1-15-6661/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

08. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6661 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

Prokurör

Tõlk

Ain Tali

Jelena Laas

Kohtuasi Viru Vangla materjalid R. -i vangistusest M tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

R. , M isikukood , kannab XXX karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.08.2012 ja lõpp 14.12.2019.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta R.M tähtaega vangistusest tingimisi enne vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.2012.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude toimepanemise laad on varieeruv. Viimatine kuritegu on toime pandud vangistuses viibimise ajal. Enamasti on kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks mõnuainete tarvitamine. Läbivalt esinevad vägivallakuriteod. Eelviimane ka kuritegu on toime pandud vanglas, grupi mõjul. Viimane kuritegu oli vägivald võimuesindaja suhtes. Soodusteguriks on isikule ebameeldivas olukorras viibimine.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

R.M taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas, et tööst vanglas pole ta keeldunud, kuid sellisele tööle, kus tuleb 15 minutiks nädalas minna, ta ei lähe. Teab, et kõik tingimused ennetähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole täidetud, aga kui vabastatakse, siis plaanib käia registreerimistel. Lähedasteks nimetas ema, abikaasa ja xxxx aastal sündinud lapse. Töökoht olla garanteeritud, arvuti töö, võtab vastu tellimusi kaupluses.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinn ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku ad ed eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. R.M-i käitumine vanglas käesoleva lahendi tegemise seisuga 9 ei ole olnud seaduskuulekas, tal on

kehtiv distsiplinaarkaristust . Kohus on at

. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumis e toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses t saab olema seaduskuulekas.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt kinnipeetav asuks elama abikaasa juurde 2-toalisesse korterisse xxxx. Korter kuulub abikaasale ja korteril võlgnevused puuduvad. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Isiku teks on , perega on toimunud pikaajalised kokkusaamised. lähedas ema, abikaasa ja tütar

Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav ja selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et kuritegusid on ta toime pannud ka grupis ja seda eelkõige teiste heakskiidu pälvimiseks. Eeltoodu põhjal ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest loobumiseks ei ole kinnipeetav aga valmisolekut ilmutanud ning jätkab nendega suhtlemist ka vangistuses.

R.M-il puudub v

abanemise korral töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole, sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu ja vanaema poolne materiaalne toetus. R.M-il puudub ka kogemus elada iseseisvalt. Kohtu hinnangul halvendab niigi kesist majanduslikku toimetulekut töökoha puudumine tema ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isik on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, tal on tasumata nõudeid 5743 eurot ning vabanemisfondis on üksnes 620,65 eurot. Kindlasti väärib märkimist põhimõtteliselt vanglas töötamast. ka see, et isik keeldub

Selline seisukoht viitab kohtu hinnangul subkultuursetele hoiakutele.

Positiivseks peab kohus seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, on läbinud riigikeele õppe A1 tasemel, osales MTÜ Teekond töös ning ta on viibinud vestlusel kuritegeliku käitumise teemal. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on mitterahuldav, kuna korraldusele kinnipeetava näol tegemist süstemaatilise tööst keeldujaga ja mitte allujaga, mis näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud asuma õiguskuulekale käitumisele.

Kinnipeetaval on p

robleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises näha riskitegurit vaatamata asjaolule, et puuduvad otsesed seosed alkoholi tarvitamise ning toimepandud kuritegude vahel. Isik on tarvitanud ka narkootikume, kuid narkosõltuvust tal diagnoositud pole.

R.M il on kõrge enesehinnang. K - ui kinnipeetav tunneb, et ei suuda ennast piisavalt hästi sõnades väljendada võib ta kasutada füüsilist jõudu, ka v anglas on probleeme ta lahendanud vägivallaga, on rünnanud kaaskinnipeetavat ning ametnikku ja põhjustanud seetõttu ohvritele kehavigastusi. Oma süüd kuritegude toimepanemises ei näe, pigem on süüdi tema vanus ja teiste provokatsioon.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses.

Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk a sjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. isik tõsimeeli sooviks Kohus on seisukohal, et kui loobuda kuritegelikust käitumisest, siis püüaks ta vältida ka distsipliinirikkumisi vanglas.

Ka märgib kohus, et isiku paigutamine kartserisse (kehtivatest distsiplinaarkaristustest seitsmel korral 10- ) korrarikkumistele vangistuse ajal ja kehtiva

45 päeva viitab tõsisematele te distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korral ajal. e käitumiskontrolli Vähetähtis pole ka asjaolu, et 2 viimast kuritegu on isik sooritanud vanglas ehk range järelevalve tingimustes.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik