4-08-11929/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-08-11929

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2009. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-11929 Kohtunik Malle Preimer Väärteoasi O.E väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.10.2009. a otsus Kaebuse esitaja O.E (ik: xxx, elukoht: xxxxxxx xxx xx – x, xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.10.2009. a otsus O.E väärteoasjas nr 4-08-11929 jätta muutmata. 2. O.E apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri Ida - Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Kadi Kuuseoja koostas 12.11.2008. a väärteoprotokolli nr AB 981429 selle kohta, et 12.11.2008. a kell 09.00 Harju maakonnas, xxx vallas, xxxxx, xxxxxxx xxxx marsruuttaksos nr xxx (liin xxxx –

xxxxxxx) tülitas O.E pahatahtlikult solvamise eesmärgil E. S., nimetas teda

kaasreisijate kuuldes mõnitaval toonil „tiblaks“, tekitades sellise väljaütlemisega E. S.

piinlikusja ebameeldivustunde ning alandas tema inimväärikust. Eelpool kirjeldatud

käitumisega rikkus O.E teiste isikute rahu avalikus kohas. Sellise teoga rikkus O.E

Rae valla avaliku korra eeskirja p 6.1, pannes sellega toime karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p 2 alusel edastas kohtuväline menetleja

väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule menetlusaluse isiku suhtes aresti mõistmise otsustamiseks.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 22.10.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-11929 mõisteti O.E

süüdi KarS § 262 järgi ning teda karistati rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist.

Kohus luges O.E süü KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendatuks tunnistajate E. S. ja R. L. poolt kohtuistungil antud ütlustega ja Eesti Keele Instituudi selgitusega sõna „tibla“ tähenduse kohta. Tunnistajate E. S. ja R. L. poolt kohtuistungil antud ütlustest on selgelt näha, et just nimelt

O.E, olles marsruuttaksos - seega avalikus kohas (sest avalikuks loetakse selline

koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga seotud), rikkus teiste isikute rahu avalikus kohas, kutsudes kaasreisijate kuuldes E. S. „tiblaks“. See on E. S. jaoks solvav väljend ja seejuures tundis E. S. ennast solvatuna. Seega kasutas O.E ebasündsat väljendit E. S. suhtes.

Kohtul pole alust kahelda tunnistajate E. S. ja R. L. poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud, et KarS § 318 ja KarS § 320 alusel kohaldatakse

ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Eesti Keele Instituudi selgitusest väljendi „tibla“ tähendusele selgub, et selle väljendi tähendus on HALV venelane. Märgend HALV tähendab „halvustav“.

Seega on täielikult tõendamist leidnud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemine O.E poolt. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid

asjaolusid kohus O.E käitumises ei tuvastanud. Arvestades seda, et O.E on varem ühel korral väärteo eest karistatud ja karistus on kustunud, leidis kohus, et O.E

suhtes tuleb kohaldada karistust, mis ei ole seotud isiku vabaduse piiramisega, nimelt rahatrahviga.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 22.10.2009. a otsuse peale esitas O.E apellatsiooni, milles ta

sisuliselt taotleb vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist. Apellatsiooni motiivides märgib O.E järgmist. Sotsiaalseid erisusi Eesti Keele Instituut ei tõlgenda. Vene keelt kõnelevad inimesed ja eesti

keelt kõnelevad inimesed on sotsiaalselt erinevas ühiskonna keelekultuuris. Eesti Keele Instituut ei tõlgenda põhiseadust, vaid selgitab sõna tähendust.

Kohtuotsuses on tõestamist leidnud, Eesti Keele Instituudi selgitus, sõna „tibla" on halvustav venelane. Sõbrad kutsuvad E. S.a nimega „neeger," on halvustav mustanahaline. Sõnadel „tibla“ ja „vanka“ ei ole halvustavat tähendust, mis tekitaks E. S.al ebameeldivusja piinlikkustunde. Sõnad „tibla“, „vanka“ ja „pronkskuju“ ei põhjusta E. S.ale piinlikkust

ega ebameeldivust. Kui sõbrad E. S. ja R. L. kasutavad taunitavaid sõnu, siis Rae valla

3

avaliku korra eeskirja p 6.1 kohaselt ei ole sõnad halvustavad ja kaaskodanike rahu

häirivad. Taunivad sõnad, mida kasutavad E. S. ja R. L., tekitavad kaasinimestes

ebameeldivustunde ja piinlikkustunde. Põhiseaduse § 9 kohaselt on kõigi ja igaühe

õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. E. S. on Eesti kodanik ja kõneleb eesti

keeles. Eesti kodanikul ei ole sõnal „tibla“ halvustav tähendus.

