3-18-1621/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1621

Haldusasi

Luku-Expert

OÜ

kaebus

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi avaliku enampakkumise

komisjoni 09.08.2017 protokollilise otsuse tühistamiseks

kaebaja

pakkumise

mittevastavaks

tunnistamise

ja

tagasilükkamise osas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

13.08.2018 käskkirja nr 1.1-1/18-161 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks otsustama uuesti enampakkumise

tulemuste üle

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Luku-Expert

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Indrek Kukk

Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

volitatud esindaja Ivar Siska

Kolmas isik I – Elektrilevi OÜ, volitatud esindajad Rudolf

Penu ja Gertu Pillenberg

Kolmas isik II – SA KredEx, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Paul Keres ja Priit Raudsepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Luku-Expert OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista Luku-Expert OÜ-lt SA KredEx kasuks välja menetluskulu 3000 (kolm

tuhat) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.09.2018 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-18-1621

2(8)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja) avaldas 28.06.2018 teate Eesti

Elektrimobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu avalikule enampakkumisele paneku

kohta. Pakkumiste esitamise tähtpäevaks oli 23.07.2018.

2. Tähtaegselt esitasid pakkumise Luku-Expert OÜ (kaebaja) hinnaga 365 000 eurot ja

Elektrilevi OÜ hinnaga 350 000 eurot.

3. Avaliku enampakkumise komisjon tunnistas 09.08.2018 protokolliga Elektrilevi OÜ

pakkumise vastavaks ja lükkas kaebaja pakkumise tagasi, sest see ei vastanud

enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 esitatud tingimustele. Põhjendused:

3.1. Pakkumise võis esitada üksi (ja juhul, kui lepingu täitmisse oleks kaasatud vajaliku

kvalifikatsiooni või teenuse osutamise pädevust omavad kolmandad isikud, peaks vastav

isikute osalus olema tõendatav kehtivate kokkulepetega) või ühispakkumisena, vastutades

edukaks osutumisel tingimuste täitmise eest solidaarselt. Kaebaja ei kasutanud kumbagi

võimalust, sj puuduvad kehtivad kokkulepped kolmandatest isikutest teenuseosutajatega,

millest nähtuks neile laienev kohustus tagada kaebajale teenuse osutamine pakkujale

kohalduvate enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuete täitmiseks. Kuigi

kaebaja võib tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 täitmiseks kasutada kolmandate isikute teenuseid,

ei vasta kinnitused enampakkumise tingimustele ja neil puuduvad alltöövõtulepingu tunnused.

3.2. ASTORFI OÜ juhatuse liikme kinnitus, et tema tööandjal ei ole midagi selle vastu, kui ta

kaebajat teenuse osutamisel abistab, ei ole pooltevaheline kokkulepe, millest selguks, et

kaebajal on võimalik järgneva 5 aasta jooksul ASTORFI OÜ teenuseid kasutada. Lisaks on

kinnitus koostatud 25.07.2018, st pärast pakkumise esitamist, mistõttu ei saa väita, et see oli

olemas juba pakkumise esitamise ajal. Lisaks on ebaõige kinnitus, et ASTORFI OÜ-l on

pädevus pakkuda kõiki elektritöid ja teenuseid A pädevuspiirkonnas. Kaebaja esitatud

täiendavast teabest nähtub, et ASTORFI OÜ saab pakkuda elektritöid ja teenuseid nii B kui

A pädevuskategoorias, kuid viimasel juhul peab ta kasutama oma koostööpartnerite tuge.

3.3. Proact Estonia AS kinnitab vaid, et ta on võimeline tarkvaraspetsiifiliste probleemide

lahendamisega tegelema. Ka sellest dokumendist ei tule kaebajale õiguslikku alust nõuda

Proact Estonia AS-ilt selliste teenuste osutamist, mille olemasolu oleks kaebaja kinnituste

tõelevastavuse eelduseks. Nimetatud dokument on allkirjastatud 25.07.2018, st pärast

pakkumise esitamist, seega ei saa väita, et see oli olemas juba pakkumise esitamise ajal. Kuigi

tegemist on kokkuleppega, ei ole kaebaja seda allkirjastanud, seega ei saa olla tegemist

kahepoolse kehtiva kokkuleppega.

