2-18-3833/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2019, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-3833

Tsiviilasi

G Ki, T Gi ja M S avaldus Tallinn, xxx korteriühistu

28.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: G K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Avaldaja II: T G (isikukood xxx, elukoht xxx)

Avaldaja III: M S (isikukood xxx, elukoht xxx)

Lepinguline

esindaja

Ivar

Stukolkin

(e-post

saakfond@hot.ee)

Puudutatud isik: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood

xxx, asukoht xxx, e-post xxx)

Resolutsioon

1. G Ki, T Gi ja M S avaldus Tallinn, xxx korteriühistu

vastu 28.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks rahuldada.

2. Tuvastada Tallinn, xxx korteriühistu 28.06.2016

üldkoosoleku otsuste tühisus.

3. Jätta rahuldamata G Ki, T Gi ja M S alternatiivne nõue

Tallinn,

xxx

korteriühistu

vastu

28.06.2016

üldkoosoleku otsuste p 4.1 ja 4.2 kehtetuks

tunnistamiseks.

Menetluskulude

jaotus

ja

suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Tallinn, xxx korteriühistu kanda.

2. Välja mõista Tallinn, xxx korteriühistult G Ki, T Gi ja

M S kasuks menetluskulud 873,50 eurot (kaheksasada

seitsekümmend kolm eurot ja 50 senti), sh riigilõiv 50

eurot ja lepingulise esindaja kulu 823,50 eurot.

3. Välja

mõista

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2 (5)

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates

Avaldajate nõue ja asjaolud

1. Avaldajad paluvad KÜ xxx (edaspidi ka kostja) 28.06.2016 üldkoosoleku protokollis

märgitud kõigi otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.

2. 28.06.2016 üldkoosoleku protokollis on toodud järgmised otsused: p 4.1. üldkoosoleku

volituse andmine juhatajale L T 1) valida firma maja renoveerimise projekti koostamiseks,

projekteerimistingimuste kättesaamiseks, ehituslubade avalduse esitamiseks, projekti

allakirjutamiseks; 2) valida firma maja renoveerimise tööde teostamiseks; 3) laenulepingu

sõlmimine xxx (edaspidi pank) maja renoveerimiseks, laenusumma kuni 33 000 eurot,

tähtaeg kuni 20 a.; 4) maja kindlustuse variantide üle vaatamine, parema variandi valimine

ja kindlustuslepingu sõlmimine. Punktis 4.2. otsustas koosolek: 1) teostada korterelamu

säilitamiseks ja kaasajastamiseks järgmised vajalikud renoveerimistööd: fassaadi

soojustamine, vana betoonist aknalaudade demontaaž, uute aknaplekkide paigaldus, esiukse

paigaldus, el.lukkude paigaldus, fuajee katuse remont ja põranda plaatimine, vent. uute

mütside paigaldus ja isoleerimine, vana linoleumi eemaldamine ja uue linoleumi paigaldus,

ehitusprojekti koostamine ja kooskõlastamine, 2) taotleda pangast laenu maksimaalselt

433 000 eurot, tagastamise tähtajaga kuni 20 aastat nimetatud renoveerimistööde (sh

kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks ning

volitada sõlmima pangaga vastavad laenu- ja tagatislepingud, 3) kinnitada uueks

remonditasu suuruseks 0,84 eurot /m2 kohta, mille arvelt toimub laenumaksete tasumine

pangale, 4) laenu tagatiseks sõlmida varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse

panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu, 5) vajadusel

taotleda võetava laenu tagatiseks xxx (edaspidi xxx) laenukäendust maksimaalses ulatuses.

Laenukäenduse eest tasumine toimub vastavalt xxx poolt esitatud arvetele, 6) kinnitada

korteriühistu osakapitali suuruseks 1 euro/m2 kohta, 7) jagada laenusumma

proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe

ruutmeetri kohta. Laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt

korteriühistu poolt esitatud arvetele, 8) vajadusel volitada juhatust esitama kohalikule

omavalitsusele ehitusprojekt ja ehitusteatis ehitustööde teostamiseks. Samuti korraldama

ehitusetevõtete vahel remonditööde läbiviimiseks hankeid, et valida korteriühistu jaoks

parim pakkumine ning sõlmima vastav(ad) töövõtulepingu(ud), 9) volitada juhatust

sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus

laenulepingu toodud tingimustel, 10) laenumaksete võlgnevuse tekkimisel kohustub

korteriühistu panga esimesel nõudmisel sõlmima inkassoteenuseid osutava firmaga

korteriomanike viivisvõlgnevuste menetlemise käsunduslepingu, 11) koosolekul vastu

võetud otsused teha teatvaks kõikidele korteriühistu liikmetele (kirjeldada kuidas).

3. Peale kostja juhatuse esimehe L T surma, jõudis 2018. aasta jaanuari alguses kostja

liikmeteni 28.06.2016 üldkoosoleku protokolli koopia, millele on alla kirjutanud juhatuse

liige L T kui koosoleku juhataja ja D M kui protokolli koostaja. Avaldajad on kindlad selles,

3 (5)

et tegelikult sellist üldkoosolekut läbiviidud ei ole ja protokollis toodud otsuseid samuti

vastuvõetud ei ole.

4. Vaidlustatavale protokollile lisatud registreerimislehtedelt korteriühistu üldkoosolekul

osalejate kohta on näha, et korteriühistu 185 liikmest on vaid 95 registreeritud isikute

allkirjad, millest 103 korteriomaniku M allkiri ei saa olla tema oma, kuna korteriomanik on

9.08.2013 surnud ning kedagi ei ole pärijaks määratud; samuti ei ole avaldajad protokollile

alla kirjutanud. Suur osa korteriühistu liikmetest, kelle allkirjad on registreerimislehtedel

selgitavad, et liikmete käest saadi allkirjad registreerimislehele mitte üldkoosolekul, vaid

juhuslikel kokkusaamistel endise KÜ juhatuse esimehega või protokolli koostajaga või

elamu valvelauas, kusjuures osa liikmetest eitavad registreerimislehel oma nime järel oleva

allkirja neile kuulumist.

Puudutatud isiku vastuväited

5. Puudutatud isiku vastuse kohaselt valiti 2017. aastal peale juhatuse liikme L T surma

puudutatud isikule uus juhatus, kuid juhatuse tööd puudutav dokumentatsioon jäi üle

andmata. Seega uuel juhatusel puudus üldkoosoleku protokoll. Vaieldav üldkoosoleku

protokoll jõudis uue juhatuseni 2018. aasta alguses. Uus juhatus on seisukohal, et

vaidlustatud üldkoosoleku protokolli on koostanud L T koos haldusfirmaga korteriühistu

liikmete üldkoosolekut pidamata.

Kohtumääruse põhjendused

6. Vaidlust ei ole, et avaldajad on korteriomandite omanikud ja korteriühistu liikmed,

28.06.2016 üldkoosolekut ei toimunud ja avaldajad ei ole üldkoosoleku osalejate

registreerimislehele alla kirjutanud.

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6 tehakse tsiviilasja

menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega menetleb kohus

tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 613-618 tulenevalt hagita menetluses 28.06.2016

korteriühistu seaduse (KÜS) kehtinud redaktsiooni alusel. KÜS § 1 lg 1 järgi sätestab

korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.

Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata

küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid.

8. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

9. MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku

kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui

ühingu huvid seda nõuavad. Tulenevalt MTÜS § 20 lg 5 peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. Vastavalt MTÜS § 20 lg 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates

märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga

võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu

4 (5)

xxx põhikirja p 6.2 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtmisorgan.

Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud

mittetulundusühingute seaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku

kutsuma 15 päeva jooksul mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõudmise päevast

arvates.

10. Puudutatud isik võtab omaks, et vaieldav üldkoosoleku protokoll on koostatud L T poolt

korteriühistu üldkoosolekut pidamata. Avaldusele lisatud seletustega on tõendatud, et

28.06.2016 üldkoosolekul osalejate registreerimislehel on 49 liikme allkirjad kirjutatud

juhatuse liikme L T palvel üldkoosolekul osalemata (tlk 6-35). Allkirjad anti kas juhuslikel

kokkusaamistel endise KÜ juhatuse esimehega või protokolli koostajaga või elamu

valvelauas. Allkiri anti kas linoleumi, välisukse ja/või postkasti vahetamiseks või ei teata

üldse, millele alla kirjutati. Osa liikmetest ei võta registreerimislehel tema nime järele

kirjutatud allkirja omaks. Seega ei ole puudutatud isiku juhatus 28.06.2016 üldkoosolekut

kokku kutsunud, mistõttu on üldkoosoleku protokollis nimetatud otsused koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude,

siis tuleb kohtule teisena alternatiivselt esitatud nõue jätta rahuldamata. TsMS § 475 lg 1 p

13 ja 613-618 tulenevalt lahendab kohus asja määrusega.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

12. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda,

kuna puudutatud isik rikkus avaldajate õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus

lahendas asja avaldajate kasuks.

13. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras.

14. Avaldajate menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 823,50 eurot,

kokku 873,50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate

kulu. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on 110 eurot. Kohus peab asja keerukust

arvestades avaldajate menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning on seisukohal, et

need on esitatud vastaspoolelt väljamõistmiseks mõistlikus suuruses.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

5 (5)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajad esitasid

vastava avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/