4-18-5223/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5223

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-5223 (2302,18,008407) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

S.U

kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtu-

esindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 14.09.2018 otsusele nr 2302,18,008407 S.U

karistamises LS § 201 lg s 1 ettenähtud väärteo -

toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja:

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: S.U; ik: XXX; elukoht: x, Harju maakond

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras

RESOLUTSIOON

1.

S.U

Jätta kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 14.09.2018 otsusele nr 2302,18,008407 S.U karistamises LS § 201 lg s 1 ettenähtud -

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot rahuldamata.

2.

sindusgrupi Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtue juhtivspetsialist Aivar Hirsi 14.09.2018 otsus nr 2302,18,008407 S.U karistamises LS § 201 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga - trahviühiku ulatuses, s.o 4 muutmata ja tühistamata

00 eurot .

3.

400 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv teatavakstegemise päevast kohtuotsuse peale edasikaebamise jooksul

30 päevase tähtaja

tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185108516.

4. juhul, VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Tagastada S.U poolt 09.10.2018 Rahandusministeeriumi kontole nr x alusetult tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot, kandes selle summa S.U arvelduskontole nr x.

6. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse koopia Rahandusministeeriumile alusetult tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.01.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 06.02.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.02.2019.

Kaebuse

läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 14.09.2018 otsusega nr 2302,18,008407 karistati S.U LS § 201 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise e

100 trahviühiku ulatuses, - est rahatrahviga

s.o 400 eurot, selles, et 23.08.2018 kell 09:42 S.U juhtis Merivälja teel

(Kloostrimetsa tee ja Supluse pst vahel) mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalun

e isik järgneva kaebuse

Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn, Harju maakond)

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist Aivar Hirs vaatas läbi väärteoasjas nr: 2302.18.008407 M S koostatud

23.08.2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt S.U juhtis 23.08.2018 kell 09:42 Merivälja tee (Kloostrimetsa tee ja Supluse pst vahel), Pirita linnaosa, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kohtuväline menetleja otsustas karistada S.U KarS § 56 lg 1 ja Liiklusseaduse §

201 lg. 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 EUR. Vastavalt Väärteoasjas nr. 2302.18.008407 tehtud kohtuvälise menetleja otsusele on otsusele kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.10.2018.a.

Kaebaja taotleb kaebuse esitamisega kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr.2302.18.008407 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

§ 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd karistus on kohtuvälise menetleja poolt määratud valel alusel ning menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku karistamisel kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, mis on toonud menetleja poolt kaasa vale otsuse.

Kaebuse sisu

Juhtimisõiguse peatumine ei tähenda veel juhtimisõiguse puudumist LS § 90 lg 1 p 1 mõttes. S.U omab vastava kategooria juhtimisõigust, kuid tema juhtimisõigust tõendavad juhiload on kaotanud kehtivuse aegumise tõttu. Juhtimisõiguse olemasolu oli menetlejal võimalik otsuse tegemisel andmebaasidest kontrollida.

Kehtiv liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (LS § 124), äravõtmisele (LS §

125) ja kehtetuks tunnistamisele (LS § 126) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (LS § 124 lg

3 p 2). Samal ajal määratleb LS § 94 lg 1 ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 94 lg 1 ei nimeta juhtimisõiguse peatumist nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. LS § 94 lg 1 tõlgendamine selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel, ei ole võimalik. Seda esmalt põhjusel, et LS § 124 lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. Teiseks ületaks selline lähenemine ka karistusõiguses lubatud tõlgenduspiire. (vt. Riigikohtu lahend 4-17-4621)

Keelatud on arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire, kuna see tähendaks karistusseadustiku § 2 lg s 1 ja põhiseaduse § 23 - lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Seetõttu tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

23. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-102-13, p 9).

Kuivõrd S.U juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa teda käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses ning kohtuväline menetleja on kohaldanud vääralt materiaalõigust, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr. 2302.18.00847 tühistada.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht

Seoses S.U kaebusega kohtuvälise menetleja otsuse peale saadame Teile väärteoasja nr 2302,18,008407 toimiku. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Toimik palume vajaduse möödudes tagastada.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Merli Salura on 23.08.2018.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et 23.08.2018.a. kella 09:42 ajal Harju maakonnas Tallinnas Merivälja teel Kloostrimetsa tee ja Supluse pst vahelisel teelõigul juhtis S.U

mootorsõidukit Mercedes-Benz ML x registreerimisnumbrimärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. x

S.U palub kaebuses Harju Maakohtule tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs'i otsus väärteoasjas nr 2302,18,0008407, millega karistati isikut rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, ja lõpetada menetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg l p l alusel. Kaebaja selgitab, et karistus on määratud valedel alustel ning menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku karistamisel kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, mis on toonud kaasa menetleja poolt vale otsuse. Kaeba ja väidab, et tema juhtimisõigus on peatunud.

Kohtuväline menetleja vaidleb S.U kaebuses toodud asjaoludele täies ulatuses vastu.

LS § 124 lg 3 p 1 tulenevalt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 129 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Väärteotoimikus on Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, mille kohaselt on S.U juhtimisõigus peatunud alates 01.07.2011. Kaebaja ei ole kohtuvälises menetluses ega ka Harju Maakohtule esitatud kaebuses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks läbinud edukalt liiklusteoori ja sõidueksami alates a- 01.07.2016. Kuivõrd S.U juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud enam kui 5 aastat, tuleneb liiklusseadusest temale kohustus mitte üksnes vahetada kehtetu juhiluba ümber kehtiva vastu, vaid oma juhtimisõigus taastada läbi eksamite sooritamise. Kuivõrd mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks on kaebajal kohustus oma juhtimisõigus taastada, siis on S.U isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et S.U käitumises on tõendamist leidnud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seejuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohtuväline menetleja, et S.U on väärteo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

Kohtuväline menetleja peab oluliseks selgitada, et S.U isikuna, kellel on minevikus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus olnud, oli kahtlemata teadlik, et vajab juhtimiseks juhtimisõigust ja juhiluba. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta oli ka teadlik sellest, et tema juhiluba on aegunud ja ta mootorsõidukit juhtida ei tohtinud. S.U arvas, et tema juhtimisõigus on peatunud. Kaebaja põhjendusest nähtub, et ta otsustas juhtida mootorsõidukit, kuna tööd oli palju. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks kaebaja pidanud taotlema uue juhiloa väljastamist pärast seda, kui ta sai teada vana juhiloa kehtetusest ning enne seda, kui ta mootorsõidukit juhtima asub. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks menetlusalune isik kontrollinud tema poolt mootorsõiduki juhtimise õiguspärasust. Eelpool toodu põhjal leiab kohtuväline menetleja, et S.U on käesoleva väärteo toime pannud hooletusest.

Seega on S.U täitnud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel on S.U mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 11.07.2011.a. Tänaseks on juhiloa kehtivusest möödunud üle seitsme aasta. Kohtuväline menetleja peab oluliseks ära märkida, et juhiloa vahetamisel ei kontrollita mitte üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele

kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 100 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele. Seega nõue omada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti kannab endas ka liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel. Mootorsõidukijuhi hoolimatus liiklusreeglitesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lõikes 1 sätestatud karistuse määramise alustest ning järginud diskretsiooni põhimõtteid. S.U-le määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ja Riigikohtu suunistega.

LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut s.o 800 eurot. Kohtuväline menetleja on kaebajat karistanud rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Seega vastab määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisele määrale. Menetleja on karistuse määramisel arvestanud toimepandud väärteo raskusastet, väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huve. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud vastavalt KarS § 57 ja § 58. S.U omab kehtivat kriminaalkaristust.

Kohtuväline menetleja, tutvunud S.U kaebuse ja väärteoasja materjalidega, on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse nr

2302,18,008407 lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Tuginedes eeltoodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et S.U-le määratud 100 trahviühiku suurune karistus vastab isiku süü suurusele ning karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele ning palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse S.U-le ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas S.U on 23.08.2018 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et S.U tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuet, kuivõrd tema juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega.

LS § 90 lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Kohus on seisukohal, et juhiloa kehtivusaja lõppemine toob kaasa isiku juhtimisõiguse peatumise, mis omakorda tähendab, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub sellisel isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi.

