk ja stange. Tunnistaja M.K sõnade kohaselt /tl 14-15/ sai ees olnud Ford Mondeol viga tagaluuk ja tagastange. Sündmuskoha vaatlusprotokollis /tl 18/

on märgitud, et Ford Mondeol on kahjustatud sõiduki tagaosa pagasniku luuk, stange, kahjustusi on ka fotografeeritud (fotod 4-7 tl 20-22).

Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, millel põhineb N.D kaebuses esitatud väide, et

kahtleb, et Ford liiklusõnnetuses kahjustusi sai ja seeläbi ta varalise kahju põhjustas. Kohtule ei ole selle väite kinnituseks esitatud ühtki tõendit, samas kohtueelses menetluses

kogutud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et Fordil tekkisid vigastused seoses sellega, et N.D tema poolt juhitud autoga Fordile tagant otsa sõitis.

Kaebuse esitaja leiab, et s

amuti on vastuoluline otsuses väljatoodud väide, et väärteo toimepanemine on tõendatud . Loetelust ei selgu kas tunnistajaks tunnistaja K ütlustega on lapseealine G K, R K kes ei osalenud liiklusõnnetuses kuid on sõiduauto FORD omanik

või on see keegi kolmas isik kelle Menetlusalusele isikule on küll nimeks on samuti K.

teada asjaolu, et tema poolt juhitavas sõiduautos oli liiklusõnnetuse ajal M K nimeline

meesterahvas, keda kuulati üle ka tunnistajana, kuid otsusest ei selgu millist K nimelise tunnistaja ülekuulamist kasutati väärteo toimepanemise tõendamiseks.

Kohtuväline menetleja leiab, et k K tunnistajana antud uivõrd toimikus on vaid ühe ütlused ja need on M K poolt antud ütlused, ei hakanud otsuse tegija tunnistaja täisnime välja kirjutama. Kohtu seisukoht

Kohus märgib, et menetlusalusel isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul arvates väärteoprotokolli kättesaamisest, milline õigus

on kirjas ka väärteoprotokollis. Väärteotoimikust nähtub, et käesolevas väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud Marti Kivi /VTT tl 14-15/. Samas ju kaebuse esitaja avaldab, et

teab, et tema sõiduautos liiklusõnnetuse ajal viibinud M.K on tunnistajana üle kuulatud. Väärteoasja toimikust ei nähtu, et mõni nimeline isik oleks käesolevas väärteoasjas teine K- tunnistajana üle kuulatud. Kuna väärteomenetluses saab tunnistajaks olla vaid isik, kes on

menetlusseaduses ette nähtud korras üle kuulatud (nagu tunnistaja M.K käesolevas asjas on), siis on üheselt selge, et käesolevas väärtoeasjas on vaid üks K-nimeline tunnistaja ja see on M

K.

Kaebuse esitaja viitab, et vaatamata asjaolule, et otsuse koostajal puudus otsene kohustus

otsusesse lisada menetlusaluse isiku töökoht, omistas otsuse koostaja menetlusalusele isikule kummalise ja menetlusalusele isikule teadmata * *, töötaja staatuse. Menetlusalune isik te -

gi päringu e äriregistrisse kuid otsuse koostaja esitatud ettevõtet, selles ei leidu.

Kohtuväline menetleja avaldas, et nii väärteoprotokollil kui ka menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollil on selleks märgitud töökohaks * * AS. Viga on tekkinud

menetlusdokumentide sisestamisel ja seda ei saa lugeda menetlusnormide selliseks rikkumiseks, mis viiks otsuse tühistamisele. Kohtu seisukoht

Kohus märgib, et VTMS § 74 lg 1 p 4, § 109 p 4 kohaselt märgitakse väärteootsuses

menetlusaluse isiku töökoht. leiab, et menetlusdokumentides on käsikirjaliselt Kohus

läbivalt kirjas N.D töökoht. Kohtuväline menetleja on selgitanud vea tekkimist

4-18-4992

7

menetlusdokumentide sisestamisel. N.D ei ole kaebuses avaldanud, milline tema

tegelik töökoht on ja seetõttu ei s väidetavat aa kohus ka otsuses esinevat kirjaviga parandada. Teisalt leiab kohus, et N.D töökoht ei ole käesolevas väärteoasjas selliseks

asjaoluks, mida oleks vaja tuvastada kas teo tehiolude tõendamiseks või karistuse mõistmiseks.

Edasi uurib kohus, kas N.D on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Tunnistaja K. S on andnud ütlusi ’ /VT tl 12/, et tema juhtis 03.06.2018 R K le kuuluvat

sõidukit Ford Mondeo rg märk , sõidukis olid G K ja G K. Umbes kella 11 paiku - * Männiku teel suunaga Kiltsi tee poole soovis teha parempööret. Ohutuse mõttes jäi anna

teed märgi juures sujuvalt peaaegu seisma, ristmikul käis kõva pauk. Tagant oli otsa sõitnud valge auto. Tunnistaja M K sõnade kaassõitja sõiduautos /VT tl 14-15/ kohaselt 03.06.2018 oli tema Volvo rg- * märk kõrvalistmel. Kui liiguti Männiku teel Kiltsi tee suunas, jõuti ristmikule,

ees sõitis Ford Mondeo rg märk , kes soovis samamoodi pöörata paremale Kiltsi teele. - * Vaadates ristmikul vasakule, nägi lähenemas sõidukit, mis oli üsna kaugel. Volvo oli tema veel liikumas, aga eessõitev auto oli seisma jäänud ja toimus kokkupõrge, mille tagajärjel said viga Volvo esimene parem nurk ja kapott ning eessõitnud Ford Mondeo tagaluuk ja tagastange.

N.D menetlusaluse isikuna

on andnud ütlusi /VT tl 13/, et sõitis 03.06.2018 kell

10.56 Männiku teelt Kiltsi tee suunas, ees liikus Ford Mondeo rg märk - *. Ristmikule

jõudes vaatas vasakule ja nägi kaugel liginevat sõidukit. Ei märganud, et Ford Mondeo

juht oli otsustanud eemalt läheneva auto siiski läbi lasta ning pilk oli jäänud lähenevale

sõidukile. Toimus tagant otsasõit ees seisma jäänud Fordile. Kokkupõrke tagajärjel sai viga auto parem nurk ja kapott, eessõitval autol sai viga tagumine pagasiluuk ja stange.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega /VT tl 18-26/ näitab, et liiklusõnnetus toimus 03.06.2018 kell 10.56 Läänemaa Haapsalu linn Männiku tee ja Kil K tee * tsi tee ristmik. S idukit: valge Volvo rg- * ja hall Ford ündmuskohal kaks kokku põrganud sõ märk

Mondeo rg-märk , sõid * ukid on fotografeeritud (lisa fototabel). Fordi tagaosas on

kahjustada saanud stange ja tagaluuk, stange all sodi fotografeeritud. Volvo esiosas on

kahjustada saanud kapott ja esistange, mille ees samuti maas sodi, mis fotografeeriti.

Liiklusõnnetuse liigina on märgitud kokkupõrge seisva sõidukiga, osales 2 sõidukit,

vigastada sai 2 inimest. Sõiduk Ford Mondeo rg märk omanik on R K. Sõiduk Volvo - *

V60 rg- * omanik * * märk AS. Protokoll on allkirjastatud mõlema osaleja poolt.

Vaatlusprotokolli lisas on toodud liiklusõnnetuse skeem nr 407, mille on näha sõidukite

täpne paiknemine ristmikul koos kaugustega, tänavate nimetustega. Skeemiga tutvumise kohta on N.D ja K. S andnud omakäelised allkirjad. SA Läänemaa Haigla liiklusõnnetuses ka teatistest nnatada saanud isiku saabumisest 03.06.2018

/VT tl 10, 11 , et / on näha liiklusõnnetuses Haapsalu linn Männiku tee ja Kiltsi

tee ristmik on kannatada saanud G K (kaelakontusioon, kaelavalu) ja K S (rinnakontusioon) rgitud - kerge. , mõlema vigastuse raskusastmeks on mä

Indikaatorvahendi kasutamise protokollide 03.06.2018 /VT tl 16 ja 17/ kohaselt olid sõidukite juhid N.D ja K. S kained. Väljatrükk Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu portaalist

16.08.2018 /VT tl 7-8/ koh - * ja Ford Mondeo aselt on sõidukid Volvo V60 rg märk 03.06.2018 osalenud kindlustusjuhtumis, mis toimus Haapsalus Läänemaal. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtu poolt uuritud kinnitavad kokkulangevalt, et N.D tõendid

on toime pannud teo, mille toimepanemist talle 14.09.2018 ootsuses

väärte süüks arvatakse. Just liiklusseaduse

§ 14 lg 2, § 46 lg 1, § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumine N.D poolt põhjustas liiklusõnnetuse ja N.D poolt ees seisvale autole otsasõit on põhjuslikus

seoses sõidukile Ford mistõttu Fordi omanikul tekkis Mondeo tekkinud kahjustustega,

4-18-4992

8

varaline kahju. Samuti said s tervisekahjustusi K.S ja G.K, millised liiklusõnnetuse põhjustas N.D ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et N.D poolt toime pandud tegu täidab LS § 22 sätestatud 3 lg 1

objektiivse väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõiduki liiklusnõuete juhi poolt rikkumise, kui sellega on tekitatud varalin . e kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus

N.D rikkus liiklusnõudeid ja nende rikkumiste tagajärjeks oli nii varalise kahju

tekitamine kui ka kahele isikule tervisekahjustuste tekitamine. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et N.D pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. N.D ei

olnud manöövrit alustades ristmikule lähenedes tähelepanelik, ta suunas kogu oma

tähelepanu vasakult peateel lähenevale autole, aga ei kontrollinud, kas tema ees olev sõidurida on edasi liikumiseks ja manöövri sooritamiseks vaba ja seetõttu ei teadnud, et ees olnud ja liikuma hakan Kohusetundliku suhtumise korral ud sõiduk on uuesti peatunud. oleks ta , sest l olnud võimalus veenduda, et ei saa liikuma hakata ja manöövrit sooritada ees olnud auto oli peatunud, et peateel lähenev auto läbi lasta enne manöövri sooritamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et N.D on talle süüks arvatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et N.D 3 lg 1 poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Karistus Menetlusalune isik olles tutvunud otsusega saab teada, et otsuse koostaja juhindub KarS § 56 lg 1 ja määrab LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o karistuseks

120,00 eurot. Mingit kaalutlemisotsust kohtuväline menetleja otsuses ilmselt ei tee, sest

need ei leia otsuses üldse kajastamist. Seoses sellega pole aga menetlusalusel isikul võimalik mõista milliseid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel üldse arvestas või arvestamata jättis. Menetlusalune isik ei

tea siiani kas tema varasem karistuse puudumine või asjaolu, et menetlusalune isik ise kutsus välja nii politsei kui ka kiirabi (eelkõige lastele) omas karistuse määramiselt tähtsust või mitte. Milliseid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja näiteks

rahatrahvi summas 120,00 eurot määramisel arvestas, on menetlusalusel isikul siiani teadmata. Kohtuväline menetleja avaldab, et menetlusalusele isikule on määratud karistuseks LS § 22 Karistust raskendavad 3 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120.00 eurot. asjaolud tulenevad Karistusseadustiku § 58. Kuivõrd need on konkreetselt välja toodud ja

neid väärteomenetluses ei esinenud, siis ei ole seda ka otsuses välja toodud. Karistust

kergendavad asjaolud on otsuse tegija kahjuks jätnud välja toomata, kuid vaadates

määratud karistuse suurust on ta nendega arvestanud. Karistuse määramisel arvestati teo ohtlikkusega, sjaoluna seda, et sest liiklusõnnetuses oli kannatanuid. Karistust kergendava a menetlusalune isik kutsus ise sündmuskohale kiirabi ja asjaolu, et varasemad rikkumised

4-18-4992

9

puuduvad. Arvestades ülaltoodut, siis määraski menetleja karistuse sanktsiooni alammääras, mis näitab seda, et ta on kergendavaid asjaolusid siiski arvestanud.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki 3 lg 1

juhtimisõiguse äravõ LS § 223 lõike 2 kohaselt võib kohus või tmise kuni kuue kuuni. kohtuväline menetleja kohaldada LS § 223 lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on järgi rahatrahviga N.D karistanud LS § 223 lg 1 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis N.D puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et N.D , tegu on toime pandud hooletusest süü on keskmisest väiksem , aga teo tagajärjel sõiduki Ford Mondeo rg märk tekitas N.D - * omanikule varalist kahju

ja põhjustas kahele inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustuse, kuid need tervisekahjustused olid kerged.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendav asjaolu on abi andmine kannatanutele (kiirabi kutsumine). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatest /VT tl 27/ et N.D on karistamata isik. Kohus leiab, et

nähtub,

kohtule esitatud

tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga, tegemist on juhurikkumisega hooletusest mootorsõiduki juhtimisel. Lisaks ee . Liikluseeskirjad lnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda on kehtestud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Mootorsõiduki juht peab olema väga tähelepanelik, sest nagu käesoleval juhul näha, võib isegi hetkeline hooletus liikluses kaasa tuua kahju tekitamise kaasliiklejatele.

Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses mõistetud karistust põhjendanud, on kohtuväline menetleja mõistnud N.D-le karistuse vastavalt KarS § 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus on mõistetud alammäära lähedases määras ja arvestades N.D süü suurust, ei ole alust karistuse kergendamiseks. Seetõttu

leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt N.D-le määratud jätta karistus tuleb muutmata.

Kohu

s jätab N.D kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 22 § 14 lg 2, § 46 lg 1, § 33 lg 2 p 8 KarS § 3 lg 1, , 56 lg 1, VTMS 1. § 132 p

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik