2-17-15736/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15736

Tsiviilasi

B.B hagi V.I vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1379,52 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

B.B apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): B.B (isikukood

XXX, elukoht XXX ), seaduslik esindaja H.K (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiina Pill (e-post:

XXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V.I (isikukood

XXX, elukoht XXX ), lepinguline esindaja Kaie Mandel (e-

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-15736

post: XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu põhjendusi.

2. B.B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus B.B kanda.

4. Välja mõista V.I kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 432

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B.B-l tasuda V.I-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. 21.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt on B.B (hageja) sünnitõenditesse kantud

isana V.I (kostja). Hagiavalduse kohaselt tasub kostja lapsele elatist üldjuhul

seadusega kehtestatud miinimummääras, kuid see ei vasta lapse huvidele ja tegelikule

vajadusele. Lapse isa ei ole nõus suuremas ulatuses elatist lapse ülalpidamiseks

tasuma. Kostja rikub oma ülalpidamiskohustust.

2. Hageja on vähidiagnoosiga ja sellega kaasuvate probleemidega, kelle igakuised

kulutused on järgnevad: toidukulu 253 eurot, ravimid 15 eurot, riided ja jalanõud 50

eurot, hügieenitarbed 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, kodu ja majapidamiskulud 10

eurot, kasutuseelis 249,50 eurot, eluasemekulud 51,28 eurot, kindlustusmaksed 1,96

eurot, elektriarved 11 eurot, telekommunikatsioonikulud 5,4 eurot, telefoniarved 2

eurot, transpordikulu 12,60 eurot, vaba aeg ja kultuur 15 eurot, huviringid 87,5 eurot,

lemmiklooma kulud 68 eurot. Kokku on hageja igakuised kulutused 931 eurot. Hageja

nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 460,60 eurot.

3. 23.04.2018 menetlusdokumendis on hageja suurendanud hageja igakuiseid kulutusi

ning hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 571 eurot. Hageja lisab, et

kostja igakuine sissetulek on hageja seadusliku esindaja omast 855 euro võrra suurem.

Hageja leiab, et sellest lähtuvalt on kostjapoolne hageja ülalpidamiskohustus

proportsionaalselt ka suurem. Hagejale vajalikust ülalpidamissummast tuleb kostjal

tasuda seega 62%.

4. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis hagi esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 571 eurot. Samuti palus hageja määrata, et

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-15736

elatis ei või olla väiksem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ja koefitsiendi 2,284 korrutis.

Kostja vastuväited

5. Kostja tema vastu esitatud nõudeid ei tunnusta. Hageja diagnoos ei põhjusta talle

lisakulusid. Kostja on lisaks hageja vahetule ülalpidamisele tasunud elatist keskmiselt

309,50 eurot kuus. Elatise tasumine on olnud regulaarne ning kordagi ei ole kostjal

tekkinud võlgnevust. Kostja vaidlustab osaliselt hagiavalduses toodud hageja kulude

suuruse. Hageja seaduslik esindaja saab riigilt lapsetoetust 50 eurot kuus, mis tuleks

arvestada hageja ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka. Hageja toidukulud on

ülepaisutatud, kostja peab mõistlikuks toidukuluks 110,26 eurot. Riiete ja jalanõude

keskmine kulu on 30 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud kasutuseelise väärtust.

Hageja kasutuses oleva eluruumi kasutusväärtus on kostja hinnangul 229,50 eurot.

Kostja ei pea põhjendatud hageja transpordikulu, hageja perearst ei pea asuma Kehras.

Kostjal on samuti sõiduk, millega saab vajadusel hagejat transportida. Lemmiklooma

kulud on põhjendatud 34 euro ulatuses.

6. Kostja töötab Soome Vabariigis, mistõttu kahes riigis elamisega kaasnevad

paratamatult ka keskmisest kõrgemad kulud. XXX kinnisasi on omandanud kinke teel,

alalise isikliku kasutusõiguse alusel. Korteriomand VVV on soetatud eluasemelaenuga

ja kostja tasub igakuiselt ligikaudu 172 eurot. Hageja seaduslik esindaja liisib ise uut

sõidukit, mille liisingumakse on üsna kõrge. Kostja vahetas enda liisinglepingu alusel

enda kasutuses oleva sõiduki odavama vastu kuna liisingumaksed võtsid kostjalt

olulise osa tema igakuisest sissetulekust.

7. Samuti leiab kostja, et elatise väljamõistmisel minimaalsest määrast suuremas summas

ei ole võimalik siduda elatise suurust kuupalga alammäära muutumisega.

Maakohtu otsus

8. Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub välja

mõistmisele elatis alates 21.10.2017 kuni 31.12.2017 igakuiselt summas 378,44 eurot,

s.o kokku 891,17 eurot ning alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis

summas 375,43 eurot.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et kostja annab hagejale ebapiisavalt

ülalpidamist. Hageja väitel moodustavad tema ülalpidamiskulud igakuiselt summa

922,08 eurot ning kostjalt palub hageja välja mõista igakuise elatise summas 571

eurot. Kostja leiab, et hageja on kulud esitanud ülepaisutatult. Maakohus tuvastas, et

hageja igakuine ülalpidamiskulu on vähemalt 660,39 eurot.

10. Kohtu hinnangul saab hageja igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku

toetusega vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust. Kohus

arvestab ka sellega, et hageja viibib mõned päevad kuus koos ka kostjaga.

11. Hageja on leidnud, et vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole antud juhul

võrdväärsed ning seega peaks kostjapoolne ülalpidamiskohustus olema

proportsionaalselt suurem. Tuginedes poolte poolt esitatud andmetele ja tõenditele

ning kohtu poolt kogutud tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate sissetulekud ja

varaline seis ei ole käesoleval juhul võrdväärsed. Kostja sissetulek on ca 1000 eurot

hageja seadusliku esindaja omast suurem ning vara on kostjal rohkem. Arvestades

hageja vanemate sissetulekutega, leiab kohus, et hagejale vajalikust

ülalpidamissummast tuleb kostjal tasuda seega 62 %. Kuna kohtu arvates on hageja

igakuiste põhjendatud kulude suuruseks 660,39 eurot ning sellest tuleb maha arvestada

2017 a eest igakuine peretoetus 50 eurot ja 2018 a eest 55 eurot, moodustab kostja

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-15736

poolt tasumisele kuuluva elatise suuruseks 378,44 eurot kuus 2017 a eest ja 2018

aasta eest 375,43 eurot kuus.

12. Kohus ei rahulda hageja nõuet mõista elatis välja muutuva suurusena.

Hageja apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada

osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja palub teha

kohtuotsuse, milles lõpptulemusena mõistetaks kostjalt hageja kasuks välja elatis

528,71 eurot igakuiselt.

14. Apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses toob hageja esile, et ta ei vaidlusta maakohtu

otsust osas, milles maakohus tuvastas elatise nõude rahuldamisel hageja kulud

eluasemele, transpordile ja sõiduki korrashoiule. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja elatise nõude suuruse arvestamisel

toidukulud, riiete/jalanõude, hobide ja spordikulude ning lemmiklooma kulude osas

kokku 192,37 euro ulatuses kuus. 62% nendest kuludest tuleb tasuda kostjal. Seega

oleks kohus pidanud määrama kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 528,71 eurot

alates 01.01.2018 ning perioodi 21.10.2017 kuni 31.12.2017 eest oleks kohus pidanud

elatise välja mõistma summas 1227,92 eurot. Hageja leiab, et maakohus on valesti

osad hageja vajadused tuvastanud, jättes arvestamata asjas esitatud tõendid ning jättes

nõuetekohaselt otsuse põhjendamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

15. Kostja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hageja

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

arvestamata, et hageja kulude suurus igakuiselt on järgmine: toidukulu 194 eurot,

kulud riietele jalanõudele 79,45 eurot, hobidele 63,92 eurot, lemmikloomale 75 eurot.

Maakohus leidis, et hageja toidukulud moodustavad 120 eurot, riiete-jalanõude

ostmiseks kulub 50 eurot ning hobi ja trennikulud moodustavad 50 eurot kuus,

lemmikloomale tehtavaid kulutusi maakohus ei arvestanud.

18. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus

tuvastas hageja toidukulude suuruse, riiete ja jalanõude kulude suuruse. Seetõttu ei

korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus seonduvalt hageja

toidukuludega järgmist.

19. Hageja väidete järgi ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja peab sööma

erimenüü järgi. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Asjas on esitatud

toitumisnõustaja poolt soovituslik toitumiskava hageja suhtes ning selle kava kohaselt

moodustavad hageja toidukulud 35,26 eurot nädalas, mis teeb kuus umbes 140 eurot.

Kuna hageja viibib ka kostja juures ning maakohus on väljamõistetava elatise

arvestamisel sellest lähtunud, siis on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et

hageja toidukulude suuruseks on 120 eurot kuus. Hageja on ise esile toonud, et kostja

juures viibib ta aastas 62 päeva (II kd, tlk 1).

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et hageja keskmised

mõistlikud huvitegevuse kulud moodustavad 50 eurot. Apellatsioonkaebuses väidab

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-15736

hageja, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata selle, et hageja nimetatud

kulude suuruseks on 63,92 eurot kuus. Ringkonnakohus osutab, et kuigi esitatud

teenustelepingute järgi tuli keskmiselt hageja huvitegevusele nimetatud summa kuus

tasuda ei tähenda see seda, et sellist kulu reaalselt kanti. Nimelt võimaldab nii MTÜ

Väike Täht kui ka MTÜ Midrimaa leping seada tasumisele kuuluva summa sõltuvusse

hageja kohalviibitud kordadest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

põhjendamatult jätnud arvestamata selle, et hageja mõlema vanema kooskõlastusel on

hagejal lemmikloom ning seega tulnuks tema hooldamise mõistlikud kulud, milleks

tuleb lugeda umbes 30 eurot kuus, lugeda elatise hulka kuuluvaks. Siiski leiab

ringkonnakohus, arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust

(alates 2018.a. 375,43 eurot kuus), elatise erinevaid kulukomponente, et nimetatud

suuruses elatis võimaldab hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad mõistlikud kulud

katta, st ka võimalikud huvitegevuse jaoks tehtavad suuremad kulud kui 50 eurot, kui

ka lemmikloomale tehtavad mõistlikud kulud.

21. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus oleks pidanud elatise välja mõistma

muutuva suurusena. Maakohus on õigesti selgitanud, et kuna elatis mõistetakse välja

tunduvalt suuremas ulatuses kui elatise seaduses sätestatud miimimummäär, siis ei ole

põhjendatud elatis välja mõista muutuva suurusena. Menetluskulude ebaõiget jaotust

ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjenduste tõttu ei tähelda.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta

ringkonnakohtus kandnud kulusid lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse eest

kokku summas 432 eurot, tunnihinnaga 96 eurot, ajakuluga 4 tundi ja 30 minutit.

Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind on mõistliku

suurusega, arvestades esindaja töö mahtu. Seega tuleb kostja menetluskulude

hüvitamise taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-15736