1-07-846/36 | Legislator

Süüdistatav P.K, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.03.2006.a. otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 22500.- krooni elukoht xxx, töökoht P.D juhatuse liige

registrikood xxx, P.D,

RESOLUTSIOON

Süüdi mõista P.K KarS § 212 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi mõista P.K KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada 1(ühe) aastase vangis- tusega.

KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõista P.K-le 2(kahe) aastane vangistus.

KarS § 74 lg 1 ja lg.3 alusel karistust ei pöörata täielikult täitmisele , kui P.K ei pane 2- (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla

2

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg.1 p.1-5

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. s.o.: elab kohtu määratud alalises elukohas;ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi mõista P.D KarS § 212 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 000.- krooni.(ükssada tuhat krooni )

Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB või nr. 221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: „juriidilise isiku nimetus, kriminaalasja kohtunumber 1-07-846, rahaline karistus“.

Tsiviilhagi Välja mõista P.K-lt ja P.D solidaarselt 107 432.- (ükssada seitse tuhat nelisada kolmkümmend kaks krooni ) AS If P ja C Insurance poolt esitatud tsiviilhagi katteks.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista P.K-lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse

sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 1/3 ekspertiisi maksumusest 6525 – .(neli tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni) 4380.- krooni

Menetluskulud tasuda

1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „P.K 2800049777

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies , 1-07-846 ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

Välja mõista P.D 1/3 ekspertiisi maksumusest – 4380.- krooni.(neli tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni) ja sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni)

Menetluskulud tasuda

1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „P.D 2800049777

krimi-naalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies , 1-07-846 ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon

kuulutatakse 05. novembril 2009.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 25. novembril 2009.a. alates kella 15.00

SÜÜDISTUS

3

P.K süüdistatakse selles, et tema 05.08.2005.a. kella 11.30 paiku Tallinnas Linnamäe tee 57 asuva Priisle turu juures, tegutsedes ühiselt oma poja Sergei P.K-ga, kallutas IS andma politseis tunnistajana valeütlusi selle kohta, et IS võttis

30.07.2005.a. öösel Keila-Koal asuva AÜ Paltus 27 maja juurest P.K kasutuses olnud sõiduauto VW Passat reg. märgiga xxx ning sõitis sellega Laulasmaale, kus

enne sihtpunkti saabumist tegi autoga avarii, kuigi tegelikkuses võttis sõiduki ja tegi avarii Sergei P.K. Seega P.K tahtlikult kallutas teise isiku kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmisele, st. pani toime KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, olles teadlik, et tema poeg Sergei P.K, kes ei oma sõiduki

juhtimisõigust, 30.07.2005.a. põhjustas avarii SEB Ühisliising AS-le kuuluva P.D kasutuses oleva ja AS If Eesti Kindlustuse poolt kindlustatud sõiduautoga VW Passat reg. märgiga xxx, 05.08.2005.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.40 tuli Tallinnas Laki 32 asuvasse If Eesti Kindlustus AS Laki Büroosse koos ISiga ning saavutamaks liiklusõnnetuses

sõiduki hävimisest tekkinud kahju hüvitamist, esitles kindlustusﬁrma ametnikele ISP.D töötajana, kes 30.07.2005.a. väidetavalt tegi sõidukiga VW Passat reg. märgiga xxx avarii ning pärast seda täitis P.K palvel kahjuteate blanketi, kinnitades,

et tema on vastutav isik kahju tekkimise eest, tekitades ISi kaasaaitamisel kindlustusandjal

ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, pärast mida P.K

esitas 22.08.2005.a. kindlustusvõtja OÜ Rotang Grupi nimel kindlustusandjale kahju hüvitamise nõude sõiduki VW Passat reg.märgiga xxxkindlustusjuhtumieelses turuväärtuses,

s.o. summas 150 000.- krooni, paludes selles summas hüvitada avarii tagajärjel tekkinud

kahju sõiduki omanikule SEB Ühisliising AS-le, tegutsedes P.D nimel ja

huvides, kuna tema tegevus oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele P.D vara alusetu säästmise näol summas 150 000.- krooni.

Seega pani P.K toime KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Samuti tema, 08.08.2005.a. ajavahemikul kella 14.10 kuni 15.10-ni, olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 ettenähtud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluse andmise eest, andis Tallinnas Pärnu mnt. 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna varavastaste kuritegude

talituses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 29.07.2005 kella 23.30 kuni 30.07.2005.a. kella 04.00 paiku võttis IS Keila-Joal asuva AÜ

Paltus 27 maja juurest P.K kasutuses olnud sõiduauto VW Passat reg. märgiga xxxning sõitis sellega Laulasmaale ning tegi autoga avarii, kuigi oli teadlik, et tegelikkuses võttis sõiduki ja tegi avarii Sergei P.K.

Seega pani P.K toime KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o. tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

P.D süüdistatakse selles, et olles SEB Ühisliising AS-le kuuluvale

sõiduautole VW Passat reg. märgiga xxx, 28.10.2004.a. sõlminud kasko-tüüpi

lindlustuslepingu nr. 49022968 kohaselt kindlustusvõtja, P.D oma juhatuse

liikme P.K isikus, kes tegutses P.D huvides ISi

kaasaaitamisel, saavutamaks liiklusõnnetuses sõiduki hävimisest tekkinud kahju hüvitamist

sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-ile ning seeläbi P.D pettuse teel

varalise kasu saamise vara alusetu säästmise näol summas 150 000.- krooni, 05.08.2005.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.40 andis kindlustusandjale Tallinnas laki 32 asuvas If Eesti Kindlustus Laki Büroos teadvalt vale informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude kohta ja nimel,

et 30.07.2005.a. põhjustas sõidukiga VW Passat reg. märgiga xxxavarii P.D

4

töötaja IS, kuigi tegelikkuses tegi avarii Sergei P.K, kes ei oma sõiduki

juhtimisõigust, rikkudes seega

kindlustusvõtjana kindlustuslepingu 49022968 sõidukikindlustuse üldtingimuste TS 20031 punkti 61, mille kohaselt on kindlustusvõtjal

kahjujuhtumi korral kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni

kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta ning tekitas kindlustusandjal kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, pärast mida esitas

22.08.2005.a. kindlustusvõtja P.D

P.K

isikus

kindlustusandjale kahju hüvitamise nõude sõiduki VW Passat reg. märgiga

xxxkindlustusjuhtumieelses turuväärtuses, s.o. summas 150 000 krooni, paludes selles summas hüvitada avarii tagajärjel tekkinud kahju sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-le,

mille tulemusena kindlustusandja hüvitas SEB Ühisliisingu AS-le 144 000 krooni ja P.D 720,34 krooni.

Seega pani P.D toime KarS § 212 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

KOHTULIK UURIMINE

Süüdistatav P.K andis kohtuistungil ütlus nii iseenda kui P.D

esindajana. Ütluste kohaselt teab VW Passat reg. nr .7xxx avariisse sattumist

30.07.2005.a poja sõnade kohaselt. Avarii toimumise ööl oli kodus Keila-Joal, Türisalus, Paltus 27, koos temaga oli seal vaid poeg. Kedagi teist ei olnud, läks magama ega kuulnud

pärast midagi, krunt ja maja on suured ja midagi ei olnud kuulda, toal on kolmekordsed pakettaknad. Poeg oli 2005.a peaaegu 18-aastane. Öösel kella 4-5 vahel tuli poeg ja ütles, et

autot ei ole, vaatas aknast ja nägi, et tõepoolest autot ei ole. Ei tea kas poeg oli alkoholi

tarvitanud, alkoholi lõhna ei tundnud ja kedagi, sh tunnistaja A , majas ei näinud. Helistas

politseisse, saabunud politseinik ütles, et auto on leitud. Sõitis koos politseiga kohale, et vaadata auto üle, see oli u 6 km eemal Laulasmaal. Ei saa aru, mis S osas toimunud on, ei ole

teda näinud. Pärast juhtunut ta tööle ei ilmunud ja 3-4 päeva hiljem ütles poeg, et S oli roolis. Ise ei tea, kes roolis oli, seda teab vaid poja ütluste järgi. Sai S kokku Harkus objektil.

2005.a oli ettevõttes u kaheksa abitöölist, kõigil neil auto kasutamise õigust ei olnud. If Kindlustusest sai hüvitust probleemideta, raha tagasi nõutud ei ole.

Kaitsja Igor Popov märkis kohtuistungil, et nii P.K kui OÜ Rotang Grupi

süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ei ole tõendatud, palus mõista

süüdistatavad õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata. Vaatamata 4 aastat toimunud

menetlusele esinevad süüdistuse tõendatuse osas kõhklused ja need tuleb lugeda

süüdistatavate kasuks. Tuvastatud ei ole, kes oli see noormees, kelle nime tunnistaja Artjomova nimetada ei osanud, ka tema võis roolis olla. Tunnistaja oli hüsteerikas ja šokis

ega suutnud objektiivselt hinnata juhtunut. DNA ekspertiis ei saa olla tõendiks, telefonide

positsioneerimisega ei saa tõendada telefonide asumist avariikohal. ISi ütlustesse tuleb

suhtuda kriitiliselt, tal ei olnud alust karta P.K ja ta oli Sergei P.K sõber. Kindlust ei ole saanud ka fakt, et P.K andis oma auto teise isiku valdusesse. Tsiviilhageja ei ole osundanud konkreetsele lepingupunktile, kust tuleb

hüvitise maksmisest keeldumise alus valeinfo edastamise korral. Kui P.K

oleks pannud toime kuriteo, siis oleks hüvisenõue pidanud jääma rahuldamata TsÜS § 84 alusel, siis peaks P.K peaks maksma tagasi kindlustuse hüvitise ja kindlustus tagastama sõiduki P.K-le. Vaieldav on, kas jäänuki hind 44 000 krooni oli

põhjendatud, dokumentidest on näha, et sõiduk võib maksta 240 000 krooni. Koos P.K

ja Rotang Grupiga tuleb solidaarselt kanda vastutust ka ISil. Menetluse lõpetamine Sazanakovi osas ei ole õigustatud ja hagi rahuldamiseks puuduvad alused.

5

Kohtuistungil süüdistatav IS (kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati) andis ütlusi, mille kohaselt tema 2005.a Volkswagen Passatit kasutanud ei ole ja selle kasutajaks olnud ei ole. On elus kord sattunud avariisse, kui sõber oli oma Opel Ascona roolis. P.K

teab 2005.a suve algusest kui läks tööle abitööliseks ehitusﬁrmasse P.D , mille

direktor P.K on. 2005.a juuli lõpus P.K-ga tööväliseid suhteid ei olnud. Paar päeva pärast korda, mil tööle sõites oli autos olnud juttu, et Andrei Volkswagen kas varastati või lõhuti või oli avarii, helistas Andrei mobiiltelefonile ja palus kokku saada

Priisle kaupluse juures. Kohtumine leidis aset päeval, Andrei tuli koos poja Sergei P.K-ga, kes hakkas rääkima, et tegi avarii ja palus, et S räägiks, et tema oli roolis

selleks, et P.K saaks kindlustuselt raha. Avarii põhjust ei tea, arvab, et selleks võis olla kiirus. Põhjust, miks Sergei P.K ei tahtnud öelda, et ta ise oli roolis, ei tea. Alguses ta ei tahtnud nõustuda, kuid kuna tegemist oli ﬁrma direktoriga, siis kartis, et mittenõustumisel kaotab töö. Andrei ütles, et karta vaja ei ole, tegu on omade inimestega ja trahvi saamise korral ta maksab selle ise. Midagi vastutasuks saama ei pidanud. Hiljem viis

Andrei ta avariikohta kuskil Keila lähedal, seal olid mõned puud maas, pidurdusjäljed

asfaldil. Mida P.K seal täpselt rääkis, ei mäleta. Pärast sündmuskohal

käimist läksid politseisse ja kindlustusﬁrmasse. P.K ütles, mida ta pidi rääkima nii politsei kui kindlustusﬁrmas ja selgitas, et seda on vaja teha kindlustuselt raha

saamiseks. Kindlustusﬁrmas näitas P.K kuidas planki täita ja rääkis

kindlustuse töötajale rääkis, kuidas tema töötaja autoga avariisse sattus. Kuidas politseisse

kutsumine ja minek toimus, enam ei mäleta, seal andis valeütlused, et oli roolis ja sattus avariisse. Tegelikult oli avarii ajal kodus ja magas. P.K ütles kuidas rääkida,

uurĳa küsimustele vastas nii nagu oli läbi räägitud ja teda juhendatud. Korduvalt andis ühesuguseid ütlusi, ütlusi detailselt ei mäleta. Vahepeal pidi ütlusi muutma ilmselt seetõttu, et

autost oli leitud Sergei P.K DNA-d. Politseis hoiatati, et valeütluste andmisel võidakse teda vastutusele võtta, kuid ta ei mõelnud, et asi või taoliseks muutuda. Kui ütlused

ei kattunud, siis kutsus uurĳa uuesti välja ja ähvardas arestiga, siis keeldus valeütluste

veelkordsest andmisest ja viidi kaheks päevaks arestimajja, pärast seda andis juba tõesed ütlused. Avarii põhjustamise eest sai paar tuhat krooni trahvi.

Süüdistatava Sergei P.K osas eraldati kriminaalasja materjalid, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning tema täpne asukoht on teadmata.

Kannatanu esindaja AH jäi hagiavalduse juurde ja palus kindlustusele tekkinud kahju välja

mõista. Andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on AS IF Kindlustus kandnud seoses

30.07.2005.a liiklusõnnetusega, kus osales sõiduk VW Passat reg. nr.xxx, SEB Liisingule sõiduki maksumuse 144 000 krooni, mis on sõiduki õnnetuseelne turuväärtus, millest on maha

arvatud omavastutuse osa 6000 krooni. Samuti kandis AS If Kindlustus kulutusi pukseerimise eest 720.34 krooni. Sõiduki jäänuk müüdi 44 000 krooni eest, mis sisaldas ka

käibemaksu. Kindlustusselts käibemaksukohuslane ei ole. Müügitulu oli 37 288 krooni.

Turuväärtuseks on asja harilik väärtus, selle määramisel võtab ekspert aluseks konkreetse

sõiduki margi, mudeli, läbisõidu, väljalaskeaasta, kerekuju, mootori võimsuse, sõiduki

seisukorra (kas hooldatud või mitte) ja turul pakutavad analoogsed sõidukid. Ka Eesti Konjuktuuriinstituudis on andmed analoogse sõiduki kohta, kus 124 800 krooni on keskmine

turuväärtus. Võimalusel küsib kindlustusandja hinnangut ka müügiesindustest, s.o. maaletoovalt ﬁrmalt. Antud juhul müügiesindusest infot ei saanud. Arvestatakse ka seda, et

turul on sõiduki hinnad kaubeldavad. Ekspert pakkus jäänuki hinnaks esialgselt 55 000 krooni, see müüdi hinnaga 44 000 krooni, jäänukite hind kujuneb enampakkumise käigus ja

seda ei suudagi ekspert täpselt öelda. Oksjon toimus Plussmärk OÜ-s, nemad korraldavad oksjonid, müügileping on sõlmitud IF Kindlustuse ja nende vahel. Jäänuk müükase juba IF Kindlustuse nimel. AS If Kindlustuse kahju on seega 144 720 krooni, millest tuleb lahutada

6

saadud 37 288 krooni, kokku moodustab kahju seega 107 432 krooni. Olukorras, kus kindlustatud auto kuulub ühele isikule, mida kasutas teine isik, kellel puudus juhiluba ja juht

oli joobes ja põhjustas avarii, ei kuulu kindlustussumma väljamaksmisele, sõiduki omanik

vastutab ka selle inimese käitumise eest, kellele ta andis sõiduki kasutada. Väljamakse välistab juhi joove liiklusõnnetuse toimumise ajal, juhil vastava kategooria sõidukĳuhtimise

õiguse puudumine ja kindlustusvõtja või kasutaja poolt kindlustusandjale ebaõige info andmine õnnetuse asjaolude kohta.

Tunnistaja SA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sattus ta 2005.a juuli lõpus autoavariisse kui sõideti Keila kanti suvilasse, kus olid talle autoga järele tulnud sõber AM sõbrad või klassikaaslased. A tuli järgi vist tumeda Volkswageniga, mis kuulus vist S , kelle

perekonnanime ta ei tea. Pidu algas suvilas õhtul, seal puhati, tehti šašlõkki, joodi viina ja õlut, siis otsustati sõita kauplusesse sigarette tooma. Sõitma läks koos selle S , kellele kuulus

suvila ja veel ühe poisiga, sõideti sama autoga, millega Artur oli järgi tulnud. Mäletab, et Sergei juhtis. Samuti mäletab, et tal endal oli autos istudes turvavöö kinnitatud, teistest ei tea.

Ei tea, kas S küsis enne sõitma minemist kelleltki luba ja milline võis olla S joove, kuna polnud teda seltskonnas jälginud. Kui palju ja mida ise joonud oli, ka ei mäleta. Enne avariid jõudsid sõita u 5 minutit, siis hakkas auto vingerdama, kuid juht säilitas kontrolli sõiduki üle

ja auto jäi oma sõidusuunda. Autos magama ei jäänud. Mäletab et kui klaasid hakkasid purunema, kattis näo kätega. Sai šoki, klaasist sai lõikehaavad ja turvavööst sinikad. Sergei

sai seljavigastuse. Pärast avariid läksid jala suvilasse tagasi, püüdis Arturit äratada ja

juhtunust rääkida kuid see ei õnnestunud, kuna nuttis ega saanud rääkida. Kas S kellelegi avariist rääkis, seda ei tea, ei näinud teda enam. Pärast sõitsid sealt ära koju, S enam näinud ei ole.

Prokurör kohtuistungil taotles P.K süüdimõistmist KarS § 212 lg 1 järgi ja

karistamist 2-aastase vangistusega, süüdimõistmist KarS § 320 lg 1 järgi ja karistamist 1- aastase vangistusega. Lugedes kergema karistuse kantuks raskemaga, palus prokurör KarS § 74 lg 1 ja 2 kohaselt määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks 1 kuu vangistust, ülejäänud osas jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata ning määrata isikule katseajaks 2 aastat

allumisega käitumiskontrollile. P.D süüdimõistmist ja karistamist rahalise

karistusega 100 000 krooni taotles prokurör KarS § 212 lg 2 järgi. If Kindlustuse kasuks mõista välja tsiviilhagi 107 432 krooni, samuti mõista välja kohtukulud ja sundraha. Prokurör

palus arvestada P.K karistamisel asjaoludega, et ta ei kahetse toime pandud tegusid ega mõista nende tagajärgesid, et ta ei ole avaldanud soovi asuda hüvitama kahjusid ja

tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust

raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine omakasu motiivil. Arvestades kuritegude

toimepanemisest möödunud aega ei pea vajalikuks tema pikaajalist vangistamist, küll aga lühiajalist šokivangistust, mille täitmine võiks süüdistatava soovi korral toimuda ositi.

Objektiivsest küljest on kindlustuskelmuse toimepanemisel tegemist kindlustusjuhtumi kohta

teadvalt ebaõige kujutuse loomisega, kindlustuslepingu rikkumine seisnes nii sõiduki

kasutamises selleks mittevolitatud isiku poolt kui hiljem valeandmete esitamises, samuti

seisnes kindlustuskelmuse toimepanemine teise isiku kihutamises valeütluste andmisele eesmärgiga seeläbi saada põhjendamatult ja seadusevastaselt kindlustushüvitist ja valeütluste

andmises. Vastutusele kuulub ka osaühing, kuna just talle kuulus auto, mille eest taotleti valeandmeid esitades kindlustushüvitist. P.K kasutas valeütluste andmist ja

ISi kihutamist valeütluste andmisele kui vahendeid kindlustuskelmuse toimepanemisel. Isik

vastutab teadvalt valeütluste andmise eest tunnistajana, sest just valeütluste andmine

kooskõlas teiste tegevustega andis võimaluse kindlustusjuhtumist ebaõigete ettekujutuse

loomisest. Süüteokoosseisude subjektiivse tunnusena esines kavatsetus mõlema koosseisu

osas. Ühegi süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmist P.K poolt

7 kohtueelse ja kohtuliku uurimisega tuvastatud ei ole. Kuivõrd P.K pani toime

nii kihutamise kui täideviimise, jääb paragrahvisisese konkurentsi vältimiseks lõplikuks kvaliﬁkatsiooniks tema puhul lõpuleviidud kuriteo kvaliﬁkatsioon.

Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid

- 30.07.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 7) skeemi ja fotodega (lk 11-17)

- 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokolli P.K DNA osas (lk

40)

- 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ISi DNA osas (lk 41)

- 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokoll Sergei P.K osas (lk 42)

- DNA ekspertiisiakti nr GE-2339-05/5533 p 3 (lk 45) , mille kohaselt juhipoolselt

turvapadjalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA proﬁil on kokkulangev

Sergei P.K võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga, kuid mitte P.K ega ISi võrdlusproovidest määratletud DNA proﬁilidega.

- 11.10.2005.a jälitusprotokoll (lk 55) Sergei P.K kasutuses oleva abonendi

56638867 positsioneerimise kohta koos jälitustoimingu õiendiga

- 11.10.2005.a jälitusprotokoll ISi ja Sergei P.K vaheliste kõnede osas (lk 56)

koos jälitustoimingu õiendiga

- 14.11.2005.a jälitusprotokoll P.K ja Sergei P.K vahel

saadetud sõnumite osas (lk 57) koos jälitustoimingu õiendiga

- 11.04.2006.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 121-126) ISilt ära võetud mobiiltelefon

№kia 6101 kohta

- 28.10.2004.a kindlustuspoliis nr 49022968 (lk 167-169) P.D-le ,

kindlustatud sõiduk Volkswagen Passat reg. numbriga xxx, kindlustusandja AS If Eesti

Kindlustus, kindlustusvõtja P.D , kindlustatud sõiduki omanik Ühisliisingu AS, soodustatud isik Ühisliisingu AS, kindlustusperiood 28.10.2004. a kuni 27.10.2005.a, kindlustustingimused Kindlustuse Üldtingimused ÜU 20021 (lk 170-181) ja Sõidukikindlustuse üldtingimused TS 20031 (lk 181-187)

- 05.08.2005.a ISi poolt esitatud kahjuteade (lk 188)

- 22.08.2005.a P.D poolt esitatud kahju hüvitamise nõue (lk 189)

- 21.02.2006.a otsus kahjujuhtumi E42054637C kohta (lk 190)

- 21.02.2006.a AS If Eesti Kindlustuse teade SEB Ühisliising AS-le (lk 191)

- 28.02.2006.a sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise akt (lk 192)

- P.D äriregistri B.kaart

- P.K ülekuulamise protokollid (lk 4-5, 19-20, 63-68)

- ISi ülekuulamise protokollid (lk 25-30, 31-36)

- Sergei P.K ülekuulamise protokollid (lk 23-24, 47-54)

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA OTSUSE PÕHJENDUSED

8

Sergei P.K süüdistatakse KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tunnistaja poolt

kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, ja KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o

tahtlikult teise isiku kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmisele kallutamise,

toimepanemises. Samuti süüdistatakse P.K ka KarS § 212 lg 1 ettenähtud

kuriteo, s.o. kindlustusandjal kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises. P.D süüdistatakse KarS §-s

212 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o. juriidilise isiku poolt kindlustusandjal kindlustushüvitise

saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise, toimepanemises.

Kohus, kuulanud üle süüdistatava P.K (kes andis ütlusi ka P.D seadusliku esindajana), samuti IS, kannatanu esindaja ja tunnistaja, uurinud toimiku kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,

leidis, et P.K ja P.D on neile esitatud süüdistustes märgitud

kuritegude toimepanemises süüdi, toime pandud teod on õigusvastased ja nii P.D kui P.K on kuritegude toimepanemises süüdi.

Kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolu üle ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega,

samuti tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 30.07.2005.a öösel kella 4 ajal toimus AS-le Ühisliising kuulunud, P.D vastutavas kasutuses olnud ja P.K kui P.D juhatuse liikme ja volitatud kasutaja kasutuses olnud autoga VW Passat reg. nr xxxTallinn-Klooga maantee 30. kilomeetril avarii, milles sõiduk paiskus metsa puude vahele ja deformeerus, pärast avariid olid sõiduki ukselukud ja süütelukk töökorras ja nendel puudusid vigastused, mis viitaksid ilma võtmeta käivitamisele.

Asjaolu, et osundatud liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis sõidukit VP Passat Sergei P.K, loeb kohus tõendatuks kogumis tunnistaja ja süüdistatavaks olnud ISi ütlustega,

DNA ekspertiisi eksperdiarvamusega ning asjaoluga, et tunnistaja on tundnud kohtueelses menetluses talle esitatud Sergei P.K foto järgi (teiste äratundmiseks esitatud fotode hulgast) ära õnnetuse hetkel sõidukit juhtinud isiku. Tunnistaja tajus sõidukĳuhi isikut vahetult . IS andis ütlusi, mille kohaselt olid nimetanud sõidukĳuhiks Sergei P.K, mitte tema.

Kohtul ei ole vähimatki alust arvata, et tunnistaja võis kas kohtueelses menetluses või istungil

ütluste andmisel juhi isikus eksida. Tunnistaja ütluste erapooletuses ja tõepärasuses kohtul

alust kahelda ei ole, kriminaalasjas puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks tunnistaja avariĳärgne šokk mõjutanud tema kohtus antud ütluste usutavust. Tunnistaja ütlused avariile

eelnevalt kestnud sõidu pikkuse (u 5 min) kohta on kooskõlalised ka süüdistatava P.K ütlustega sõiduki asukoha kohta (u 6 km suvilast eemal).

DNA ekspertiisi aktis sisalduva eksperdiarvamuse loeb kohus lubatavaks tõendiks, kaitsja

etteheited osundatud tõendile ei ole vastavuses eksperdiarvamuse sõnastusega.

Eksperdiarvamuse kohaselt on sõiduki juhipoolselt turvapadjalt DNA analüüsiks võetud

proovist määratletud DNA proﬁil kokkulangev Sergei P.K võrdlusproovist

määratletud DNA proﬁiliga. Kuna kriminaalasja uuritud materjalidest ei nähtu, et sõiduki turvapadi võis avaneda ja Sergei P.K DNA proﬁil sellele sattuda mingil muul ajal kui avarii aeg, siis on ilmne, et ta viibis õnnetuse toimumise hetkel juhina auto roolis. Asjas puuduvad ka igasugused tõendid, mille alusel saaks väita, et IS viibis õnnetuse ajal vähemalt sõiduauto VW Passat reg. nr xxx sees või et ta oleks viibinud õnnetusele eelnenud ajal üldse

sellesse autosse sattumist võimaldanud situatsioonis. Kõiki tõendatud ja mittetõendatud

9 asjaolusid kogumis arvestades puudub õnnetuse hetkel juhiks olnud isikus vähimgi ebaselgus või kahtlus.

ISi kasutuses olnud mobiiltelefoni (abonentnumber 56484922) kõnedeeristuste jälitusprotokolli kohaselt viibis vähemalt see telefon 29.07.2005.a kuni 30.07.2005.a. õhtuni Tallinnas ja mitte ei P.K suvila läheduses ega õnnetuse toimumiskohas. Ehkki põhimõtteliselt võib tõesti esineda olukord, kus mobiiltelefon ja tema tavapärane kasutaja ei paikne koos, on

sellise võimaluse esinemine sedavõrd harv, et seda võimalust ei saa mitte eeldada, vaid see

tuleks igakordselt tõendada või vähemalt konkreetsete asjaolude alusel eluliselt usutavaks

muuta. Üksnes sellise teoreetilise võimaluse esinemine kohtus süüdistuse aluseks olevate asjaolude tõendatuses kahtlust ei tekita.

Vaidluse all ei ole ning P.K ütlustega on tõendatud, asjaolu, et avarii toimumise ajal ei olnud sel ajal alla 18-aastasel Sergei P.K mootorsõiduki juhtimise õigust, samuti puudus tal volitus sõiduki kasutamiseks.

If Eesti Kindlustuse AS ja P.D vahelist kindlustuslepingut tõendava kindlustuspoliisi nr 49022968 ja selle lisaks olevate sõidukikindlustuse üldtingimuste p 39.1. kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitise maksmisest keelduda kui kindlustatud sõiduki juht juhtis sõidukit, /…/ omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seega oleks IF Eesti

Kindlustuse AS-l olnud 30.07.2005.a õnnetuses osalenud juhi õigete isikuandmete teadasaamisel alus õnnetusega tekitatud kahju hüvitamisest keelduda. Kuivõrd sõiduauto VW Passat reg. numbriga xxxkuulus õnnetus toimumise hetkel Ühisliisingu AS-le ja P.D oli selle kasutaja liisinglepingu alusel, oleks kindlustusandja poolse hüvitise maksmisest

keeldumise korral tekkinud P.D kohustus õnnetuses tekkinud kahju ise Ühisliisingu AS-le hüvitada.

Vaidluse all ei ole ja ning kahjuteatisega nr E42054637C on tõendatud, et pärast

liiklusõnnetuse toimumist esitas 05.08.2005.a IS sõiduki kindlustanud AS-le If Kindlustus

kahjuteate liikluskahju tekkimise kohta, milles märkis, et VW Passat reg. nr xxxjuht oli õnnetuse toimumise ajal olnud tema ise. Kuivõrd kohus on juba lugenud tõendatuks asjaolu, et õnnetuse hetkel viibis roolis siiski Sergei P.K, on aga ühtlasi välistatud, et seal oleks saanud samal ajal viibida IS, kes nii kahjuteates ise märkis. Seega esitas IS kahjuteadet esitades kindlustusandjale valeandmeid.

Kriminaalasja materjalidest ei tulene, et IS oleks kahjuteate esitanud ja selles väärteavet edastanud omal initsiatiivil. Kahjuteates end süüstava väärteabe esitamine ilma tegeliku kahju tekitaja ja/või kahju hüvitamisest huvitatud isiku teadmiseta võimalik ei ole. ISi ütluste ning

kriminaalasjas uuritud jälitusprotokollide alusel saab väita, et IS ei esitanud valeandmetega kahjunõuet mitte omaalgatuslikult ja iseseisvalt, vaid et ta tegi seda üksnes Andrei ja Sergei

P.K soovil ja faktilisel juhendamisel. Nimelt puudus sõidukit juhtinud Sergei P.K juhtimisõigus, mistõttu esines AS-l If Kindlustus alus liikluskahju hüvitamisest keeldumiseks ja nii sõiduki omanik kui selle vastutavaks kasutajaks olnud P.D

oleks hüvitisest ilmajäämisel kandnud otsest varalist kahju. Seega esinesid nii P.D

kui P.K, kes oli nii P.D juhatuse liige kui Sergei

P.K isa, motiiv ja võimalus vältida kindlustusandjale kahju tekkimise tegelike

asjaolude selgumist ja seega kahjuhüvitise maksmisest keeldumist. Sellest omakorda tulenes motiiv esitada kindlustusele hüvitise saamise tagamiseks valeandmeid.

Et IS, Andrei ja Sergei P.K ka tegelikult vastava plaani ISile tutvustamiseks ja selle

teostamiseks kohtusid, loeb kohus tõendatuks ISi vastavasisuliste ütlustega ning nendega

haakuva jälitusprotokolliga Sergei P.K, P.K ja ISi kõneeristuste

10

kohta ajavahemiku 30.07. kuni 08.08.2005.a kohta, samuti kahjuteate esitamise faktiga.

Kuivõrd kohus on lugenud tõendatuks, et IS õnnetuse hetkel sõidukit ei juhtinud ega selles

autos ka ei viibinud ning tal puudus kahjuteate esitamiseks mistahes Andrei ja Sergei

P.K-st mittelähtunud põhjus, ei oleks kahjuteate esitamine olnud ilma Andrei ja Sergei P.K-lt vastava sooviavalduse ja teabe saamiseta ka faktiliselt teostatav.

Vaidluse all ei ole ja tõendatud on asjaolud, et ISi esitatud kahjuteate alusel võttis AS If Eesti

kindlustus kahjujuhtumi menetlusse, 22.08.2005.a esitas P.D juhatuse liige P.K kahjukäsitlusmaterjalide E42054637C alusel AS-le IF Kindlustus kahju

hüvitamise nõude summas 150 000 krooni ning et AS If Eesti Kindlustus tasus sõiduki

omanikuks olnud SEB Ühisliisingu AS-le välja sõiduki avarii kui õnnetusjuhtumi tagajärjel hävimisest tekkinud kahju 144 000 krooni.

Eeltoodu alusel loeb kohus P.K ja P.D süüteoasju lahendades tõendatuks, et P.D juhatuse liige P.K ja tema kaudu P.D

panid ISkasutades toime vastavalt KarS § 212 lg 1 ja lg 2 järgi kvaliﬁtseeritavad

kuriteod. Kuritegude objektiivse koosseisule vastavaks käitumiseks oli P.D

vastutavas kasutuses olnud sõiduki kindlustusandjale AS-le If Eesti Kindlustus 30.07.2005.a toimunud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustushüvitise

saamise (liisinguandja kasuks) eesmärgil ehk varalise kahju vältimise motiivil. Ebaõige ettekujutuse loomine toimus kindlustusandjale kindlustusjuhtumi hetkel sõidukit juhtinud isiku

kohta valeandmete esitamises. Ebaõige ettekujutuse tekkimine nähtub kindlustushüvitise väljamaksmise faktist sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-le.

P.D vastutab kindlustuskelmuse toimepanemise eest juriidilise isikuna, kuna

P.K tegutses teo toimepanemisel ühingu juhtorgani liikmena ja juriidilise

isiku varalistes huvides. Ei P.K ega P.D tegevuse puhul ei esine teo õigusvastasust ega toimepanĳa süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et tõendatud ja õigesti kvaliﬁtseeritud on ka P.K tegevus

teadvalt valeütluste andmisel ja ISi kallutamisel teadvalt valeütluste andmisele 30.07.2005.a õnnetust puudutavate asjaolude kohta kriminaalasja nr 05,2301,00999 kohtueelses menetluses.

ISi 08.08. ja 13.09.2005.a ülekuulamiste protokollidega ning P.K 08.08.2005.a ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et nendel kuupäevadel andsid nad ütlusi tunnistajatena ja et neid oli enne ütluste andmist hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest järgneva vastutuse eest KarS § 318 ja § 320 järgi.

P.K 08.08.2005.a ütluste kohaselt jäid sõiduki VW Passat reg. numbriga

xxxvõtmed 29.07.2005.a pärast ühist suvilasse jõudmist ISi kätte, kellel olid kõik volitused auto kasutamiseks, auto puudumise avastas ta u kella 4 paiku kui poeg ta äratas. 03.08.2005.a teatas IS A. KOnstantinovi ütuste kohaselt talle, et oli auto võtnud ja sellega avarii teinud. ISi

08.08.2005.a antud ütluste kohaselt juhtis ta 30.07.2005.a ööl sõidukit VW Passat reg. numbriga xxx, 13.09.2005.a ütlustes jäi varem sõiduki juhtimise kohta antud ütluste juurde.

14.11.2005. jälitusprotokolliga P.K ja Sergei P.K kasutuses olnud telefoniabonentide kohta on tõendatud, et vahetult pärast 30.07.2005.a liiklusõnnetust ja enne

politseisse väidetava ärandamise kohta teate edastamist olid P.K ja Sergei

P.K olnud ühenduses telefoni teel. Seega oli P.K edastanud

30.07.2005.a öösel politseile auto ärandamise kohta väärinfot, andnud 08.08.2005.a

tunnistajana valeütlusi ning ka ISütluste andmiseks juhendamisel oli teadlik, et tema juhiste järgi antavad ütlused on valed.

11

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegelikult IS 30.07.2005.a liiklusõnnetuse ajal ega

sellele eelnenud ajal sõiduki VW Passat reg. numbriga xxxjuhtinud ei olnud ja et P.K sai Sergei P.K põhjustatud avariist teada telefoni teel, olid nii P.K

kui ISi ütlused valed. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et IS andis oma ütlused P.K ja Sergei P.K initsiatiivil ja juhendamisel.

KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole. P.K tegevus on õigesti kvaliﬁtseeritav kallutamisena,

kuivõrd ISil endal puudusid enne P.K initsiatiivil toimunud kohtumist üleüldse teadmine õnnetusest, seega ka igasugune huvi ja eesmärk 30.07.2005.a õnnetuse kohta

mistahes, sh valeütlusi, anda. Kuivõrd valeütluste andmise tahtluse tekitasid ISis P.K ja Sergei P.K, toimus kallutamine vahetult P.K poolt ja kihutamisteo ning täideviimisteo vahel esineb otsene põhjuslik seos.

Kas Andrei S teadis, millise süüteoasja menetluses ja millise staatusega isikuna IS ütlusi

andma kutsutud on, tähtsust ei oma. Teist isikuid valeütlusi andma kihutades hõlmab kihutamistegu ütluste andja kõiki staatusi, seega ka mistahes kriminaalmenetluses tunnistajat. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et P.K oleks ISi kihutamisest loobunud, kui oleks teadnud, et IS hakkab ütlusi andma just tunnistajana. Kaitsja väited selle kohta, et P.K eeldas, et IS annab ütlusi väärteomenetluses, on kunstlik ja paljasõnaline

ning vastuolus asjaoluga, et P.K enda avalduse alusel toimus juba kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 alusel, mistõttu pidi ta teadma ka kavandama ka võimalust,

et valeütlused antakse tunnistajana kriminaalmenetluse raames ehk et toime pannakse õigusvastane tegu.

Asjaolu, et hiljem alustati P.K , ISi ja P.D suhtes

krimininaalmenetlust KarS § 212 alusel, P.K vastutust KarS § 320 lg 1 sätestatud teole kihutamise eest ei välista. Valeütluste andmisele kihutaja või ütluste andja või

nende mõlema suhtes hilisemalt uue süüdistuse esitamine, mis seondub samade faktiliste asjaoludega, mille kohta varem valeütlusi anti, ei välista igakordselt automaatselt ja piiramatult

vastutust valeütluste andmise ega nende andmisele kihutamise eest. Valeütluste andmise subjekt ei saa tõepoolest olla ei kahtlustatav ega süüdistatav ega ka isik, kes on andnud tunnistajana ütlusi selles asjas, milles talle hiljem süüdistus esitatakse, kuid käesoleval juhul ei

andnud ei P.K ega IS tunnistajana valeütlusi kindlustuskelmuse asjas.

Asjaolu, et nii vargust kui kindlustuskelmust menetleti hiljem sama kriminaalmenetluse

raames, ei muuda nende tõendamiseseme asjaolusid samasteks ja neid asju olemuslikult sedavõrd seotuks, et varguse asjas antud valeütlused oleksid üle kantavad kindlustuskelmuse

asjas antud ütlusteks, mille andmisel olid nii P.K kui IS Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 22 lg 2 alusel õigustatud mitte andma end või oma lähedasi süüstavaid ütlusi.

Kuivõrd P.K pani toime nii KarS § 320 lg 1 kui KarS § 320 lg 1- § 22 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritavad teod, tuleb tema tegevus kvaliﬁtseerida täideviimisteo ehk üksnes KarS § 320 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmine KarS § 212 lg 1 sätestatud kuriteo eest on ette nähtud karistuseks kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 212 lg 2 nimetatud kuritegu on karistatav rahalise karistusega. P.K karistamisel KarS § 212 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemisest möödunud pikka aega, mis koos karistust raskendavate

12

asjaolude puudumisega võimaldab tema karistamist karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades solidaarselt äriühinguga rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi suurust

ei pea kohus võimalikuks karistusliigiks rahalist karistust. KarS § 59 alusel kohus omakasu

ajendit käesoleval juhul karistust raskendavaks asjaoluks ei loe, kuivõrd kindlustuskelmuse

koosseisu esinemine eeldab juba iseenesest kindlustushüvise kui varalise kasu (kahju

vältimine) eesmärki. Kohus peab võimalikuks karistada P.K 2-aastase vangistusega.

KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo eest on nähtud karistuseks ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus võimalikuks mõista rahalist karistust, vaid karistuseks peab olema vangistus, mis võib arvestades pika aja möödumist teo toimepanemisest siiski jääda sanktsiooni alammäärast allapoole.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista

P.K lõplikuks liitkaristuseks kaheaastane vangistus. Arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud pikka aega ning P.K tegutsemiskohustusi P.D

juhatuse liikmena, mis on mh vajalikud tsiviilhagi hüvitamiseks, peab kohus

võimalikuks jätta karistus kogu ulatuses täitmisele pööramata ja allutada süüdistatav 2- aastasele käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

P.D karistab kohus KarS § 212 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega samuti sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ehk summas 100

000 krooni. Sellises määras karistus on piisav karistuse mõju avaldumiseks ning võimaldab ettevõttel samas jätkata tegevust.

Menetluskulud

Nii P.K-lt kui P.D tuleb KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 6525 krooni ja 1/3 ekspertiisi maksumusest, s.o

4380.- krooni. Sundraha välja mõistmata jätmiseks P.K-lt kohtu hinnangul

alus puudub. Käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevatest tegudest hiljem toime pandud teo varasem menetlemine võrreldes käesoleva asjaga ei välista sundraha tasumise kohustust käesolevas asjas.

Tsiviilhagi

AS If P ja C Insurance (endise ärinimega AS If Eesti Kindlustus) on esitanud tsiviilhagi P.K-lt ja P.D solidaarselt 107 432 krooni väljamõistmiseks.

Tsiviilhagi esitaja esindaja seletuste kohaselt hüvitas tsiviilhagi esitaja seoses 30.07.2005.a

liiklusõnnetusega, kus osales VW Passat reg. nr.xxx, sõiduki omanikule selle maksumuse

144 000, mis on sõiduki turuväärtus enne kindlustusjuhtumit, millest oli maha arvatud

omavastustuse osa 6000 krooni. Lisaks sõiduki omanikule välja makstud summale kandis

kindlustusandja kulutusi pukseerimise eest summas 720.34 krooni. Sõiduki jäänuki müüs

kindlustusandja OÜ-s Plussmärk enampakkumisel 44 000 krooni eest, mis sisaldas ka käibemaksu. Kindlustusselts käibemaksukohuslane ei ole, müügitehingu tulu oli 37 288 krooni. Tsiviilhagi esitaja hindab talle tekkinud kahjuks 107 432 krooni (144 720 krooni miinus 37 288

krooni). Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitas jäänuki müügilepingu ja selle üleandmise akti.

Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi on tõendatud ning selle rahuldamine on õiguslikult põhjendatud VÕS 65 lg 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nii P.K kui OÜ

13

P.D panid toime kindlustuskelmuse kui õigusvastase teo, nende osad teo

toimepanemises on võrdsed ja vastutus kannatanu ees osadeks jagamatu, seega tuleb kahju hüvitada solidaarselt.

VÕS § 448 näeb kindlustusvõtja ühe üldkohustusena ette kohustuse anda kindlustusjuhtumi

toimumisest viivitamata kindlustusandjale teada. Et selline teave peab olema õige ning ammendav, tuleneb üheselt normi eesmärgist. Vastava seadusest tuleneva kohustusega kattub ka P.D ja AS If Kindlustus vahelise kindlustuslepingu osaks olevate Kindlustuse

üldtingimuste p 61 sätestatud kohustus anda „õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi

asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.“ Sellise teabe andmise

kohustuse tahtliku rikkumise tagajärg on sätestatud VÕS § 449 lg 2, nimelt vabaneb kindlustusandja sel juhul kindlustuslepingu täitmise, sh hüvitise väljamaksmise kohustusest .

Ka sõidukikindlustuse üldtingimuste p 39.1. kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitise

maksmisest keelduda kui kindlustatud sõiduki juht juhtis sõidukit, /…/ omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kuivõrd kindlustusandja maksis kindlustuslepingu järgi soodustatud isikule AS-le Ühisliising

kindlustushüvitise välja kindlustuskelmuse toimepanemise ehk talle kindlustusvõtja poolt

esitatud väärteabe alusel, oli tegu maksega, mille tasumiseks kindlustusandjal tegelikult kohustus puudus. Kindlustushüvitise alusetu väljamaksmisega AS-le Ühisliisingu vähenes AS

If P ja C Insurance vara hulk, mis tähistab tema omandi rikkumist. Kaitsja väited hüvitise

väljamakse tühisuse kohta ja P.K kohustuse kohta hüvitis tagastada on

ebaõiged. Kuivõrd kindlustusandja tegi makse kindlustuskelmuse toimepanĳate tegevuse

tagajärjel, tuleb kindlustusandjal tekkinud kahju hüvitada P.K ja P.D , mitte nõuda sisse kahjustatud vara omanikult, kes oli ka hüvitise reaalne saaja.

Süüdistatavad ei ole vaidlustanud pukseerimiskulusid, omavastutuse osa, sõiduki jäänuki müügihinda ega –tulu, etteheited müügihinna suuruse kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast,

kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ei

tsiviilkohtumenetluse ega kriminaalmenetluse seadustik kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisel osundatud normist erisust ette ei näe.

Kuna ISi suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei ole asjakohane ka väide, et kahju eest peaks vastutama ka tema.

Kohtunik

1-07-846/36 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text