3.4. Enampakkumiste tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele vastavuseks ei piisa

pelgalt kinnituste andmisest, vaid kinnitused peavad vastama tõele ja olema kontrollitavad.

Kuna enampakkumise eesmärk on võõrandada kiirlaadimistaristu isikule, kes on võimeline

selle käitamiseks tingimustes kindlaksmääratud tähtaja jooksul, on võõrandajal vastavate

võimekuste olemasolu ja kontrollimise suhtes õigustatud huvi. Sellest tulenevalt ei ole

võimalik lugeda enampakkumise tingimustele vastavaks sellise pakkuja pakkumist, milles

esitatakse osaliselt või täielikult ebaõigeid andmeid või andmeid, mis ei tõenda kinnituste

paikapidavust.

3-18-1621

3(8)

4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tunnistas 13.08.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18-

161 edukaks Elektrilevi OÜ pakkumise ja otsustas sõlmida temaga lepingu.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja avaliku enampakkumise

komisjoni 09.08.2017 protokollilise otsuse tühistamiseks kaebaja pakkumise mittevastavaks

tunnistamise ja tagasilükkamise osas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.08.2018

käskkirja tühistamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks lugema kaebaja pakkumus

enampakkumise tingimustele vastavaks ja edukaks ning sõlmima kaebajaga lepingu. Kaebaja

pakkumine vastas enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodule. Kaebaja esitas

nõutud kinnitused vormil 4. Enampakkumise tingimustest ei tulnud, et kaebaja peab veel

täiendavalt esitama tõendid kinnituses toodud asjaolude kohta. Eelnevat on kinnitanud ka

vastustaja oma veebilehel Korduma kippuvate küsimuste rubriigis (p-d 56 ja 58). Seetõttu on

protokolli põhjendused asjakohatud. Vastustajal puudus õiguslik alus nõuda kaebajalt

täiendavaid selgitusi ja dokumente, millest nähtuks kaebaja vastavus enampakkumise

tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele. Vastav alus puudub ka riigivaraseaduses

(RVS). Protokollis toodud põhjendused on alusetud ja otsitud, eelistamaks riigi osalusega

äriühingut. Punktide 7.1.6 ja 7.1.8 eesmärgiks oli saada pakkujalt kinnitus, et ta on teadlik

lepingu sõlmimisega kaasnevatest kohustustest. Vastustajal puudus alus eeldada, et kaebaja

lepingus toodud nõudeid ei täida. Kaebaja on enampakkumise tingimustega nõustudes andnud

selles nõutud kinnitused (RVS § 66 lg 1). Kaebaja pakkus kõrgeimat hinda, mistõttu puudus

alus tema pakkumist tagasi lükata. Kaebaja pakkumine tulnuks lugeda vastavaks ja kaebaja

enampakkumise võitjaks.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Enampakkumise tingimustes nõutud kinnituste mõte ja eesmärk on veenduda, et

enampakkumise võitja on suuteline tagama kiirlaadimistaristu katkematu toimimise.

Enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele vastavuseks ei piisa pelgalt

kinnituse andmisest, vaid kinnitused peavad vastama tõele ja olema kontrollitavad (RVS § 8

lg 5). Kaebaja ajab segamini enampakkumise tingimused ja lepingu. Leping ja pakkumise

vorm on eraldi dokumendid. Enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 puudub viide

lepingule.

6.2. Vastustaja ei saanud enampakkumise menetluse käigus anda detailseid juhiseid, milline

kinnitus või tõend on vara võõrandaja jaoks veenev. Vastustaja juhtis 24.07.2018 e-kirjas

tähelepanu, et kaebaja pakkumise kinnitused vajavad selgitamist ja tõendamist.

6.3. Kaebaja viited rubriigile Korduma kippuvad küsimused ja selle pinnalt tehtud järeldused

on ennatlikud. Kinnituse teksti pikkust ei ole piiratud. Kui pakkuja suudab esitada oma teksti

kinnitusvormil, siis ei ole vaja esitada eraldi dokumenti. Kaebaja oleks võinud esitada pikema

ja põhjalikuma teksti, mis oleks vara võõrandajale loonud veendumuse kinnituse õigsuses.

Kuna kaebaja seda ei teinud, palus vastustaja esitada kaebajal täiendavad selgitused ja

tõendid.

6.4. Selgituste küsimine on pakkujat soosiv ja selle etteheitmine on kohatu. Kui jätta

vastustaja järelepärimine ja kaebaja vastus tähelepanuta, ei muutu kaebaja olukord paremaks.

Kaebuse lisad 5 ja 6 jäävad veelgi formaalsemateks.

6.5. Kaebaja pahameel on kantud asjaolust, et ta ei võitnud enampakkumist. Enampakkumise

võitja Elektrilevi OÜ ainsaks omanikuks on Eesti Energia AS. Seega ei ole tegemist riigi

äriühingu ega riigi osalusega äriühinguga. Enampakkumisel lähtuti enampakkumise

tingimustest ja pakkujaid koheldi võrdselt, vastupidist pole kaebaja tõendanud. Kaebaja ei

täitnud enampakkumise lisatingimusi, mistõttu ei saa teda pidada enampakkumise võitjaks.

3-18-1621

4(8)

7. Kolmas isik SA KredEx palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik kordas vastustaja

seisukohti.

8. Kolmas isik Elektrilevi OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata, korrates vastustaja

põhjendusi. Vastustajal oli õigus kontrollida pädeva isiku ja võimekuse olemasolu ning seda

ei

pidanud

sätestama

enampakkumise

tingimustes.

Kaebaja

kinnitused

ei

vasta

enampakkumise tingimustes nõutule. Muuhulgas ei vasta ASTORFI OÜ enampakkumise

tingimustes sätestatud nõuetele, sest majandustegevuse registrist nähtuvad ASTORFI OÜ

B-klassi pädevustunnistusega isikud. Enampakkumise tingimustes ei ole täpsustatud, millise

elektrivaldkonna pädevustunnistuse klassiga kasutamise järelevaataja peab pakkujal olema,

samuti ei ole täpsustatud, millise pingega elektripaigaldistes tuleb vajadusel töid teha. Seega

pidi pakkujal olema kasutamise järelevaataja, kellel on õigus teha käidu- ja elektritöid

mistahes tehniliste näitajatega elektripaigalduses ehk pakkujal pidi olema A-klassi

pädevustunnistusega isik (majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määruse nr 88 “Seadme

vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele

ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded” (määrus nr 88) § 8

lg 2).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja pakkumine lükati tagasi, sest see ei vastanud 09.08.2018 protokolli kohaselt

enampakkumise tingimuste1 p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele. Enampakkumise tingimused

oli vaidlusaluses osas sõnastatud järgmiselt:

“7. Nõuded Pakkujale

7.1. Enampakkumisel osalemisele kvalifitseerumiseks peab Pakkuja vastama vähemalt

järgmistele nõuetele:

7.1.6. Pakkujal peab olema seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise

järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 5 mõttes. Pakkuja peab esitama

kinnituse pakkumuse koosseisus oleval vormil, milles kinnitab kasutamise järelevaataja

olemasolu.

7.1.8. Pakkuja peab esitama pakkumuse koosseisus kinnituse, et ta omab vastavat

võimekust laadijate keskseks juhtimiseks ning juhul, kui käitise hulka kuuluva

haldussüsteemi rakendamine ei ole Pakkuja hinnangul otstarbekas või selle rakendamisel

Pakkuja poolt esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on Pakkuja võimeline mitte rohkem

kui 1 (ühe) nädala jooksul arvates probleemide ilmnemisest võtma kasutusele lahenduse,

mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise.”

10. Tsiteeritud punktidest tuleb pakkujale kaks nõuet – esiteks peab tal olemas olema pädev

isik ja nõutav võimekus ning teiseks tuleb esitada pädeva isiku ja nõutava võimekuse

olemasolu kohta kinnitus.

11. Kaebaja kinnitas pakkumise p-s 5.b, et on kaasanud seadme kasutamise nõuete täitmist

korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 p 5 mõttes (lisa 2 –

pakkuja kinnituskiri). Samuti kinnitas kaebaja pakkumise p-s 5.d, et omab võimekust laadijate

keskseks juhtimiseks ning juhul, kui võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi

rakendamine ei ole otstarbekas või selle rakendamisel esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme,

on ta võimeline mitte rohkem kui 1 nädala jooksul arvates probleemide ilmnemisest võtma

1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elmo_enampakkumise_tingimused.pdf.

3-18-1621

5(8)

kasutusele lahenduse, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise (lisa 4 – pakkuja

kinnituskiri).

Pakkumise lisas 2 on kinnituskiri, millega kinnitatakse, et kaebaja on kaasanud seadme

kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) mõttes ASTORFI OÜ

(registrikood 11280344) näol, kes suudab pakkuda kõiki elektritöid ja teenuseid

A pädevuspiirkonnas.

Pakkumise lisas 4 on kinnituskiri, millega kinnitatakse, et kaebaja omab võimekust laadijate

keskseks juhtimiseks. Tarkvaraspetsiifiliste probleemide lahendamiseks on kaebaja kaasanud

ITK ettevõtte Proact Estonia AS-i (registrikood 11513151), kes suudab pakkuda tuge nii

tarkvaraliste probleemide lahendamise korral kui vajadusel luua uue haldustarkvara.

12. Kohtu hinnangul selgub kaebaja kinnituskirjadest, et kaebajal endal puudub kasutamise

järelevaataja ja nõutav võimekus ning ta on enampakkumise tingimustes esitatud nõuetele

vastamiseks otsustanud kaasata lepingu täitmisse oma koostööpartnerid. Samas esitas ta

pakkumise üksi, mitte ühispakkumisena (vt enampakkumise tingimuste p 5.4.7).

13. Enampakkumise tingimuste lisa 4 “Pakkumise vorm”2 on sõnastatud vaidlusaluses osas

järgnevalt:

“Pakkuja kinnitab, et vastab kõikidele avaliku enampakkumise tingimustes toodud

nõuetele ja esitab käesolevaga alljärgnevad tõendid ja kinnitused:

2. Kinnituse, et Pakkujal on seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik

(kasutamise järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 p 5 mõttes.

4. Kinnituse, et Pakkuja omab võimekust laadijate keskseks juhtimiseks ning juhul, kui

võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine ei ole pakkuja hinnangul

otstarbekas või selle rakendamisel Pakkuja poolt esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme,

on Pakkuja võimeline mitte rohkem kui 1 (ühe) nädala jooksul arvates probleemide

ilmnemisest võtma kasutusele lahenduse, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise.”

Pakkumise lisadeks olid lisa 3 (kinnitus kasutamise järelevaataja kohta) ja lisa 5 (kinnitus

laadijate keskse juhtimise võimekuse kohta).

14. Enampakkumise teates3 viidatud Korduma kippuvate küsimuste rubriigis4 on toodud

järgmised praegust vaidlust puudutavad küsimused ja vastused:

56. Kas

enampakkumise

tingimuste

p

7.1.6

kohta

peab

esitama

eraldi

tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst)

allkirjastamisest?

Pakkumisvormi punktis 2 on kinnitus olemas, eraldi täiendavat dokumenti ei ole vaja

esitada.

58. Kas

enampakkumise

tingimuste

p

7.1.8

kohta

peab

esitama

eraldi

tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst)

allkirjastamisest?

Piisab enampakkumise vormi punkti 4 antavast kinnitusest.

2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_4_-_pakkumusvorm.pdf.

3 https://www.mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-ja-hanketeated#elmo.

4 https://www.mkm.ee/et/elmo-kkk.

3-18-1621

6(8)

63. Kas

enampakkumise

tingimuste

p

7.1.6

kohta

peab

esitama

eraldi

tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst)

allkirjastamisest?

piisab kinnitusest allkirjastatud pakkumusvormil.

65. Kas

enampakkumise

tingimuste

p

7.1.8

kohta

peab

esitama

eraldi

tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst)

allkirjastamisest?

Piisab allkirjastatud kinnitusest.

15. Kohtu hinnangul tuleb pakkumise vormist ja Korduma kippuvate küsimuste rubriigis

toodud küsimustest-vastustest koostoimes enampakkumise tingimustega järeldada, et kui

pakkuja või ühispakkujad vastavad enampakkumise tingimustes toodud nõuetele, siis piisab

selle kohta kinnituse esitamisest, sest vastustajal on üldjuhul võimalik nõuetelevastavust

kontrollida kas registritest või avalikest andmetest. Pakkuja või ühispakkujad ei pea esitama

tõendit selle kohta, et neil on olemas kasutamise järelevaataja ja nõutav võimekus.

16. Samasugust järeldust ei saa aga teha olukorras, kus pakkuja ise enampakkumise

tingimustele ei vasta ja ta otsustab kasutada oma koostööpartnerite teenuseid. Sellisel juhul

puudub kindlus, et koostööpartnerid ka tegelikkuses lepingu täitmisse kaasatakse ja pakkuja

suudab lepingut nõuetekohaselt täita. Enampakkumise korraldajal oleks küll võimalik registri-

ja avalike andmetega tutvudes tuvastada koostööpartnerite pädevust, kuid puuduks kindlus, et

nimetatud koostööpartnerid ka tegelikkuses lepingu täitmisel osaleksid (erinevalt

ühispakkujatest). Kiirlaadimistaristu jätkuv toimimine on avalikes huvides. Elektriautode

kasutajate jaoks on väga oluline, et neil oleks ka pärast taristu võõrandamist võimalik seda

jätkuvalt kasutada ja oma autosid laadida. Seega oli vastustaja kohustuseks taristu

võõrandamisele eelnevalt välja selgitada, kas taristu omandaja on suuteline seda haldama ja

töös hoidma. Pelgalt sellekohase kinnituse andmine ilma, et selle kinnituse õigsust oleks

võimalik kuidagi kontrollida, ei ole avalike huvidega kooskõlas. Seda arvestades oli vastustaja

24.07.2018 järelepärimine kaebajale põhjendatud.

17. Enampakkumise tingimused, pakkumise vorm ning Korduma kippuvate küsimuste

rubriigis esitatud vastused võisid jätta eksliku mulje, et pakkuja nõuetelevastavuse kohta ei

tule ühelgi juhul tõendeid esitada ja piisab vaid kinnituse esitamisest. Seega ei saa kaebajale

ette heita seda, et ta kohe koos pakkumisega enda nõuetelevastavust kinnitavaid tõendeid ei

esitanud. Kohus möönab, et enampakkumise dokumendid ei ole selles osas selged ja üheselt

arusaadavad. Halvasti koostatud dokumentidega seotud risk peab jääma reeglina dokumentide

koostaja kanda. Seega kuuluks kaebus rahuldamisele olukorras, kus vastustaja ei oleks andnud

kaebajale võimalust enda nõuetelevastavust täiendavalt tõendada. Sellises olukorras tulnuks

ebaselgete enampakkumise dokumentide koostamise tagajärjed jätta vastustaja kanda.

Praegusel juhul anti kaebajale võimalus enda nõuetelevastavust täiendavalt tõendada.

Vastustaja palus kaebajal esitada koostööpartneritega sõlmitud kokkulepped või lepingud, mis

tõendaks kaebaja vastavust enampakkumise tingimustele. Seega oli kaebajal võimalus

pakkumises esinevad puudused kõrvaldada ja tõendada, et ta on suuteline enampakkumise

võitmise korral taristut nõuetekohaselt haldama.

18. Kaebaja esitas 26.07.2018 vastustajale Proact Estonia AS-i juhatuse liikme Karel Kanneli

poolt 25.07.2018 allkirjastatud kokkuleppe ELMO kiirlaadimistaristu haldussüsteemi

võimalike probleemide lahendamise osas. Kokkuleppe kohaselt leppisid kaebaja ja Proact

Estonia AS kokku selles, et kui võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine

ei ole kaebaja hinnangul otstarbekas või selle rakendamisel kaebaja poolt esineb

3-18-1621

7(8)

tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on Proact Estonia AS võimeline looma ise või juhtima projekti

loomaks lahendust, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise eeldusel, et hetkel toimiv

lahendus vastab ELMO hankes olevale skeemile.

Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et nimetatud dokument ei ole kaebaja võimekuse

tõendamiseks piisav. Sellega kinnitab Proact Estonia AS, et ta on võimeline kiirlaadimistaristu

haldussüsteemi probleeme lahendama, kuid puudub kinnitus selle kohta, et kaebaja ja Proact

Estonia AS oleks kokku leppinud koostöö tegemises või sõlminud teenuse osutamise lepingu.

Dokument ei tõenda, et kaebajal oleks õigus nõuda Proact Estonia AS-ilt teenuse osutamist

kiirlaadimistaristu probleemide tekke korral. Samuti ei ole kaebaja kokkulepet allkirjastanud,

mistõttu ei saa seda pidada kahepoolseks kokkuleppeks. Sellest tulenevalt on õiguspärane

vastustaja järeldus, et kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimuste p-s 7.1.8 esitatud

nõudele.

19. Kaebaja esitas 26.07.2018 vastustajale ASTORFI OÜ juhatuse liikme Tanel Lillesaare

poolt 25.07.2018 allkirjastatud pakkumuses mitteosaleva tööandja kinnituse järgmises

sõnastuses:

“Käesolevaga mina, Tanel Lillesaar esindades tööandjat Astorfi OÜ reg. 11280344

juhatuse liikmena, olen andnud oma nõusoleku Tanel Lillesaare osalemiseks Luku-Expert

OÜ pakkumuses „ELMO kiirlaadimisvõrgustiku erastamine” ning kinnitan, et

eelpoolnimetatud isik on pakkumuse edukaks tunnistamisel hankelepingute elluviimise

perioodil kättesaadav ning võimeline täitma oma ülesandeid hankelepingute elluviimisel

ja meie töösuhe võimaldab tal seda täies mahus teha.”

Kohus nõustub vastustajaga, et ka see dokument ei ole piisav kaebaja nõuetelevastavuse

tõendamiseks. Dokumendist ei selgu, mida tähendab Tanel Lillesaare osalemine pakkumuses,

tema kättesaadavus lepingu elluviimise perioodil ja tema võimekus täita oma ülesandeid

lepingu elluviimisel. Kinnitusest ei selgu täpsemalt, millise teenuse osutamises on kaebaja ja

ASTORFI OÜ omavahel kokku leppinud. Seega ei saa see kinnitada, et kaebajal on olemas

kokkulepe kasutamise järelevaataja teenuse saamise osas. Samuti ei ole kaebaja kokkulepet

allkirjastanud, mistõttu ei saa seda pidada kahepoolseks kokkuleppeks. Sellest tulenevalt on

õiguspärane vastustaja järeldus, et kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimuste p-s 7.1.6

esitatud nõudele.

20. Kohus jätab tähelepanuta vaidluse selle üle, kas ASTORFI OÜ-l oli elektrivaldkonna

A-klassi pädevus määruse nr 88 § 8 lg 2 tähenduses. Enampakkumise teade, tingimused ega

ükski teine enampakkumise dokument ühtki elektrivaldkonna pädevusklassi ei nimeta ega

konkreetseid nõudeid selles osas ei esita. Kui vastustaja eesmärgiks oli, et pakkujal oleks

A-klassi pädevusega kasutamise järelevaataja, tulnuks sellekohane nõue enampakkumise

tingimustes selgesõnaliselt sätestada. Kuna seda pole tehtud, ei pidanud pakkujad oskama

sellise nõudega arvestada ja sellekohase nõude täitmata jätmist ei saa pakkujale ette heita.

21. Põhjendamatu on vastustaja etteheide kaebajale selles osas, et kaebaja esitatud

kinnitused/kokkulepped on allkirjastatud pärast pakkumise esitamise tähtaega. Kuna

enampakkumise dokumentidest ei tulnud selget nõuet selliste kinnituste/kokkulepete esitamise

kohta, siis ei pidanud pakkujad oskama nende esitamise vajadusega arvestada. Kirjaliku

kokkuleppe hilisem sõlmimine ei tähendaks iseenesest, et kokkulepet ei olnud juba varem

suuliselt sõlmitud.

22. Enampakkumise tingimuste p 6.1 kohaselt ei osale enampakkumises pakkumised, mis ei

ole tähtajaks laekunud või mis ei vasta enampakkumise mistahes tingimustes sätestatule, v.a

kui enampakkumise komisjon ei otsusta teisiti. Tähtaegselt esitatud, kuid tingimustele

3-18-1621

8(8)

mittevastava pakkumise kohta tehakse vastav märge enampakkumise avamise protokolli.

Enampakkumise tingimuste p-st 9 nähtuvalt avab enampakkumise komisjon kõik tähtaegselt

esitatud pakkumised (p-d 9.1-9.2) ja kontrollib nende vastavust tingimustele (p 9.3).

Enampakkumise

dokumentidele

mittevastava

pakkumise

esitanud

pakkuja

diskvalifitseeritakse pakkumismenetlusest ja esitatud pakkumine ei osale parima pakkumise

väljaselgitamisel (p 9.5).

Vastustajal lükkas eeltoodud sätete alusel õiguspärast kaebaja pakkumise tagasi, sest kaebaja

ei vastanud enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 esitatud nõuetele. Kuna kaebaja ei

vastanud enampakkumise tingimustele, puudub alus tema tühistamis- ja kohustamisnõudeid

rahuldada ning kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

23. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb tühistada ka halduskohtu 12.09.2018

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse

tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

24. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

24.1. Vastustaja ja Elektrilevi OÜ ei ole kohtule tähtaegselt oma menetluskulu dokumente

esitanud, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

24.2. SA KredEx taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 5649,60 eurot

(sisaldab käibemaksu). Menetluskulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo GLIKMAN

ALVIN OÜ 31.08.2018 arve nr 1800699 summas 3294 eurot, Advokaadibüroo Glikman

Alvin LEVIN OÜ 30.09.2018 arve nr 1800803 summas 1976,4 eurot ja 30.11.2018 arve

nr 1801087 summas 379,2 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Samuti on esitatud

menetluskulude nimekiri ning 12.09.2018 ja 16.10.2018 maksekorraldused kahe esimese arve

tasumise kohta. Arvetelt ja menetluskulude nimekirjast nähtub osutatud õigusabiteenuse

seotus praeguse asjaga.

Arvestades asjaoludega, et haldusasja keerukusaste ja maht ei olnud keskmisest suurem ning

kolmas isik kordas peamiselt vastustaja seisukohti, peab kohus kolmanda isiku taotletavaid

menetluskulusid põhjendamatult suurteks. Kohus peab praeguses asjas põhjendatud

menetluskuluks 3000 eurot ja mõistab selles ulatuses kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt

välja (HKMS § 108 lg 8, § 109 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/