Politseiametnikust tunnistaja C J ütluste kohaselt teostas ta 23.08.2018 koos liikluspolitseinik M S liiklusjärelevalvet Merivälja teel. Kella 09:42 paiku märkas kahtlase sõidustiiliga sõidukit Mercedes Benz reg. märgiga , mis liikus Tallinnas Merivälja tee Suplus x e tn ja Kloostrimetsa tee vahel suunaga Kloostrimetsa tee. Ta andis sõidukile peatumismärguande ning kontrollimisel osutus juhiks S.U, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on S.U kõrvaldatud 23.08.2018 sõiduki Mercedes Benz reg. märgiga x juhtimiselt.

S.U on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt olid tal load kinni peetud. Juhistaaž on tal suur. Otsustas kasutada sõidukit seetõttu, et tal oli palju tööd. Lubab teha endale load ja lubab, et kunagi seda enam ei kordu.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on S.U-le 08.01.1992 omistatud B ja B1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. S.U on välja antud juhiluba nr x 25.04.1996 ning selle

lõppkuupäevaks on 25.04.2006.

LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel ning kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Käesoleval juhul näebki LS § 124 lg 3 p 1 ette aluse juhtimisõiguse peatumiseks – kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Sealjuures täpsustab LS § 124 lg 6, et LS § 124 lg-s 3 nimetatud juhtudel (ehk sealhulgas juhiloa kehtivusaja lõppemisel) peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Seega kuivõrd S.U juhiloa nr x kehtivuse lõpp oli Maanteeameti liiklusregistri andmetel 25.04.2006, siis peatus S.U juhtimisõigus sellele järgnevast päevast ehk alates 26.04.2006. Ehk perioodil 26.04.2006 – 23.08.2018 ei olnud S.U kehtivat juhiluba ning LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt oli tema mootorsõiduki juhtimisõigus selles ajavahemikus peatunud.

Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluse pooled vaidlustanud, et S.U juhtis 23.08.2018 kell 0 x 9:42 mootorsõidukit Mercedes Benz reg. märgiga

Tallinnas Merivälja tee Supluse tn ja Kloostrimetsa tee vahel suunaga Kloostrimetsa tee.

Sealjuures ei olnud sel ajahetkel S.U aga kehtivat juhiluba ning tema mootorsõiduki juhtimisõigus oli peatunud juba alates 26.04.2006.

Kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik asunud seisukohale, et kuivõrd isiku juhtimisõigus oli peatunud, mitte peatatud, siis ei olnud tegemist LS § 90 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga, s.o juhtimisõiguse puudumisega. Nimetatud põhjusel vaidlustatakse S.U karistamist LS § 201 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohus märgib esmalt, et liiklusseaduse pinnalt on ilmne, et eristatakse nii juhtimisõiguse peatamist, kui selle peatumist. Samuti on kohus tutvunud kaebuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2018 lahendiga 4-17-4621, kuid kohtu hinnangul ei saa kõnealusel juhul tugineda viidatud kohtulahe , kuna asjaolud ei ole ndis väljendatud seisukohtadele samastatavad ega sarnased, välja arvatud see, et mõlema isiku juhilubade kehtivus oli lõppenud. Eelnimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et LS § 94 lg 1 tõlgendamist selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel, ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks. Seda esmalt põhjusel, et LS § 124 lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. Teiseks ületaks selline lähenemine ka karistusõiguses lubatud tõlgenduspiire. Olgu öeldud, et viidatud lahendis oli isiku juhiluba kaotanud kehtivuse

15.06.2017 ning mootorsõidukit juhtis ta 06.07.2017. Seega oli isiku juhtimisõigus olnud peatunud natukene üle kuu aja. Praeguses väärteoasjas on S.U juhiloa kehtivus lõppenud 25.04.2006, s.o rohkem kui 12 aasta tagasi. Praegusel juhul on S.U juhilubade kehtivusaeg lõppenud ning need e lõppedes välja vahetada. tulnuks kehtivus

See

eeldab ühelt poolt isiku enese aktiivset tegevust ja teisalt juhiloa väljastaja poolt juhiloa vahetaja juhtimisõiguse andmise tingimustele vastavuse kontrollimist. Siinjuures on oluline märkida, et seadus võimaldab isikul juhilube nende kehtivuse tähtaja möödumisel välja vahetada vaid teatud aja jooksul, mitte igal ajal ja lõputult. LS § 129 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada, juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. iloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui 5 Kuna S.U juh

aastat, ei võimalda seadus kehtetut juhiluba ümber vahetada kehtiva vastu, v isikul aid juhtimisõiguse saab isik taastada ja sõidueksami. juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria-

Seega peab isik läbima täiendava kontrolli, et tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest, et ta saaks liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Kuivõrd kaebajal on mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks kohustus oma juhtimisõigus taastada, siis puudus väärteo toimepanemise ajal S.U vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus on seisukohal, et LS

201 lg 1 alusel on võimalik karistada ka isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu ja ta ei ole täitnud LS § 129 lg 4 sätestatud tingimu si.

Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et S.U on täitnud

LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma - juhtimisõiguseta, kuivõrd juhiloa kehtivusaja lõppemisest on möödunud üle 5 aasta, antud juhul üle timisõiguse

12 aasta ning juh saab isik taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami, s.o on täitnud mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise üldnõuded uuesti.

Süüteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud hooletusest, seega ettevaatamatusest. Menetlusalune isik teadis, et tema juhiluba on aegunud ja mootorsõidukit juhtida ei tohi. Isik otsustas juhtida mootorsõidukit, kuna tööd oli palju. Samas ei pea kohus võimalikuks, et enam kui 12 aasta jooksul oli kaebuse esitajal pidevalt tööd nii palju, et tal ei olnud võimalik vaadata oma juhiloa kehtivuse tähtaega. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks S.U pidanud kehtetu juhiloa välja vahetama uue juhiloa vastu pärast seda, kui ta sai teada vana juhiloa kehtetusest ning enne mootorsõiduki juhtima asumisest. S.U jättis aga vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi kaasa tema poolt väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et S.U on antud väärteo pannud toime hooletusest.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

Eeltooduga on S.U käitumises tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning tegu

01 lg 1 ona. Seega puuduvad on õigesti kvalifitseeritud LS § 2 ettenähtud väärte

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te on aset leidnud (§ gu

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise sisuliselt tunnistanud, kuid sellele vaatamata kaebuse esitanud. Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnus , ed

siis

on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, seega oli ta pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6) ning sellele ei ole viidatud ka esitatud kaebuses.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja poolt

s. Seega on karistus määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määra

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7), mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmiseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus.

K ks ehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunkti karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, siis saab karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määra s. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik S.U mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse kohaselt ei ole isik samalaadseid rikkumisi varasemalt toime pannud, kuid samas oli ta aastaid teadlik, et juhiluba oli aegunud ja mootorsõidukit ta juhtida ei tohtinud. Seega on käesolevas väärteoasjas karistuseks mõistetud 100 trahviühikut rahatrahv ehk 400 eurot piisav ja küllaldane rahasumma, mõjutamaks isikut edasiselt õiguskuulekalt käituma ning hoidumaks uute analoogsete süütegude toimepanemisest.

Ülpreventsiooni mõttes leiab kohus, et sellise süüteo toimepanemise eest karistamine võib sundida ka teisi liiklejaid tähelepanelikumalt suhtuma oma juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivuse tähtaega ning jälgima, et neile antud eriõigus on tõe ning nad võivad poolest kehtiv

liikluses juhina osaleda ja et dokumendi kehtivusaeg ei ole pelgalt formaalsus, vaid selle ületamisele võivad järgneda ebameeldivad tagajärjed.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlu või s-

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Kaebuse lisana lisatud maksekorralduse koopiast nähtuvalt on S.U 09.10.2018 tasunud kaebuse esitamise eest Rahandusministeeriumile riigilõivu summas 15.00 eurot.

Riigilõivuseaduse sätted ei näe ette väärteomenetluses kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumist ning sama seaduse 5. peatükis on sätestatud kohtu toimingud, milliste eest tuleb riigilõivu tasuda. Kuivõrd väärteomenetlus ei hõlma tsiviilkohtumenetluse toiminguid ega halduskohtumenetluse toiminguid, on väärteomenetluses kaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on kaebuse esitaja riigilõivu tasunud alusetult ning kuna riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb tasutud riigilõiv tagastada Riigilõvuseaduse § 15 lg 1 p 3 alusel, kandes tasutud riigilõivu summa riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/