2-12-12104/70 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-12-12104

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määrusetegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2019. a, Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-12-12104 Tsiviilasi Võlgniku J.S. kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik J.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J.S.´i suhtes Pärnu Maakohtu 22.03.2013. a kohtumäärusega algatatud menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada võlgnik J.S. järgmistest kohustustest: II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 14 874,57 eurot: Swedbank AS-i nõue summas 3819,27 EUR ja Swedbank Liising AS-i nõue summas 11 055,30 EUR.

3. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku J.S.i kanda.

5. Määrus toimetada võlgnikule J.S.ile ja võlausaldajatele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 20.04.2012 kuulutati välja J.S.i pankrot. 18.03.2013 esitas haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse J.S.’i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.

2-12-12104 Pärnu Maakohus 22.03.2013 lõpparuande kinnitanud ja on algatanud J.S.´i suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku J.S.’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 24.07.2018 on võlgnik esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kohtule selgitanud, et ta töötab Aardemaa OÜ-s autojuht-transporditöölisnena, kuid sissetulek ei ole võimaldanud võlausaldajale väljamakseid teha. 17.10.2018 küsis kohus võlgniku esitatud taotluse osas võlausaldajatelt seisukohta. 02.11.2018 on võlausaldajad Swedbank Liising AS ja Swedbank AS esitanud kohtule ühise seisukoha, mille järgi esinevad võlausaldaja hinnangul käesoleval juhul asjaolud, mis annavad aluse jätta võlgnik kohustustes vabastamata.

Vastavalt PankrS § 173 lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Praegusel juhul puuduvad asjas andmed, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd (ei ole esitatud andmeid, millistele töökohtadele võlgnik on kandideerinud ning kui ei ole, siis miks). Aruande kohaselt on võlgniku töötasu saanud määras, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Tegemist ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega. Swedbank Liising AS-i ja Swedbank AS-i andmetel ei ole J.S. võlausaldajatele viie aasta jooksul midagi tasunud.

Tänu solidaarvõlgniku tasumisele on Swedbank AS-i nõude jääk tänaseks 3819,27 EUR. Swedbank Liising AS-i nõue endiselt 11 055,30 EUR. Võlgnik samastab aruandes vääralt solidaarvõlgniku poolt tehtud makseid oma võlgnevuse tasumisega. Kohtu seisukoht Pärnu Maakohus on 22.03.2013 lõpetanud pankrotimenetluse ja on algatanud kohustusest vabastamise menetluse, kohtumäärusega võlgnikule J.S.ile usaldusisikut määratud, sest võlgnik kohustus usaldusisiku ülesandeid täitma. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 alusel otsustab kohus pärast 5 aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 173 lg 2 alusel peab võlgnik andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik J.S. on esitanud kohtule aruanded, millest nähtub, et võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajatele midagi tasunud. Võlausaldajate Swedbank AS ja Swedbank Liising AS hinnangul ei ole võlgnik tegelenud piisavalt tulutoova tegevusega. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma VÕS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

VÕS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik J.S. on töötanud 2013. aastast alates Xxxxxxxxxxx-s. 2014. aastal on võlgnik otsinud uut töökohta ja on läinud 2014. märtsikuus tööle Xxxxxxxxxxx OÜ-sse poltserdajana, 2015. a märtsis jätkas võlgnik töötamist äriühingus Xxxxxxxxxxx, 2016. aastal jätkas võlgnik töötamist Aardemaa OÜ-s autojuht-transporditöölisena, kus töötab käesoleva ajani.

Võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on aktiivselt tegelenud uue tasuvama töö leidmisega. Võlgnik on saanud palka, mis ei ole ületanud miinimumpalga alamamäära. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa

2-12-12104 ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgnikul on ülalpidamisel alaealine laps, mistõttu suureneb mittearestitav osa veel 1/3 võrra (TMS § 132 lg 2). Võlgnik on saanud ka sotsiaaltoetusi, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 1 alusel. Seega, võlgnik on omanud töökohta ja selle kaotamisel on leidnud uue töökoha. Miinimumpalga teenimine ei saa kohtu hinnangul olla argumendiks, et põhjendada võlgniku süü olemasolu. Kohus leiab, et võlausaldajate etteheide PankrS § 173 lg 1 rikkumise osas ei ole põhjendatud, mille järgi ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega, samuti on otsinud tulutoovamat tegevust.

PankrS 175 § lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Võlgnik on käinud tööl, mistõttu on omanud püsivat sissetulekut. Etteheiteid ei saa võlgnikule teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohus ei nõustu võlausaldajate väitega, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud, asjaolu, et sissetulekutest ei piisanud võlausaldajatele tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd.

Võlgnik on teinud mõistlikke pingutusi selleks, et sissetulekut teenida. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11).

Kohus leiab, et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 172 lg 2 alusel kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik