2-17-15357/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15357

Tsiviilasi

XX ja YY hagi aktsiaselts BAMBONA vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.03.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

33 224,72 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja:

aktsiaselts

BAMBONA

(registrikood

10399486), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl-

Morten Jõgi, vandeadvokaadi abid Villy Lopman ja

Angela Kase

Istungi toimumise aeg

05.12.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja YY, hagejate esindaja vandeadvokaat Raul Talts ja

nõustaja

KK

ning

kostja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaadi abid

Villy Lopman ja Angela Kase

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 29.03.2018 otsus jätta muutmata.

2. XX ja YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta solidaarselt XX ja YY kanda.

4. Aktsiaseltsi BAMBONA taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada

osaliselt.

Määrata

aktsiaseltsi

BAMBONA apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1620 eurot.

5. Välja mõista aktsiaseltsi BAMBONA kasuks XX-lt ja YY-lt solidaarselt

apellatsiooniastme menetluskulud 1620 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1620 eurot) tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja 1) ja YY (hageja 2, koos hagejad) esitasid hagi aktsiaseltsi BAMBONA

(kostja) vastu kahjuhüvitise 30 229,55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 566,37 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse

viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tartus Teguri tänav 45d asuva kinnistu (registriosa

nr 4261103, hagejate kinnistu) ühisomanikud. Hagejate kinnistut haldab osaühing

FORMIXI (haldaja). Hagejate kinnistu idaküljel asub kostjale kuuluv Teguri tänav 47

kinnistu (registriosa nr 2884103, kostja kinnistu). 09.04.2016 toimus kostja kinnistul

tulekahju,

mille

tekkekohaks

olid

kostja

kinnistu

edelanurgas

ladustatud

puitmaterjalist puuviljakastid ja -alused, mis olid täidetud põhuga. Põlema läinud

puuviljakastidelt ja -alustelt kandus tuli edasi kostja kinnistul asunud laohoonele ja

veoautole. Põlengust sai tule- ja kuumakahjustusi hagejate kinnistu idaservas põhja-

lõuna suunal paiknev hoone (garaaž-töökoda) ja selle sisseseade. Tuli ja kuumus

kandus hagejate kinnistul olnud garaaž-töökoja idaseinani ja kahjustas hoone

ühekorruselist osa umbes 40 m laiuselt. Kuumakahjustusi sai ka hagejate kinnistul

paikneva hoone kahekorruselise osa räästaplekk ja katuse rullmaterjal.

3. Päästeameti sündmuse kirjelduse andmetel sai tuli alguse põlevmaterjalist alustest.

Aluste hunnikud olid umbes 5 m kõrged. Hagejate kinnistul ja kostja kinnistul oleva

betoonmüüri vahe ei olnud rohkem kui 3,35 m. Tule levikut soodustavaks asjaoluks

oli kostja laohoone kõrval lahtisel platsil olev põlevmaterjal. Hagejate kinnistul asuva

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

garaaž-töökoja küttesüsteem vastas kõigile tuleohutusnõuetele. Tulekahju ei saanud

algust hagejatele kuuluvalt kinnistult.

4. Kostja rikkus seadusest tulenevat kaitsenormi ja vastutas võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1045 lg 1 p 7 alusel. Rikutavaks kaitsenormiks on tulekahju ajal kehtinud

tuleohutuse seaduses (TuOS) § 19 lg 1 ja siseministri 02.09.2010 määruse nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi: määrus)

§ 3 lg 1 ja § 5 lg 2. Viidatud määruse kohaselt tuleb põlevmaterjali hoiustada hoonest

vähemalt 4 m kaugusel. Kuna kostja ladustas laoplatsil põlevmaterjali rohkem kui

1000 m3, siis tuli põlevmaterjali hoidmine kooskõlastada Päästeametiga, mida kostja

ei teinud.

5. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et kostja ladustas jäätmeid. Kuna kostja kasutas

puuviljakaste uuesti ja neid ei olnud ära visatud, siis ei olnud tegemist jäätmetega.

Hagejad leidsid, et kostjale oli ettenähtav oma käitumisega tuleohu (ja kahju)

põhjustamine. Alternatiivselt tulenes kostja vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. Kui

kaitsenorm puudub, siis lasus kostjal selles olukorras käibekohustus, mida ta rikkus.

Hagejad märkisid, et asjaolu, et 2015. aasta tuleohutuskontrolli käigus ei tuvastatud

tuleohutusnõuete rikkumisi puuviljakastide ladustamise osas, ei tähenda, et sellist

rikkumist ei olnud tulekahju toimumise ajal.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja ei rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega käibekohustust. Pärast tulekahju

toimumist läbiviidud kriminaalmenetluses ei tuvastatud kostjapoolset rikkumist.

Määruses toodud nõuete kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Kostja ei hoidnud

põlevmaterjali tuleohtlikult ega hagejate kinnistul olevale ehitisele liiga lähedal.

Määruse § 3 lg 2 kohaldamise eeldus on, et hoones viibivad püsivalt inimesed ja

ladustatakse põlevamaterjale. Hagejate kinnistul asuval ehitisel puudus kasutusluba,

seega ei tohiks nimetatud hoonet kasutada ja seetõttu ei saanud seal püsivalt viibida

inimesi. Kostja ei ladustanud põlevmaterjali, vaid põlevmaterjalist jäätmeid. Määruse

§ 4 lg 3 kohaselt tuleb ladustada põlevmaterjalist jäätmeid hoonetest vähemalt 2 m

kaugusel. Kuna kostja ei ladustanud põlevmaterjali, siis ei rikkunud kostja ka

kohustust kooskõlastada põlevmaterjali hoidmine Päästeametiga. Kostja ei rikkunud

teisi nõudeid tulekahju tekkimist ja levimist vältivate meetmete rakendamisel (TuOS §

3 lg 1, p-d 1, 2, 5 ja 8).

8. Kostja oli seisukohal, et tuleohutusnõudeid rikkusid hagejad ning tulekahju oli

põhjustatud hagejate tegevusest. Hagejate kinnistul asuv juurdeehitus, mille

kahjustamist hagejad kostjale ette heitsid, oli ehitatud omavoliliselt ning see oli

ebaseaduslik. Ehitis ei vastanud ehitusloas sätestatud tingimustele ning sellel puudus

kasutusluba. Hagejad peavad kasutusloata garaaž-töökojas autovärvimistöökoda, mille

juurde kuulub mitme korstnaga katlamaja. Kostja leidis, et tegeledes garaaž-töökoja

pidamisega kasutusloata ehitises (sh kasutusloata tulekoldega katlamajas), rikkusid

hagejad hoolsus- ja tuleohutusnõudeid ega käitunud käibes vajaliku hoolega. Hagejad

rikkusid tuleohutusnõudeid ka garaaž-töökoja ehitamisel/laiendamisel. Tulekahju

põhjustas garaaž-töökoja korstnast väljalennanud säde.

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

9. Hagejatele tekitatud kahju suuruse osas leidis kostja, et see oli tõendamata ning kahju

ja kostja õigusvastase teo vahel puudus põhjuslik seos. Hagejad ei tõendanud, et

tulekahju kahjustas hagejate kinnistut just arvetel ja hinnapakkumisel nimetatud

ulatuses. Hagejatele tekkis kahju hagejatest endast tulenevalt. Hagejad ei tõendanud

ega põhjendanud, kuidas oleks arbuusikastide teistsugune ladustamine või ladustamise

kooskõlastamine Päästeametiga ära hoidnud tulekahju.

10. Kostja tõendas, et ta järgis enda kinnistul tuleohutusnõudeid ja käibes vajalikku hoolt

ning tulekahju ei tekkinud kostja objektiivse hooletuse tagajärjel. Täiendavalt märkis

kostja, et kuna tulekahju sai alguse hagejate rikkumistest ja hagejate (ehitus)nõuetele

mittevastavast töökojast, eksisteeris käesoleval juhul alus hagejate nõude VÕS

§ 139 lg 1 alusel vähendamiseks nullini.

Esimese astme kohtu otsus

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning

määras

kostja

menetluskuludena

kindlaks

6927,50

eurot.

Hagejatel

tuleb

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

12. Vaidlust ei olnud selles, et 09.04.2016 toimus kostjale kuuluval kinnistul tulekahju ja

hagejate kinnistul asuv ehitis sai selle tagajärjel kahjustada.

13. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on isiku tegu eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kui nimetatud nõude eeldus ei ole

täidetud, siis kontrollib kohus kahju tekitamise õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 5

järgi, kui selle tagajärjel rikutakse kannatanu omandit. Tulekahju tagajärjel sai

kahjustada hagejate kinnistul asuv ehitis. Kuna hagejate omandit rikuti, on kahju

tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi eelduslikult

õigusvastane.

14. Maakohtu hinnangul oli asjatundja KV arvamuse ja kriminaalasjas üle kuulatud

tunnistajate ütlustega tõendatud, et tulekahju sai alguse lahtise tule allikast ja selleks

allikaks oli hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast lennanud säde.

Tunnistajate ütlustega ja kriminaalasjas kannatanu ülekuulamise protokolliga oli

tõendatud, et 09.04.2016 küttis hageja 2 garaaž-töökoja katelt ajavahemikus 08.30.–

13.00. Asjatundja LR tunnistuse kohaselt oli võimalik, et tulekahju põhjustas garaaž-

töökoja korstnast lennanud säde. Tunnistaja SR ütlustega oli tõendatud, et kinnistutel

ei olnud kahtlast tegevust, mis võimaldas välistada süütamise versiooni. Asjatundja

KV

arvamuse,

tunnistajate

ülekuulamise

protokollide

ja

sündmuskoha

vaatlusprotokolliga oli tõendatud, et kostja ladustas oma territooriumil puitkaste ja -

aluseid, milles oli pakendamisest jäänud põhku. Tõendatud ei olnud hageja väide, et

kõik kastid olid täidetud põhuga. Lisaks oli sündmuskoha vaatlusprotokolliga

tõendatud, et tulekahju sai alguse ladustatud kaubaalustest. Kostja väide, et

betoonmüüri ja hageja kinnistu vahemaa on umbes 3,5 m, oli tõendamata. Maakohus

ei lugenud tõendatuks, et puitaluste virnad olid umbes 5 m kõrged. Nimetatud väide

tuleneb üksnes väljakutset kirjeldanud andmetest, mille tõesust ei saa kontrollida ning

pole teada, kellelt see info pärineb.

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

15. Hageja hinnangul oli rikutavaks kaitsenormiks TuOS § 19 lg 1 ja määruse § 3 lg 1 ja §

5 lg 2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas määruse § 3 lg-s 2 sätestatud

nõuded, sest garaaž-töökojas ei viibinud püsivalt inimesi.

16. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja ladustas oma territooriumil põlevmaterjali või

põlevmaterjalist jäätmeid ja millised määruse sätted sellest tulenevalt kohaldamisele

kuuluvad. Maakohtu hinnangul olid kostja territooriumil ladustatud puidust kastid ja

alused, milles oli põhu jääke, vaadeldavad põlevmaterjalist jäätmetena jäätmeseaduse

(JäätS) § 2 mõttes. TuOS § 2 lg 3 järgi on põlevmaterjal süttiv aine, vedelik või

valmistis, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna

kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid

gaase ja kuumi või põlevaid tilku. Kostja on kohustatud isik pakendiaktsiisi seaduse

(PakAS) mõttes, sest on isikuks, kes laseb Eesti turule kauba pakendeid.

Pakendiseaduse (PakS) § 4 järgi on pakendijäätmed mis tahes pakend või

pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks JäätS § 2

tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud

jääke. Kostja on oma kohustuse täitmiseks sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga

lepingu jäätmete kogumiseks ning taaskasutamiseks. Hagejate viide, et leping on

sõlmitud tagantjärele, ei olnud maakohtu hinnangul õiguslikult oluline, sest

pooltevahelist lepingulist suhet tõendavad lisaks lepingule ka arved. Jäätmekäitluse

korraldamist tõendavad täiendavalt osaühingu Contrailer vastus ja arved. Maakohtu

hinnangul olid tunnistaja UK ülekuulamise protokollis esitatud väited kastide

taaskasutamise kohta üldised ega lükanud ümber dokumentaalsete tõenditega

tõendatud asjaolu. Samuti oli maakohtu jaoks ebausutav, et uuesti kasutamiseks

mõeldud puidust pakendeid hoiti välitingimustes.

17. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostja määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet. Tõendatud

ei olnud, et kostja territooriumil oli ladustatud põlevmaterjali rohkem kui 1000 m³.

Tõendamist ei leidnud, et territooriumil oli ladustatud kaste ühtlaselt 19 m x 25 m x 5

m risttahukana. Tunnistaja UK ülekuulamise protokolli kohaselt olid kastid ladustatud

1,4 m kõrge betoonmüüri kõrguselt ning teine ja kolmas virn olid kõrgemad kui

betoonsein ning et enamik kaste olid tühjad. Osa kaste sisaldas põhku, mis olid

mõeldud arbuusidele pehmenduseks. Fotodelt nähtuvalt ei saanud kastid olla põhuga

täielikult täidetud (I kd, tl 178–181). Maakohus lähtus Päästeameti arvamusest, et

põlevmaterjali ruumala tuleb arvutada ilma õhuvahedeta (I kd, tl 118 pöördel, vastus

küsimusele nr 3). Asjaolu, et kostja ei rikkunud määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet

kinnitab ka asjaolu, et Päästeamet on korduvalt kostja kinnistul viibinud enne

tulekahju, tulekahju ajal ja pärast tulekahju, kuid ei tuvastanud uurimise käigus

kostjapoolseid tuleohutusenõuete rikkumisi (I kd, tl 94).

18. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostja määruse §-s 4 sätestatud nõudeid. Poolte

kinnistute vahel asub betoonmüür. Nimetatud müür oli piisav, et täita määruse § 4

lg-st 2 tulenev tuleohutuse nõuet. Isegi kui eeldada, et hagejate kinnistul asuvas

hoones viibisid püsivalt inimesed, siis oli täidetud ohutu kaugus 2 m.

19. Maakohus kontrollis, kas kostja rikkus muid käibekohustusi ja vastutab hagejatele

tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt. Käibekohustus tuleneb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise

käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Sellised

üldised käibekohustused on lepinguvälised ja seaduses otseselt sätestamata

tegutsemise kohustused, mis tulenevad õiguste heas usus kasutamise kohustusest, sh

keelust kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid.

20. Kinnistu omanikul on käibekohustus takistada tema kinnistult kõikvõimalike kahjulike

mõjutuste levikut naaberkinnistutele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 loetleb

kahjulikud mõjutused, mida naabrid peavad taluma. Tuli sellesse kategooriasse ei

kuulu. Lisaks tuleb arvestada AÕS § 144 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt kinnisasja

omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks

rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse

tema kinnisasjale. Maakohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita käibekohustuse

rikkumist, kuna realiseerunud oht ei olnud kostja mõjualas.

21. Hagejate kinnistul asuv garaaž-töökoda oli ehitatud ilma ehitusloata ning tõendamata

oli selle küttesüsteemi tuleohutus ja nõuetekohane paigaldus. Korstnapühkija ei

andnud aktis hinnangut küttesüsteemi ohutusele. Korstnapühkija ei kinnitanud

tuleohutusnõuete täitmist, vaid üksnes korstna vastavust kõrguse nõuetele.

22. Maakohtu hinnangul oli realiseerunud oht hagejate mõjualas. Hagejate kinnistule oli

ehitatud ebaseaduslik garaaž-töökoda, millele taotleti tagantjärele ehitusluba. Sellises

olukorras

pidid

hagejad

arvestama,

et

kostja

territooriumil

ladustatakse

pakendijäätmeid ning et juurde ehitatav hoone ei tohtinud tekitada keelatud mõjutusi

naaberkinnistule. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et garaaž-töökoda ei

vastanud seaduses, projektis ega selle alusel väljastatud ehitusloas sätestatud

tuleohutusnõuetele. Asjatundjate arvamuste kohaselt, kui garaaž-töökoja ehitamisel ei

oleks kasutatud projekti ja ehitusloaga vastuolus olevaid ehitusmaterjale ning oleks

ehitatud ehitis vastavalt ehitusprojektile, ei oleks hagejatele kahju tekkinud. Maakohtu

hinnangul oli nimetatud järeldus mõistlikult põhjendatav, sest projekti eesmärk oli

takistada kahjulike mõjude levimist.

23. Isegi kui kostjale saab ette heita käibekohustuse rikkumist, siis leidis maakohus, et

käibekohustuse rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Põhjusliku seose kindlakstegemiseks VÕS § 127 lg 4 alusel uuritakse

objektiivset faktilist olukorda. Maakohus tuvastas, et põhjusliku seose ahel sai alguse

hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast lendavast sädemest. VÕS § 127 lg 4

mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel loetakse ajaliselt

eelnev sündmus (praegusel juhul korstnast välja lendav säde) hilisema sündmuse

(praegusel juhul tulekahju) põhjuseks. Kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui

hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast ei oleks tulesädet kostja kinnistul

ladustatud puidust kastidele ja alustele lennanud.

24. 28.02.2018 esitasid hagejad uue väite, et garaaž-töökoja ehitusprojekt ei vastanud sel

ajal kehtinud ehitusseadusele ja sellega seonduvatele muudele õigusaktidele (ehitis ei

pidanud vastama TP1 nõudele). Hagejad esitasid 15.03.2018 menetlusdokumendis

uued väited, et projektis ettenähtud lahendust ei olnud ega ole võimalik

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

ehitustehniliselt teostada ja projektis kajastatud soojustuskonstruktsioon ei vasta TP1

nõuetele. Tegemist oli uute väidetega, mida maakohus nende hilinenud esitamise tõttu

ei arvestanud.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

25. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse ja palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha

asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

26. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et käesolevas asjas ei kohaldu määruse § 3 lg 2,

kuna hagejate kinnistul asuvas garaaž-töökojas ei viibinud püsivalt inimesi. Määruse §

3 lg 2 kuulub kohaldamisele sõltumata kasutusloa olemasolust, sest normi eesmärk on

kehtestada tuleohutuse nõuded inimelu kaitseks.

27. Pooltel oli vaidlus, kas puuviljakastide ja euroaluste näol oli tegemist põlevmaterjaliga

või põlevmaterjalist jäätmetega. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et

puuviljakastide ja euroaluste puhul oli tegemist põlevmaterjaliga. Selgitamaks välja,

kas ladustatud puuviljakastide ja euroaluste puhul oli tegemist põlevmaterjaliga või

põlevmaterjalist jäätmetega, tuleb lähtuda nii määruses sätestatud põlevmaterjalist

jäätmete ladustamise mõistest kui ka JäätS-s sätestatud jäätmete mõistest. Määruse § 4

lg 1 kohaselt loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks enam kui 100 liitri

jäätmete ladustamist konteineris, kottides või muul viisil. Kostja puuviljakastid ja

euroalused ei olnud ladustatud ei konteineris, kottides ega muul viisil. Seega

ladustamisviisi järgimata jätmise tõttu ei olnud kostja puuviljakastide või euroaluste

puhul tegemist põlevmaterjalist jäätmete ladustamisega määruse mõistes. Kostja

esindaja UK selgitas kriminaalasjas antud ütlustes, et osasid arbuusikonteinereid

kasutas ettevõte uuesti, teised olid mõeldud utiliseerimiseks. Seega kasutas kostja

territooriumil olnud põlevmaterjale uuesti ja tegemist ei olnud jäätmetega ega

pakendijäätmetega PakS § 4 mõttes.

28. Hagejate jaoks ei olnud eluliselt ebausutav, et kostja hoidis euroaluseid

välitingimustes. Kostja ei pane oma tooteid lahtiselt euroalustele, vaid tooted on

omakorda pakendatud karpidesse.

29. Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse § 4 lg-id 2 ja 3. Määruse § 4 lg 2 kohaselt

põlevmaterjalist jäätmete ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses

ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust,

sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu. Hagejate hinnangul ei olnud kinnistute

vaheline betoonmüür piisava kõrgusega hoidmaks ära tekkinud tulekahju, sest

kriminaalasjas tuvastati, et leegid olid 9–10 m kõrgused. Kostja esindaja UK on

kriminaalasjas antud ütluste kohaselt öelnud, et betoonseina ääres olev teine või

kolmas virn oli kõrgem kui betoonsein. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et müür oli

piisav kaitse tulekahju vastu on vastuolus faktiga, et hagejate hoone sai tules

kahjustada. Samuti leiavad hagejad, et antud tõdemusega on kohus sisuliselt asunud

asjatundja rolli.

30. Maakohus hindas tõendeid vääralt ning tuvastas seetõttu ebaõigesti, et hagejad kütsid

garaaž-töökojas katelt pärast kella 13.00. Maakohus järeldas SR (Getz Eesti AS

esindaja) ütlustest, et võimaliku süütamise versiooni võib välistada. Selline järeldus on

meelevaldne, kuna SR ei viibinud sel päeval sündmuskohal. SR poolt antud ütlused

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

kahtlustäratava tegevuse puudumise kohta on üleüldised, mitte ei käi tulekahju

toimumise päeva kohta. Seega ei oma SR poolt antud ütlused tähtsust käesoleva

vaidluse lahendamisel. Kriminaalasja raames ülekuulatud asjatundja LR nentis vaid, et

tehniliselt on võimalik garaaž-töökoja korstnast välja lennanud sädemega süüdata

kostja territooriumil ladustatud põlevmaterjali, kuid ta ei väitnud, et nii see toimus.

Maakohus hindas vääralt korstnapühkija akti. Hageja hinnangul ei ole tõendatud, et

tulekahju sai alguse hagejatele kuuluval kinnistul paiknevast korstnast.

31. Maakohus eksis, kui leidis, et puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et kostja

territooriumil oli põlevmaterjali ladustatud rohkem kui 1000 m3 ja määruse § 5 lg 2

nõudeid ei ole rikutud. Päästeamet märkis oma 06.12.2017 e-kirjas, et õhu sisaldust

põhus on väga keeruline hinnata, mistõttu taandub praktikas koguse hindamine

arvutuslikule tulemusele.

32. Hagejad ei nõustu maakohtu järeldustega, et kui garaaž-töökoja ehitamisel ei oleks

kasutatud projekti ja ehitusloaga vastuolus olevaid ehitusmaterjale ja oleks ehitatud

vastavalt ehitusprojektile, ei oleks hagejatele kahju tekkinud. Asjatundja KS märgib

oma arvamuses, et ehitusprojektis pakutud kandeseinte lahendust ei ole

ehitustehniliselt võimalik teostada, kuna projektis märgitud diagonaallaudise

kasutamine välistab igasuguse märgkrohvi teostamise võimaluse. Garaaž-töökoja

tegelikult rajatud fassaadilahendus oli tulele vastupidavam kui algses OÜ HASPO

poolt koostatud projektis sätestatud lahendus. Kumbki projektis kajastatud

soojustuskonstruktsioon ei vastanud ega vasta TP1 nõudele. TP1 tähendab seda, et

hoone konstruktsioonid ei saa tulekahjus selliselt kannatada, et satuks ohtu hoone

püsivus. Garaaž-töökoda käitus tulekahjus TP1 nõuetele vastava hoonena.

33. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli tõendamata, et garaaž-töökoja

küttesüsteem oli nõuetekohaselt paigaldatud ja tagas tuleohutuse. Korsten oli

kinnitatud garaaž-töökoja vanale osale, millele väljastati ehitusluba 1996. aastal.

Päästeameti tuleohutuskontrolli läbi viimata jätmine ei tähenda seda, et küttesüsteem

ei ole nõuetekohane. Päästeamet ei pea läbi viima arbitraarseid küttesüsteemide

kontrolle. Maakohtu järeldus ei põhine ühelgi õigusnormil. Igal aastal on korstent

puhastanud ja kontrollinud tegevusluba omav korstnapühkija, kes ei tuvastanud

küttesüsteemis puudusi.

34. Hagejad ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et sündmuse asjaolusid arvestades ei saa

kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist ja realiseerunud oht ei olnud kostja

mõjualas. Kohus viitas AÕS § 144 lg-le 1. Mõlemad asjatundjad on öelnud, et

tulekahju tekkepõhjus oli kostja kinnistul asunud põhuga täidetud puuviljakastide

süttimine. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et hagejate kinnistul asuv hoone on ohtlik

naaberkinnistule, mis hoonestati alles 2003. aastal. AÕS § 144 lg-st 1 tulenev

nõudeõigus on hoopis hagejatel, mitte kostjal. Hagejatel oli ja on õigus nõuda, et

kostja ei ladustaks enda kinnistul põlevmaterjali, millest tuleneb oht hagejate

kinnistule. Hagejate kinnistul asunud Teguri tänav 45d hoone oli kogu pikkuses

olemas juba sel ajal, kui kostja asus rajama Teguri tänav 47 laohoonet ja pidi oma

tegevuses arvestama hagejatele kuuluval naaberkinnistul oleva olukorraga. Maakohus

jättis tähelepanuta, et Teguri tänav 45d hoone rekonstrueeriti osaliselt, mitte ei rajatud

olemasoleva hoone juurdeehitust.

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

35. Apellatsioonkaebuses esitasid hagejad vastuväite maakohtu tegevusele. Maakohus

eksis, kui leidis, et 28.02.2018 esitatud uued tõendid olid esitatud hilinenult ja jättis

nendega seetõttu arvestamata ning hindamata asjaolu, et ehitustehniliselt ei olnud

võimalik OÜ HASPO projektis kajastatud ehitustehnilisi lahendusi rajada. Maakohus

andis 31.10.2018 toimunud istungil pooltele tähtaja 28.02.2018, et esitada tõendeid

selle kohta, kas Teguri tänava 45d hooneosa rekonstrueerimisel kasutatud

projektiväliste materjalide kasutamine omas mõju tekkinud kahju suurusele.

Vastus apellatsioonkaebusele

36. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hagejate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus

olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsust tühistada ja hagi rahuldada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi

tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

38. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole

tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu

otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et

maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse

põhjendusi ei korda. Maakohus on õigesti jätnud hagejate nõude rahuldamata.

Järgnevalt vastab kolleegium hagejate apellatsioonkaebuse väidetele.

39. Hagejad esitasid kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju, mis oli väidetavalt

tekkinud hagejate kinnisasjal paiknevale hoonele kostja kinnisasjal puhkenud

tulekahju tagajärjel, hüvitamise nõude. Kostja vaidles nõudele vastu, väites, et

tulekahju tekkepõhjuseks oli hagejate kinnistul paikneva hoone korstnast tulnud

sädemed, kostja ei käitunud õigusvastaselt, kahju tekkimises puudub kostja süü.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane ja

kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel puudus põhjuslik seos. Kolleegium

nõustub maakohtu järeldustega.

40. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos).

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

41. Põhjusliku seose tuvastamisel on maakohus kohaldanud nn conditio sine qua non

põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja tegevuse, milleks oli

kaubakastide ja aluste ladustamine oma kinnistul viisil, et see võimaldas tule levikut

naaberkinnistule, ja hagejatele tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Maakohus

tuvastas, et hagejate kinnistul paiknevast korstnast lendunud sädemetest sai

võimalikuks kostja kinnistule ladustatud kaubakastide ja –aluste süttimine. Seega sai

põhjusliku seose ahel alguse mitte kostja kinnistult, vaid hagejate kinnistul paikneva

kütteseadme korstnast. Juba eeltoodu välistab hagi rahuldamise.

42. Kolleegium ei nõustu apellantide etteheidetega maakohtu poolt tõendite ebaõigele

hindamisele tulekahju tekkepõhjuste tuvastamisel. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu,

kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on esitatud tõenditest kujundanud

oma siseveendumuse tulekahju tekkepõhjuste kohta. Maakohus hindas järgmisi

tõendeid. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo peainspektori KV

25.04.2016 arvamuse järgi sai tulekahju alguse lahtise tule allikast ja suure

tõenäosusega lendus tuule tõttu kõrval asuval kinnistul asetsevate garaažide korstnast

säde alla tuult olnud kuivadele kastidele ja põhule ning süütas need (I kd, tl 13).

Lembit Lauri kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt on ta näinud, kuidas Teguri

tn 47 (kostja kinnistu) kõrval asuva hoone katlamaja korstnast tuleb sädemeid, viimati

nägi ta seda samal talvel õhtupoolikul, kui oli pime. Samuti tuli korstnast aeg-ajalt

välja musta suitsu ja tunnistaja auto oli seetõttu kaetud tahmaga (I kd, tl 16 pöördel).

UK ütluste kohaselt on hagejate kinnistul paikneva katlamaja kütmisel levinud kostja

territooriumile ebameeldivat lõhna ja UK-le on teised isikud avaldanud, et hagejate

korstna ots on olnud kütmisel hõõguv (I kd, tl 29). Kriminaalmenetluses tunnistajana

ülekuulatud LR ütluste kohaselt oli tehniliselt võimalik puitkonteinerites paikneva

põhu süttimine Teguri tn 45d töökoja korstnast (hagejate kinnistu) väljalennanud

sädeme termilisel toimel (I kd, tl 52 pöördel). Tunnistaja KA ütluste kohaselt on

Teguri tn 45d katlamaja korstnast tulnud varasemalt kärsahaisu, mis meenutab kummi,

plastmassi või värvijääkide põlemist (I kd, tl 18 pöördel). Keskkonnaagentuuri

14.04.2016 õiendi kohaselt oli 09.04.2016 nõrk läänekaare tuul (I kd, tl 54). KV

ülekuulamise protokolli kohaselt sai tuli alguse puuviljapakendite juurest ja levis sealt

edasi (I kd, tl 57 pöördel). Maakohus on eelviidatud tõendeid kogumis hinnates

tuvastanud õigesti, et suure tõenäosusega kostja puuviljakastid süttisid hagejate

korstnast tulnud sädemetest. Seega tulekahju tekkepõhjus lähtus hagejate kinnistul

paiknevast kütteseadmest. See, kas hagejate hoone, sh ka küttesüsteem, oli ehitatud

vastavalt projektile, ei olnud põhjusliku seose tuvastamise aspektist määrava

tähtsusega, kuid samas juhul, kui hoonele ei ole kasutusluba antud, on eelduslikult

kontrollimata ka kütteseadmete vastavus nõuetele. Sellest, et korstnapühkija on

küttesüsteemi kontrollinud, ei saa järeldada, et korstnast ei võinud kütmisel tulla

sädemeid.

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

43. Apellatsioonkaebuses rõhutati, et maakohus ei ole hinnanud hageja YY

kriminaalmenetluses antud ütlusi, mille kohaselt küttis ta 09.04.2016 katelt ise kell

8.30 kuni 13.00 ja katla kütmiseks kasutas ta küttepuid ja puitbriketti. KA ütluste

kohaselt tuli ta kostja kontorisse pärast kella 13.00 ja kontorihoones viibimise ajal

tundis ta lõhna, nagu keegi kütaks sauna, millele ta tähelepanui ei pööranud (I kd, tl 18

pöördel). Arvestades KA kriminaalmenetluses antud ütlusi, leiab kolleegium, et YY

ütlused, et ta lõpetas enne kella 13.00 kütmise, on KA ütlustega vastuolus, kuna

viimane tundis isegi hoones sees pärast 13.00 suitsuhaisu. Eeltoodu tõttu ei pea

kolleegium hageja YY kriminaalmenetluses antud ütlusi usaldusväärseteks.

44. Ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonkaebuse põhjendused alust hinnata

maakohtu järeldusi kostja tegevuse väidetava õigusvastasuse kohta maakohtust

erinevalt. Hagejate väidete kohaselt oli kostja tegevus põlevmaterjali ladustamisel

õigusvastane nii VÕS § 1045 lg 1 p 7 kui ka p 5 järgi.

45. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ladustas enda territooriumil jäätmeid (JäätS

§ 2 lg 2 , PakS § 4), milleks olid eelnevalt kauba pakkimiseks kasutatud puuviljade

kastid ja kaubaalused, mis olid ladustatud vastavuses määruse § 4 lg-ga 1. See, et Uno

Kivivälja kriminaalmenetluses antud ütlustest tulenevalt kasutati osa arbuusikastidest

kostja poolt uuesti, ei anna alust järelduseks, et tegemist ei olnud jäätmetega. Uno

Kivivälja ütlustest ei selgu, kui palju ja milliseid kaste taaskasutati. Vaidlust ei ole, et

kostjal oli jäätmete töötlejaga lepingud jäätmete töötlemiseks sõlmitud ja kostja on

töötlejale tasunud.

46. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud tuleohutusseaduses ja

määruses toodud tuleohutuse nõudeid põlevmaterjali ladustamisele. Kuna tegemist oli

jäätmetega, siis tuli lähtuda määruse §-st 4, mille lg 3 kohaselt peavad põlevmaterjalist

jäätmed olema hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed 2 meetri kaugusel, milline

nõue oli kostja poolt täidetud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et

esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja ladustas põlevmaterjali mahus enam kui

1000 m3. Päästeamet on 04.12.2017 e-kirjas selgitanud, et põlevmaterjali mahtu

arvutatakse ilma õhuvahedeta (I kd, tl 118 pöördel). Hagejate arvates lükkab sellise

järelduse ümber päästeameti 06.12.2017 täpsustav vastus hagejate esindaja

küsimusele, milles hagejate esindaja soovis teada, kas siis, kui kastides asus põhk,

peab tuvastama, palju oli põhus õhku. Kolleegium märgib, et küsimusest jääb mulje,

nagu oleksid kõik kastid täidetud põhuga, mis on ekslik, kuna tõendatud on, et

arbuuside pakendamiseks kasutatud kastide põhjas oli vähesel määral põhku. Seetõttu

ei saa põlevmaterjali mahu määramisel lähtuda täpsustatud küsimusele antud

vastusest.

47. Ebaõige on apellantide käsitlus, et kostja on rikkunud käibekohustust, ladustades oma

kinnistule pakendijäätmeid. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on järginud

tuleohutusnõudeid ja muude üldiste käibekohustuste rikkumine on jäänud hagejate

tõendamata väiteks.

48. Maakohus on küll otsuses viidanud AÕS § 144 lg-le 1, kuid kuna sellel alusel nõuet

ehitise või rajatise kõrvaldamiseks ei olnud esitatud, siis maakohus selle normi

kohaldamise eeldusi tuvastanud ei ole.

12(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-15357

49. Kostja heitis maakohtule ette menetlusnormide rikkumist, kuna maakohus keeldus

28.02.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest. 31.01.2018 kohtuistungil andis maakohus

pooltele võimaluse esitada kuni 28.02.2018 tõendeid vaidlusaluse asjaolu kohta, kas

hagejate ehitisel kasutatud projektivälised materjalid omasid mõju tulekahju ulatusele

ja kahju tekkimisele ja samuti tuli esitada hagejatel dokumendid kahju kõrvaldamisel

kantud kulude kohta. Pooltele 01.03.2018 saadetud e-kirjas tõendite vastuvõtmise

kohta ei ole maakohus väitnud, et tõendid olid esitatud hilinemisega. Kohus võttis

tõendid vastu, kuid selgitas, et jätab tähelepanuta hagejate esitatud uue asjaolu ja selle

kohta esitatud tõendid, milleks oli hoone vastavus TP1 nõuetele (II kd, tl 61).

50. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud

menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Menetluskulude suurust ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

51. Hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi jätta solidaarselt apellantide

(hagejate) kanda.

52. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on ringkonnakohtu

menetluses menetluskulude suuruseks 5949,75 eurot, millele lisanduvad kulud

kohtuistungil osalemise eest. Vastustajat esindasid ringkonnakohtus vandeadvokaat

Karl-Morten Jõgi ning vandeadvokaadi abid Villy Lopman ja Angela Kase. Taotluse

kohaselt on kulunud vastustaja esindajatel õigusabiteenuse osutamiseks enne

ringkonnakohtu istungit 44 tundi ja 41 minutit. Vastustajate esindaja selgitas, et

teenuse tunnihind on 135 eurot. Kohtuistung kestis 1 tunni.

53. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse keerukust arvestades ei olnud põhjendatud

vastustaja poolt kolme lepingulise esindaja samaaegne tegevus. Kolleegium peab

vajalikuks ajaks maakohtu otsusega tutvumiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks 7,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja

kohtuistungiks 1 tunni, kokku 12 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 1620 eurot.

Kuna vastustaja on käibemaksukohustuslane, siis käibemaks hüvitamisele ei kuulu.

54. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejatelt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja

mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing