2-17-17298/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17298

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM hagi AS Coal Terminal

(pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja

Toomas Saarma vastu aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

nõude tunnustamiseks AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AS Coal Terminal pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja

Toomas Saarma apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood

10137319), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kalm

Kostjad: AS Coal Terminal (pankrotis, registrikood

10921416) pankrotihaldurid Andrias Palmits ja Toomas

Saarma, lepinguline esindaja Maarja Roht

Istungi toimumise aeg

05.12.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Kalm, kostjad

Andrias Palmits ja Toomas Saarma ning lepinguline esindaja

Maarja Roht

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018 otsus osaliselt tunnustatud nõude suuruse

osas, tunnustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM nõuet AS Coal Terminal

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

(pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus summas

283 971,91 eurot ning täpsustada maakohtu otsust kulujaotuse osas.

2. AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas

Saarma apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst

:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Tunnustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM nõuet summas 283 971,91 eurot

PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotimenetluses.

3.3. Jätta maakohtu menetluskulud AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite

Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma kanda solidaarselt.

3.4.

Rahuldada

aktsiaseltsi

TALLINNA

SADAM

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata maakohtu menetluses hüvitavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1740 eurot, millest 1440 eurot on lepingulise

esindaja kulud ja 300 eurot on riigilõiv.

3.5. Välja mõista AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritelt Andrias

Palmitsalt ja Toomas Saarmalt solidaarselt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kasuks

maakohtu menetluskulud 1740 eurot. Menetluskulud tuleb aktsiaseltsile TALLINNA

SADAM hüvitada AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.

3.6. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM avaldus menetluskulude

väljamõistmiseks summas 1147 eurot.

3.7. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotihalduritel Andrias Palmitsal ja Toomas Saarmal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1740 eurot) tasuda solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras. Viivist tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM

tasuda AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.

3.8. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma kanda solidaarselt.

3.9. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM taotlus apellatsiooniastme menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata aktsiaseltsi

TALLINNA SADAM apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1651 eurot.

3.10. Välja mõista AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritelt Andrias

Palmitsalt ja Toomas Saarmalt solidaarselt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kasuks

apellatsiooniastme menetluskulu 1651 eurot. Menetluskulud tuleb aktsiaseltsile

TALLINNA SADAM hüvitada AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.

3.11. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM taotlus apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitamiseks summas 286 eurot.

3.12. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotihalduritel Andrias Palmitsal ja Toomas Saarmal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1651 eurot) tasuda solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras. Viivist tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM

tasuda AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts TALLINNA SADAM (hageja) esitas hagi AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma (kostja) vastu hageja nõude

tunnustamiseks AS Coal Terminal (pankrotis, menetluses nimetatud võlgnik)

pankrotimenetluses.

2. Hageja ja võlgnik sõlmisid 30.09.2002 koostöölepingu nr 5433102 (leping). Lepingus

kokkulepitud tasusid on aastate jooksul korrigeeritud, viimati esitati võlgnikule

korrigeerimise teade 2016. aastal.

3. Lepingu p 2.2.2 järgi (ümber sõnastatud 20.11.2003 kokkuleppes) kohustus võlgnik

tema kasutuses olevas hoonete ja rajatiste kompleksis (terminalis) töötlema

kalendriaasta jooksul vähemalt 4 500 000 tonni kivisütt (kaupade minimaalse

töötlemise maht). Lepingu p 6.1 alusel kohustus võlgnik tasuma vastavalt töödeldud

kaupade hulgale hagejale kaubatasu. Võlgniku poolt hagejale tasumisele kuuluva

kaubatasu määrad on sätestatud lepingu p-des 6.1.1–6.1.4 ning lepingu p 6.4 nägi

hagejale ette võimaluse kaubatasu määrasid vastavalt Saksamaa tarbijahinna indeksi

muutumisele ühepoolselt suurendada.

4. Lepingu p 2.5 nägi ette, et kaupade minimaalse töötlemise mahu täitmata jätmisel

peab võlgnik hagejale leppetrahvina maksma kaupade minimaalselt töötlemise mahult

arvestatud arvutusliku kaubatasu ning kalendriaasta jooksul tegelikult makstud

kaubatasu summa vahe.

5. Võlgnik ei töödelnud 2016. ja 2017. aastal ühtki tonni kaupa ega tasunud hagejale

seega ka kaubatasusid. Vastavalt lepingu p-le 2.5 oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi,

mis vastas kaupade minimaalse töötlemise mahu eest tasumisele kuuluvale

arvestuslikule kaubatasule. Hageja arvutuskäik 2016. aasta leppetrahvi arvutamiseks

oli järgmine:

A. Töödeldud kauba

vahemik

B. Tonnide

hulk selles

vahemikus

C. Kaubatasumäär

tonni kohta

D. Kaubatasu kokku

(B x C)

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

0–1 000 000

1 000 000

0,296

296 000

1 000 001–2 000 000

1 000 000

0,264

264 000

2 000 001–3 000 000

1 000 000

0,222

222 000

3 000 001–4 500 000

1 500 000

0,190

285 000

KOKKU:

1 067 000

6. Kuna 2016. aasta kahel esimesel kuul kehtis 0,3% madalam kaubatasu määr, on

põhjendatud arvestada kaubatasu suuruseks 2016. aasta eest 1 067 000 eurost 0,05%

väiksem summa (533,50 eurot), s.o 1 066 466,50 eurot.

7. Hageja arvutas perioodi 01.01.2017–02.05.2017 eest (neli kuud ja kaks päeva)

tasumisele kuuluva leppetrahvi välja järgmiselt. Leppetrahv nelja kuu eest on

355 666,66 eurot (1 067 000 / 12 x 4). Leppetrahv kahe päeva eest on 5927,77 eurot

(1 067 000 / 12 / 30 x 2). Järelikult leppetrahv 2017. aasta eest kuni pankroti

väljakuulutamiseni on 361 594,44 eurot (355 666,66 + 5 927,77). Kokku oli hageja

leppetrahvinõue 1 428 060,94 eurot (1 066 466,50 eurot 2016. aasta kaubatasu +

361 594,44 eurot 2017. aasta kaubatasu). Sellele lisandus 62,40 eurot isikulubade

hooldustasu nõue 2017. aasta eest. Kokku oli nõude summa 1 428 123.34 eurot.

8. 02.05.2017 kuulutati välja võlgniku pankrot. 17.10.2017 toimus nõuete kaitsmise

koosolek, kus kostjad esitasid hageja nõuetele osalise vastuväite summas

284 721,91 eurot. Kostjate hinnangul on hageja nõue 284 721,91 euro osas valesti

arvutanud. Hageja nõustus vastuväitega üksnes 533,50 euro suuruses osas. Kostjad ei

vaielnud vastu isikulubade hooldustasule. Kostjad tunnustasid nõuet

1 143 934,93 euro ulatuses.

Kostjate vastuväited

9. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad ei

vaidlustanud leppetrahvi tasumise kohustust, vaidlusalune oli tasumisele kuuluva

leppetrahvinõude suurus. Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et kostjad ei vaielnud

isikulubade hooldustasu nõudele vastu. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad

vastuväite nii isikulubade hooldustasu nõudele kui ka leppetrahvile. Kostjad ei

nõustunud hageja käsitlusega leppetrahvi arvestamisel: võttes aluseks koostöölepingu

ja selle lisad, siis tuleb kostjate hinnangul kaubatasu suuruse arvestamisel juhinduda

aasta jooksul töödeldud kauba kogusest tervikuna, mitte osadena, ning vaadata, millise

p 6.1 alapunkti alla vastav kogus liigitub ning seejärel arvestada ja tasuda kaubatasu.

Töötlemata kauba kogus 2016. aastal (periood 12 kuud) oli 4 500 000 tonni ning ühiku

hind üle 3 miljoni tonni kauba korral perioodil 01.01.2016–28.02.2016 oli 0,189 eurot

ja perioodil 01.03.2016–31.12.2016 oli 0,190 eurot, seega moodustab 2016. aasta eest

leppetrahvi nõue 854 250 eurot. Hageja esitas 2016. aasta leppetrahvinõude summas

1 067 000 eurot, s.o 212 750 euro võrra suurem kui kostjate arvestuse kohaselt. Sellest

tulenevalt esitasid kostjad vastuväite nõudele osaliselt summas 212 750 eurot. Kostjate

leppetrahvi arvutuskäik oli järgmine:

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

Kogus (tonnid)

Ühiku hind

(eurod)

Periood

(kuud/päevad)

Summa (eurod)

üle 3 000 000 korral

0,189

01.01–28.02.2016

(2 kuud)

141 750

üle 3 000 000 korral

0,190

01.03–31.12.2016

(10 kuud)

712 500

üle 3 000 000 korral

0,190

01.01–02.05.2017

(4 kuud, 2 päeva)

289 684,93

kokku

1 143 934,93

10. Kostjad ei ole ega saa olla pankrotiseadusest tulenevalt seotud poolte praktikaga. Kui

pankrotihaldurid tuvastavad lepingu täitmisel asjaolusid, mis ei ole kooskõlas lepingus

sõnastatuga või selle mõttega, tuleb sellise asjaolu tuvastamisel esitada PankrS § 55 ja

§ 103 lg 2 viimase lause alusel halduritel vastuväide sellistele asjaoludele tuginevalt

esitatud võlausaldaja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul. Kostjate vastuväite aluseks

olev matemaatika ei ole äriloogika vastane, hageja enda kirjeldatud meetod aga küll.

Kostjad selgitasid, et olukorras, kus kaupa oleks osaliselt töödeldud, näiteks 3 miljonit

tonni, ning töötlemata koguseks oleks 1,5 miljonit tonni, siis on lepingu alusel hagejal

õigus nõuda (hageja loogika alusel iga vahemiku eest) kaubatasu töödeldud koguse

eest ja leppetrahvi. Hageja meetod on aga väär, sest sõltumata sellest, kas tegemist on

kaubatasu või leppetrahvi arvestusega, nõutakse võlgnikult esimese vahemiku eest

topelt tasu, sest nii 3 miljoni töödeldud kauba kui ka 1,5 miljoni töötlemata kauba

puhul kattuks nõude esimene vahemik (lepingu p 6.1.1).

11. Isegi, kui kohus ei nõustu kostjate arvutusmeetodiga, rõhutasid kostjad, et hageja on

esitanud 2016. aasta tasu ebaõigete algandmete alusel, kuna ei ole võtnud aluseks kuni

01.03.2016 kehtinud tasumäärasid. Õige määra puhul oleks hageja nõue 2016. aasta

eest 1 066 250 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

12. Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses

summas 284 188,41 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus

jättis menetluskulud kostjate kanda ja määras hageja menetluskulude suurusema

kindlaks 1740 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada võlgniku pankrotivara arvel.

Kostjatel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Viivis tuleb tasuda võlgniku pankrotivara arvelt.

13. Vaidlust ei olnud selles, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud leping, millest

tulenevalt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Poolte vahel oli vaidlus leppetrahvi

suuruse üle, täpsemalt selle üle, kuidas tõlgendada lepingu p 6.1 ja selle alapunkte, mis

sätestasid kaubatasu arvutamise alused. Kaubatasu suurusest sõltus vaidluse all olev

leppetrahvi suurus, mis tuli tasuda, kui võlgnik ei täida kalendriaasta kaupade

minimaalse töötlemise mahtu.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

14. Koostöölepingu poolteks olid hageja ja võlgnik. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse

lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud

tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või

pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda

mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb.

Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole

tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29

lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid,

samuti VÕS § 29 lg 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku

olemusest ja eesmärgist. Maakohus arvestas lepingupoolte varasemat praktikat ja seda,

et hageja ja võlgnik on aastaid tõlgendanud ja täitnud lepingut samamoodi, nagu seda

on kohtumenetluses teinud hageja. Lepingu p 6.1 tõlgendus viisil, nagu seda tegi

hageja, ei riku võlgniku ja/või võlausaldajate õigusi. Arvestada tuleb sellega, et

lepingupoolteks olid hageja ja võlgnik, kes on täitnud koostöölepingust ja selle

lisadest tulenevaid vastastikuseid kohustusi vastavalt poolte vahel aastaid kestnud

praktikale. Maakohus leidis, et hageja leppetrahvi arvutamise alused olid õiged.

15. Lepingus kokkulepitud kaubatasu arvutamise aluseks on n-ö mastaabisoodustuse

põhimõte, mille järgi on alates teatud kauba või teenuse mahu ületamisest järgneva

kauba või teenuse mahu eest makstav ühikutasu väiksem. Selliselt on kokku lepitud

lepingu p-des 6.1.1–6.1.4, s.t esimese miljoni tonni töötlemisel on ühiku hind kõrgeim,

alates teisest miljonist on täiendavad tonnid maksustatud väiksema tasuga jne kuni

kõige väiksema kaubatasuni sellele mahule, mis ületab 3 miljonit tonni.

Mastaabisoodustuse põhimõtte sisuks ei ole aga see, et mahu suurenedes teenuse

osutajale makstav tasu summaarselt väheneb, selline kokkulepe ei ole teenuse osutaja

seisukohast äriliselt põhjendatud. Lisaks tuleneb lepingu p-st 2.5, et võlgnikul tuleb

leppetrahvi tasuda üksnes ulatuses, milles tegelikul töötlemisel põhinev kaubatasu jääb

alla lepingus ettenähtud minimaalset kaubatasu. Seega ei saa tekkida olukorda, kus

ühe ja sama vahemiku eest küsitakse nii kaubatasu kui ka leppetrahvi. Võlgnik töötles

2016. aastal kaupa 0 tonni ja minimaalne kaubatasu oli võrdne selle aasta eest tasutava

leppetrahvi summaga. Uued kaubatasumäärad hakkasid kehtima alates 01.03.2016 ja

hageja selgitas, kui suured kaubatasumäärad kehtisid jaanuaris ja veebruaris 2016.

Maakohtu hinnangul oli põhjendatud 2016. aasta eest leppetrahvinõue summas

1 066 466,50 eurot.

16. Seoses leppetrahviga 2017. aasta eest märkis maakohus, et ta nõustub hageja poolt

väljatooduga ja leidis, et hageja poolt rakendatud proportsionaalne arvestus

2017. aasta esimese nelja kuu leppetrahvi kohta on õiglane. Arvesse on võetud asjaolu,

et tasumäärad on kaupade töötlemise erinevates vahemikes diferentseeritud, vähenedes

astmeliselt nende koguste suhtes, mis ületavad lepingus sätestatud kokkulepitud

piirmäärasid. Põhjendatud oli võtta arvesse kogu aasta leppetrahv ning jagada see

proportsionaalselt nelja kuu ja kahe päeva peale. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

võlgnik peaks maksma pooliku aasta eest ebaproportsionaalselt palju leppetrahvi

ainuüksi seetõttu, et esimesed kaubavahemike astmed on suurema tasumääraga.

17. Isikulubade hooldustasu nõue kuulus tunnustamisele. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu

teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on 01.03.2017 esildise kohaselt

võlgnikule väljastanud neli isikuluba ja hageja esitas võlgnikule arve nr A170001354.

Samuti puudus vaidlus selles, et võlgnikule on võimaldatud juurdepääs hageja

koosseisu kuuluvate sadamate sadamaaladele. Seadusest ega eelpool nimetatud

dokumentidest kirjalikku vorminõuet ei tulenenud. Lisaks selgitas hageja, et

dokumentidel on märkus „/allkirjastatud dokumendihaldustarkvaras/“. Hageja

allkirjaõiguslikud isikud on hageja vastavas elektroonilises keskkonnas

identifitseeritud, ning olles selles keskkonnas identifitseeritud, saavad

allkirjaõiguslikud isikud (sh juhatuse liikmed) oma konto kaudu allkirjastada

kõnealusesse keskkonda neile allkirjastamiseks laetud dokumente. Lisaks tasus

võlgnik perioodil 2014–2016 kõik isikulubade väljastamise ja isikulubade

hooldustasude arved.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

18. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

19. Kostjad leiavad, et maakohus tunnustas hageja nõuet põhjendamatult suures ulatuses

ja jäi eelnevalt menetluse käigus esitatud arvutuskäigu ja seisukohtade juurde.

20. Kostjad ei nõustunud maakohtu tõlgendusega VÕS §-le 29, kuna see ei ole kooskõlas

pankrotiseaduses sätestatuga ega pankrotimenetluse põhimõtetega. Ebaõige on

maakohtu järeldus, et pankrotihaldurid on seotud hageja ja võlgniku vahelise

praktikaga. Kostjate hinnangul toetab nende seisukohta PankrS §-s 55 ja § 103 lg 2

viimases lauses sätestatu. Seda, et pankrotihaldurid ei ole seotud lepingupoolte

varasema praktikaga kinnitab ka see, et pankrotimenetluses on nõuete vaidlustamise

õigus ka teistel võlausaldajatel. Juhul, kui võlausaldaja nõude vaidlustab, ei ole ta

seotud lepingupoolte varasema praktikaga ning tal on õigus sekkuda võlgniku ja

võlausaldaja vahelisse lepingulisse suhtesse õigusvaidluse läbi. Kohtu ülesandeks on

sellisel juhul selgitada välja lepingupoolte tegelik tahe, lepingu sisu ja muud nõude

tunnustamise vaidluses vajalikud asjaolud, et otsustada tunnustatava nõude aluse, sisu

ja suuruse osas. Kostjate arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgniku ja teiste

võlausaldajate huvisid ei rikuta sellega, et hageja on esitanud ja saanud nõude

tunnustatuks suuremas ulatuses, kui tal selleks õigust on. Asjaolu, et hageja ja võlgnik

on varasemalt nõude arvestusmeetodit aktsepteerinud, ei saa olla aluseks, et nõustuda

väära lepingu tõlgenduse ja praktikaga. Maakohtu käsitlus mastaabisoodustusest ja

selle kohaldumisest ei vasta lepingus kokkulepitule.

21. Kostjad on seisukohal, et hageja ei tõendanud isikulubade hooldustasu nõuet. Nõude

aluseks ei saa olla arve. Arve on vaid üheks nõuet tõendavaks dokumendiks.

Nõudeavaldusele lisatud koostöölepingust ja selle lisadest ei tulene arve esitamise

alust. Selle kohta, et otsus isikulubade väljaandmise korra ja hooldustasude suuruse

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

kohta on allkirjastatud dokumendihaldussüsteemis vastavalt hageja asjaajamiskorrale,

ei ole ühtegi tõendit. Niisamuti ei ole selge, milline oli hageja poolt viidatud

asjaajamiskord ning mil määral on seni täpsustamata elektroonilisse infosüsteemi

sisenemine ning seal edasiste tegevuste tegemine samastatav dokumendi

allkirjastamisega “konventsionaalsel viisil”. Hageja ei ole seejuures viidanud ka

ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt saaks sellises infosüsteemis tegutsemist otsuse

allkirjastamiseks lugeda. Kostjale arusaadavalt saab allkirjastamine toimuda vaid

omakäeliselt või digitaalallkirjaga.

Vastus apellatsioonkaebusele

22. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud

apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tunnustamisele kuuluva

nõude suuruse osas.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi, kuid

vaidlus on leppetrahvi suuruse üle. Nõuete kaitsmisel tunnustati hageja nõuet osaliselt

ja kostjad esitasid vastuväite summas 284 721,91 eurot. Esitatud hagis palus hageja

tunnustada nõuet summas 284 188,41 eurot.

25. Kolleegium ei nõustu AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite väitega, et

hageja ja võlgniku vahelise 30.09.2002 koostöölepingu p 6.1 tõlgendamisel ei tule

arvestada võlgniku ja hageja vahelise praktikaga lepingu täitmisel. Pankrotimenetluses

võlgniku vastu esitatud nõuete kaitsmise vaidluse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada,

kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, s.t tuleb lahendada vaidlus viisil, nagu oleks

see on hageja (võlausaldaja) ja võlgniku vahel. Seega lepingu tõlgendamisel tuleb

VÕS § 29 lg 5 p-de 2, 3 ja 6 järgi eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled,

s.t hageja ja võlgnik, on samale lepingutingimusele varem andnud ning nende

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Apellantidel kui pankrotihalduritel oli

lepingu eelneva täitmise ja lepinguosaliste poolt vaidlusalustele lepingpunktidele

antud tõlgenduse kohta võimalik saada teavet võlgnikult. Maakohus on leppetrahvi

arvestamisel lähtunud hageja ja võlgniku vahelisest varasemast praktikast kaubatasude

arvestamisel. Apellantide poolt viidatud PankrS § 103 lg 2, mille kohaselt vastavate

aluste olemasolul on haldur kohustatud võlausaldaja nõudele vastu vaidlema, ei anna

alust teha järeldust, et leppetrahv peaks olema arvestatud viisil, nagu seda soovisid

apellandid. Õige on see, et haldurid peavad kaitsma ka teiste võlausaldajate õigusi,

kuid see ei tähenda, et lepingut tuleb tõlgendada erinevalt lepingu pooltest.

26. Kolleegium nõustub hageja arvutuskäiguga, mis tuleneb 30.09.2002 lepingu p 6.1

tõlgendusest ja on kooskõlas lepinguosaliste tõlgendusega sellele punktile 2016.

aastale eelnevate kaubatasude arvutamisel. Eelnevalt on arvestatud kaubatasusid viisil,

mis olid kokku lepitud lepingu p-s 6.1, ja ainult kogusele, mis ületas aasta jooksul 3

miljonit tonni, kohaldati kõige madalamat kaubatasu. Kuna 2016. aastal ei töödelnud

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

võlgnik ühtegi tonni kaupa, siis on hageja õigesti arvutanud leppetrahvi 30.09.2002

lepingu p 6.1 järgi.

27. Apellantide arvestuse kohaselt on isegi juhul, kui lähtuda hageja arvestusest,

leppetrahvi summa 2016. aasta eest 216,50 euro võrra väiksem, kuna hageja arvestus

on ebatäpne. Selles osas kolleegium nõustub apellantidega. Kolleegium on

kontrollinud maakohtu arvestust ja arvude suurusjärku ja täpsusastest arvestades on

ilmselt tegemist poolte arvestuste puhul ümardamisel tekkinud erinevusega. Kuna

apellantide arvestuskäik on täpsem ja kontrollitav, siis lähtub kolleegium sellest.

Seega 2016. aasta eest on leppetrahvi arvestus alljärgnev:

kauba kogus aastas

4 500 000

periood

01.01.2016-31.12.2016

ühiku hinna kehtivus/

kauba koguse vahemik,

miljon tonni

01.01.2016-28.02.1016

2 kuud

0-1

0.295 eurot

49 166,67 eurot

1-2

0,263 eurot

43 833,33 eurot

2-3

0,221 eurot

36 833,33 eurot

Üle 3

0,189 eurot

47 250,00 eurot

Kokku 177 083,33 eurot

ühiku hinna kehtivus/

kauba koguse vahemik,

miljon tonni

01.03.2016-31.12.2016

10 kuud

0-1

0,296 eurot

246 666,67 eurot

1-2

0,264 eurot

220 000,00 eurot

2-3

0,222 eurot

185 000,00 eurot

Üle 3

0,190 eurot

237 500,00 eurot

Kokku 889 166,67 eurot

2016. aasta kokku :

1 066 250,00 eurot

28. Kuna leppetrahv 2016. aasta eest on täpsema arvutuse järgi 1 066 250 eurot, siis

maakohus on tunnustanud nõuet 216,50 euro võrra suuremana (1 066 466,50-

1 066 250).

29. Ebaõige on apellantide käsitlus, et 2017. aasta leppetrahv tuleks arvestada ainult

30.09.2002 lepingu p 6.1.4 järgi. Hageja on 2016. aasta eest leppetrahvi arvutamisel

lähtunud keskmisest aasta kaubatasu määrast arvestusega, et töödelda tuli aasta

jooksul vähemalt 4,5 miljonit tonni. Kolleegiumi arvates on selline trahvi arvestamise

viis kooskõlas 30.09.2002 lepingu p-dega 2.2, 2.5 ja 6.1.

30. Isikulubade hooldustasude nõude 62,40 eurot tunnustamisel ei lähtunud maakohus

mitte ainult võlgnikule esitatud arvest, vaid analüüsis ka poolte eelnevat praktikat

isikulubade hooldustasuga seonduvalt. 30.09.2002 lepingu p 4.1.1 järgi on hoonestajal

(võlgnikul) õigus kasutada vastavuses sadama eeskirjaga Muuga sadama

infrastruktuuri objekte ulatuses ja viisil, mis on vajalik terminali ja raudtee

valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja juhatuse esimehe 08.02.2013 käskkirjaga nr 5 on

kinnitatud „Sadamaaladele sissepääsu kord” (edaspidi: kord), milles on reguleeritud

sadama territooriumil viibimiseks isikulubade väljaandmine ja tasud. Aasta tasuks ühe

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

loa eest oli 13 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 55-61). Apellandid ei ole väitnud,

et isikulubasid ei ole väljastatud. Seega tulenes võlgniku kohustus tasuda isikulubade

hooldustasu 30.09.2002 lepingust. See, et hageja ei ole tõendanud korra allakirjutamist

allkirjaõigusliku isiku poolt, ei anna alust jätta nõue 62,40 euro osas tunnustamata.

Korra kinnitamise käskkirjal on märge, et see on allkirjastatud

dokumendihaldustarkvaras, mis hageja selgituse kohaselt on asutusesiseseks

kasutamiseks loodud tarkvara, milles on võimalik tuvastada, kas dokument on

allkirjastatud. Ringkonnakohus peab piisavaks seda, kui kord on kinnitatud juhatuse

liikme poolt eelkirjeldatud viisil. Alust ei ole järeldada, et hageja äriühingu sisesed

aktid peaksid olema alla kirjutatud juhatuse liikme poolt omakäeliselt või digitaalselt

ID-kaarti kasutades.

31. Ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust tühistada

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda.

Ringkonnakohtu lahendi kohaselt muudeti tunnustatud nõude suurust marginaalses

määras (0,076%) ja seda põhjusel, et täpsustati vaidlusaluse nõude arvutust. Eeltoodu

tõttu on õige jätta maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Maakohus

ei ole vaidlustatud otsuses määranud, kas apellandid peavad kulud kandma solidaarselt

või võrdsetes osades. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulud kostjate kanda

jätta TsMS § 165 lg 3 järgi solidaarselt, kuna nõudele on vastu vaielnud mõlemad

pankrotihaldurid ühiselt. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Hageja

menetluskulude suuruseks määras maakohus 1740 eurot, millest 1440 eurot oli kulu

lepingulise esindaja teenusele ja 300 eurot riigilõiv. Apellandid menetluskulude

suurust vaidlustanud ei ole.

32. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega 0,076% ulatuses ainuüksi

arvutuskäikude erinevuse tõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsiooniastme

menetluskulud tuleb TsMS § 165 lg 3 ja § 171 lg 1 järgi jätta solidaarselt apellantide

(kostjate) kanda.

33. Hageja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse järgi on ta

apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 1547 eurot (ilma käibemaksuta), millele

lisanduvad kulud seoses 05.12.2018 kohtuistungil osalemisega. Teenuse keskmine

tunnihind on 130 eurot. Hagejat esindasid vandeadvokaadid Peeter Viirsalu ja Andres

Kalm. Vastavalt taotlusele lisatud arvetele ja selgitustele on hageja esindajad tutvunud

16.05.2018 ja 17.05.2018 kostja seisukohtadega 1,2 tundi, kulutanud 0,4 tundi

kohtuotsuse analüüsile, 6,7 tundi apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse

koostamisele ja täiendavalt 0,7 tundi vastusele koostamisele, 2,2 tundi täiendavale

analüüsile ja kliendiga suhtlemisele, 0,4 tundi menetlusdokumendi täiendamisel ja 0,3

tundi apellatsioonkaebuse vastuse täiendamisele. Kokku oli ajakulu 11,9 tundi.

Kohtuistungi protokolli järgi on hagejate esindajal kulunud 2 tundi kohtuistungiks

ettevalmistamiseks ja kohtuistung kestis 1 tunni. Kostjad leidsid, et hageja

menetluskulud on ülepaisutatud: kahe advokaadi kasutamine ei olnud põhjendatud,

büroosiseste nõupidamistele ja kliendisuhtlusele kulunud aja põhjendatust ei saa

hinnata, kuna vastavate toimingute kohta puuduvad toimikus dokumendid, toimingud

enne maakohtu otsuse tegemist ei kuulu apellatsiooniastme kuludena hüvitamisele ja

teenuse tunnihind on üle paisutatud ning võiks olla 120 eurot.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298

34. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kolleegium leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendamatud osas, mis

puudutab toiminguid enne maakohtu otsuse tegemist, s.o 1,2 tundi. Hagejal oli küll 2

lepingulist esindajat, kuid teenuse kirjeldustest ei nähtu, et nad oleksid toiminguid

dubleerinud. Suhtlus kliendiga on lepingulise esindaja poolt teenuse osutamisel vajalik

ja ajakulu arvestades ei ole selle maht üle paisutatud. Büroosisene nõupidamine on

toimunud enne maakohtu otsuse tegemist ja ringkonnakohus ei pidanud seetõttu

toimingut põhjendatuks. Ringkonnakohus vähendab kohtuistungi ettevalmistamise

mõistlikku aega. Arvestades, et esindajale olid vaidluse asjaolud tuttavad, siis piisav

on 1 tund. Esindaja tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta on tavapärane

vandeadvokaadi teenuse tunnihind. Seega on põhjendatud ajakulu 12,7 tundi, mille

eest kuulub hüvitamisele 1651 eurot. Rahuldamata jääb taotlus 286 euro ulatuses.

35. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb vastustaja taotlusel apellantidelt vastutaja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja

mõista viivis.

36. Kõik menetluskulud kuuluvad hüvitamisele AS Coal Terminal (pankrotis)

pankrotivara arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Meeli Kaur

Mati Maksing

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-17298