Avalikus kohas, ühistranspordis, ei ole sõna „tibla“ halvustava tähendusega reisija O.E ja Rae valla elanikele, kuid sõna „tibla“ on halvustav E. S.ale ja R. L. . E. S. ja R. L. ei tea sõna „tibla“ tähendust. Sõnal ei saa olla solvavat tähendust. Sõna saab tähenduse kui

sõna lauses kasutada. Sõna peab lauses formaalselt alluma sõnadele, et saaks „tauniva“

tähenduse. Sõnal „tibla“ on olnud halvustav tähendus Laulva revolutsiooni 1989. aastal. 2002. aastal on „tibla“ kirjanduslik termin A. K.` esseedes ja raamatutes. 2002. aastal tõusis segadus, reklaamikampaanias kasutati sõna „tibla“. A. K. selgitas, et „tibla“ on kirjanduslik

termin. „Tibla“ on ka O.E kirjanduslik termin, mida ta on lugenud A. K.` teostes.

Avalikus kohas ei ole O.E kasutanud solvavat lauset, mis Rae valla avaliku korra eeskirja p 6.1 kohaselt tekitaks E. S.ale piinlikkusja ebameeldivustunde.

Kohtuotsus on vastuolus põhiseaduse §-dega 9 ja 41 ning inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikliga 10. Kohtuotsuse nr 4-08-7102 kohaselt ei ole sõnadel „tibla“ ja „vanka“ halvustavat tähendust,

mis tekitaks E. S.ale ebameeldivusja piinlikkustunde. Sõnad „tibla“, „vanka“ ja „pronkskuju“ ei põhjusta E. S.ale piinlikkust ega ebameeldivust, ohtu elule ja tervisele või varale. Sõna ei saa olla Rae valla avaliku korra eeskirja kohaselt taunitav, kui sõna tekitab ebameeldivusja piinlikkustunde Rae valla elanikule või E. S.ale, kes ei tea sõna tähendust, mis E. S.a solvab. Ringkonnakohtu istungil apellant osaleda ei soovi.

4. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus O.E apellatsiooni koopia

Põhja Politseiprefektuurile ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse

suhtes. Ringkonnakohtule saadetud seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et kuna

tõestamist on leidnud nii väärteo toimepanek kui selle vastavus väärteokoosseisule, on

Harju Maakohtu poolt määratud karistus õiguspärane. Kuna menetlusalune isik ei ole toimepandud rikkumisest aru saanud, taotles kohtuväline menetleja rahatrahvi määramist ning jääb oma taotluse juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud argumentidel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

6. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et sõnal „tibla“ ei ole halvustavat

tähendust, mis oleks tekitanud E. S.ale piinlikusja ebameeldivustunde ning alandanud

tema inimväärikust. Maakohus on õigesti juhindunud Eesti Keele Instituudi selgitusest

väljendi „tibla“ tähendusele (tlk 49), milles märgitakse, et sõna „tibla“ tähenduseks annavad nii „Eesti õigekeelsuse sõnaraamat 2006“ (Tallinn 2006) kui ka „Eesti keele seletav

sõnaraamat“ (6 köites, Tallinn 2009) lakooniliselt: HALV venelane. Märgend HALV

4

tähendab „halvustav“. Ehkki sõnaraamatud annavad sõnade tähendused ja nende stiilimärgendid üldistatult, ilma kõikvõimalikke kontekste arvestamata, nähtub käesolevas

väärteoasjas kogutud tõenditest üheselt, et 12.11.2008. a kell 09.00 Harju maakonnas, Rae vallas, XXXXX, XXXXXXX XXXX marsruuttaksos nr XXX (liin XXXX – XXXXXXX) tülitas O.E E. S. pahatahtlikult, solvamise eesmärgil ja nimetas teda kaasreisijate kuuldes

„tiblaks“ mõnitaval toonil, tekitades sellise väljaütlemisega E. S. piinlikusja

ebameeldivustunde ning alandades tema inimväärikust. Seega kasutas O.E E. S. suhtes väljendit „tibla“ pahatahtlikus ja halvustavas kontekstis. Väärteoasjas olemasolevad

ning maakohtu poolt põhjalikult uuritud tõendid (vt käesoleva otsuse p 2) kinnitavad

seega üheselt ning täiesti arusaadavalt, et O.E pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on Harju Maakohus seaduslikult ja põhjendatult lugenud tõendatuks KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise O.E poolt. Ringkonnakohus nõustub täielikult Harju Maakohtu

otsuse põhjendustega ning VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Kohtunik Malle Preimer