1-17-9957/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 08. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9957 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Keili Rosar

Jelena Laas

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.N-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

U.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.07.2018 ja lõpp 05.03.2019.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega U.N vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-i vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks

2

U.N Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega KarS 199 lg 2 on süüdi tunnistatud § p teda karistati vangis 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses ja

tusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata

katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 ning lg 2 p 2 – 1, 5 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.11.2017.

Viru Maakohtu 21.03.2018 määrusega pöörati karistus täitmisele.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja vanglas viibib isik kuuendat korda.

Varem on teda karistatud varguste ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ka käesolev

kuritegu on vargus, seega ei ole kuritegude dünaamika muutunud. Soodusteguriks on narkosõltuvus.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

U.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab oma elu muuta. Selgitas, et viimasel aastal enne vangistust ta midagi ei tarvitanud ega joonud, käis tööl, maksis nõudeid, läbis individuaalse ravi ja käis iga nädal psühholoogi juures, ravi katkes aga vangistuse tõttu. Avaldas, et tööle hakkab automehhaanikuna, töökoht on olemas ja lähedaseks nimetas ema.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinn

ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu

ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 13- korral ning l korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem

ad

karistus ei ole isikule vajalikku eripre ed ventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. U.N-i

käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud

. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt kinnipeetav asuks elama

ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme

3

paigaldamiseks ning korteriomanik (kinnipeetava ema) on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Kinnipeetavat vabanemisel positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik on minimaalne: lähedaseks on ainult ema, isa ja elukaaslane on surnud. Samas ema ootab poega koju ja on valmis teda igati toetama.

Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Seega tutvusringkonnast lähtuv

uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et isiku enda sõnul ta kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle.

Vabanemisjärgse töökoha ad, kuigi isiku enda sõnul garanteerituse kohta andmed puuduv loodab ta tööle asuda OÜ’s , kus töötas Xxxx ametlikult ka enne vangistust.

Samas tuleb märkida, et U.N on eurot, mis rahalisi nõudeid summas 6428,62

mõjutavad tema igapäevast rahalist toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste

saabumine vabaduses uuesti tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt toime pannud just varavastaseid

kuritegusid majandusliku kasu saamine eesmärgil. Vähetähtis pole siinjuures ka asjaolu, et kinnipeetav õigustab vargusi raha vajadusega.

Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud alkoholi t, mida saab sõltuvus

pidada positiivseks. Samas on tal probleeme narkootikumide tarvitamisega, isik on

narkootikume tarvitanud ligi 15 aastat. Ka e

ma sõnul on U.N olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ja poeg on viibinud Viljandis narkorehabilitatsioonil. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest,

siis võib ta üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra taas parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks.

Ka on kinnipeetav varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt

vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel

katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul

on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saa

vutatud

ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Vangla hinnangul on U.N avalikkusele ohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul esineb majanduslikke raskusi ja t

a hakkab uuesti tarvitama sõltuvusaineid. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja võimaliku töökoha olemasolu -

ning lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste

puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja teiste isikute vara kaitseks tuleb U.N karistuse kandmist jätkata vangistuses.

4

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik