4-18-5721/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-18-5721

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuaril 2019. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-18-5721 (2780,18,010323) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi Ants Vihmandi kaebus Lõuna prefektuuri 23.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2780,18,010323 Kaebuse esitaja Ants Vihmand isikukood: 37404282715, elukoht: XXXX; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri 23.10.2018. a otsus nr 2780,18,010323 väärteoasjas ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Rahuldada kaebus.

Mõista Ants Vihmandile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 90 (üheksakümmend) trahviühikut, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Pank. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 4100081886.

Selgituseks märkida: „Ants Vihmand, rahatrahv 07.01.2019. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse nr 4-18-5721 alusel“.

Rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaeg on 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks rahalise karistuse tasumata jätmisekorral pööratakse otsus täitemenetlusse sundtäitmisele ja kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse koopia saata Ants Vihmandile ja Lõuna prefektuurile VTMS §-s 41 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Taivo Rosi 23.10.2018. a otsusega karistati Ants Vihmandit LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistus määrati selle eest, et Ants Vihmand 29.09.2018. a kell 14.28 ajal Tõravere alevikus Nõo vallas Tartu maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga 154. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 125+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.

Sellega rikkus Ants Vihmand LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt on Ants Vihmandi poolt väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli/kombineeritud/videotõendiga. Kiirus fikseeritud seadmega Laser Cam4 LE0166 käes hoituna distantsilt 608 m. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Otsuse põhjenduste osas on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.

LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega). Kiirusmõõteseadme lugem oli 125 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 31 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning videosalvestise ja väärteoprotokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Antud tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi mis näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ehk üks kehtiv samalaadne karistus. Juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Ants Vihmand oma olemuselt ohtlik liikleja. Möödasõidu ohutuks lõpetamiseks vähendatakse kiirust ja katkestatakse möödasõit.

Ülimalt väär on arusaam, et kiiruse lisamisega saab möödasõitu ohutult lõpetada. Eelkirjeldatud olukorras on kiiruse lisamisel avarii toimumisel selgelt raskemad tagajärjed. Kiiruse suurenedes kasvab võimalike vigastuste hulk ja tõenäosus avariisse sattuda. Menetlusaluse isiku juhitud sõidukis oli ka kaasreisija, kelle elu ja tervist ohustati, mistõttu peab kohtuväline menetleja vajalikuks Ants Vihmand mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks anda Ants Vihmandile aega oma väärtushinnangud ning liiklusalased hoiakud ümber kujundada, et seejärel liiklusesse arvestava ja ohutu juhina uuesti naasta.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Ants Vihmand esitas 07.11.2018. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 23.10.2018. a otsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on liiga range karistus sellise rikkumise eest ning palub määrata karistuseks kas rahatrahv või lühendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni. Kaebuse põhjenduste kohaselt sõitis kaebaja 29.09.2018. a kell 14.28 Valgast Tartu poole ca 10 km kolonnis, kus oli u 6-7 autot. Kogu grupp liikus ühtlase kiirusega.

Ühel hetkel jäi neile ette sõiduauto, mille liikumiskiirus oli u 70 km/h, seega oluliselt madalam nende kolonni kiirusest. Ükshaaval sõitis kolonn aegalsemast mööda. Kui ta alustas möödasõitu, kiirendas sõiduk, millest ta mööduda soovis. Selle põhjus võis olla hea nähtavus ja langev teeprofiil sellel lõigul. Möödasõidu ohutuks lõpetamiseks ja vastutulevate autode nähtavusalasse sisenemise tõttu pidas ta vajalikuks kiirendada. Peale möödasõidu lõpetamist alustas ta koheselt aeglustamist. Umbes 2 km hiljem peeti ta kinni kiiruseületamise pärast sellel möödasõidul.

Möödasõidu hetkel pidas ta ohutumaks mitte möödasõitu katkestada, sest ta polnud kindel, mis toimub tema selja taga ja kas tal on võimalus ohutult tagasi reastuda. Kahjuks on Eestis tavapärane, et koheselt möödasõitu alustava auto järel alustavad möödasõitu ka järgmised sõidukid ja nende juhid ei pruugi ebatavalise manöövri sooritamisel samuti möödasõitu katkestada. Ta saab hästi aru, et lubatud sõidukiiruse ületamine on oluline riskifaktor ja ka tahtmatult sooritatud väärtegu on rikkumine. Ta kahetseb kiiruseületamist ja lubab edaspidi selliseid situatsioone vältida ning kiirust mitte ületada.

Ta nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sellises situatsioonis oleks ta pidanud möödasõidu katkestama. Ta palub siiski pidada kergendavaks asjaoluks, et ka möödasõidu katkestamine oleks olnud kõrgendatud ohu allikas ja tal olid antud situatsioonis ainult halvad valikud. Kohtuväline menetleja arvab, et ta on oma olemuselt ohtlik liikleja. Ta ei nõustu selle hinnanguga, ta peab ennast äärmuslikult viisakaks ja hoolivaks liiklejaks, kes arvestab alati kaasliiklejatega ja ei käitu kunagi liikluses agressiivselt. Juhtimisõiguse kaotus 2 kuuks halvendaks oluliselt tema perekonna (2 alaealist last) ja lähedaste elukvaliteeti.

Ta juhib 2 tootmisfirmat, P. OÜ ja T. OÜ. Tema tööpäevad venivad tihti 14-15 tunni pikkuseks. Ilma autota tuleks töötamise ajale lisada veel täiendav tund tööle ja koju jõudmiseks ning perele vajalike asjade ajamiseks. Samuti on ta väga mures selle pärast, kuidas tal õnnestub vajaduse tekkimisel aidata oma ratastoolis olevat venda T.V, kes on XXXX ja vajab tihtipeale tema abi. Mõnikord on abivajamine kiireloomuline. Vend elab linnast väljas. Näiteks jäädes autoga lumevangi, on tema ainsaks võimaluseks kasutada kõrvalist abi.

Regulaarse matkaja ja maastikurattaga sõitjana osaleb ta ka kadunud inimeste maastikuotsingutel SA Kadunud koosseisus, kuhu tal ilma juhtimisõiguseta ei oleks võimalik kohale minna. Eeltoodu alusel palub ta tühistada Lõuna prefektuuri otsus nr 2780,18,010323 karistuse osas ja asendada karistus maksimaalse sellise väärteo eest ettenähtud trahviga. Alternatiivselt lühendada karistuse kestust 1 kuuni. Kaebusele on lisatud T.V. XXXX otsus.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 10.12.2018. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Ants Vihmandi kaebus Lõuna prefektuuri 23.10.2018. a otsusele nr 2780,18,010323 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuvälises menetluses ei tuvastatud menetlusnormide rikkumisi ning menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kohtuvälise menetleja lahend on koostatud pädeva ametniku poolt kaaludes hoolikalt kõiki asjas kogutud materjale ning arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ning ka isikut ennast. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli

90 km/h. Kiirusmõõturi lugem oli 125 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 31 km/h.

Kohtuväline menetleja on läbi lugenud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse ja enamjaolt selle sisuga ei nõustu. Menetlusalune isik on kaebuse esimeses lõigus kirjeldanud süüteo toimepanemisega seonduvat ja selgitanud möödasõidu põhjuseid ning tehiolusid. Kohtuvälises menetluses tõendite hulka kuulunud videosalvestistelt lähtub paraku enamjaolt vastupidine sündmuste jada. Kolmelt videosalvestiselt ei nähtu ühtegi sõidukite kolonni, pärisuunas liigub ainult kolm sõiduautot, millest viimane on eraldunud möödasõitjast ja möödasõidetavast, pikivahe on piisav.

Möödasõidetav liigub pidevalt ühtlase kiirusega 88-89 km/h, mis on võrreldav maanteedel kehtiva piirkiirusega. Videosalvestiselt ei ole näha, et möödasõidetav kiirendaks ajal, kui temast möödutakse. Teiseks märgib kohtuväline menetleja, et videosalvestisest lähtuvalt on tee hoopis tõusev ning langevat tee profiili, nagu kaebaja on väitnud tegelikkuses ei ole. Samuti ei nähtu videosalvestiselt ühtegi vastutulevat sõidukit. Täiendavalt ei nõustu kohtuväline menetleja kaebajaga selles, et pärast möödasõitu isik aeglustas. Möödasõidu ajal oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus 115 km/h.

Videosalvestistelt on selgelt tuvastatav, et musta värvi maastur, mis lõpetas möödasõidu reastus tagasi pärisuunavööndisse ning seejärel kuvab LaserCam4 mõõdetava sõiduki kiiruseks juba 125 km/h, mistõttu saab tõsikindlalt väita, et isik ei aeglustanud oma juhitud sõiduki kiirust pärast möödasõidu sooritamist vaid hoopis lisas kiirust. Kommenteerimaks menetlusaluse isiku väidet ohtliku tagasireastumise kohta, leiab kohtuväline menetleja, et selgitused on väga laialivalguvad. Tegelikkuses on videosalvestiselt jällegi tuvastatav, et menetlusalune isik oleks möödasõidu katkestamisel saanud vägagi ohutult oma suunavööndisse naasta.

Isiku väide mingisuguste Eesti tavapäraste liiklussituatsioonide kohta ei ole asjakohane. Liiklus toimub enamjaolt just situatsioonipõhiselt ja analoogiaid esineb vähe. Situatsioonipõhise toimimise hulka kuulub ka möödasõit, mis on peaaegu alati erinev ja uus olukord liikluses. Möödasõit manöövrina nõuab alati kaalumist, asjaolude hindamist ja ettevalmistust, mida Ants Vihmand kahjuks teinud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Ants Vihmandi kaebuse esimeses lõigus kirjeldatud sündmuse käik ei vasta tegelikkusele ning seal ilmnevad asjaolud on väljamõeldis, mille eesmärk võib olla oma süüd pehmendada.

Sellekohase väite selgituseks viitab kohtuväline menetleja lõigus sisaldunud informatsioonile, mis on ennastõigustava alatooniga ja jutustab peaasjalikult sellest nagu ei oleks menetlusalusel isikul muud varianti peale piirkiiruse ületamise olnud. Selliste selgitustega politsei kindlasti nõustuda ei saa, kuna videosalvestised lükkavad isiku väited selgelt ümber. Menetlusaluse isiku esitatud kaebuse teises lõigus on Ants Vihmand tõdenud, et piirkiirus on oluline ja ka tahtmatu väärtegu on rikkumine. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa käesoleva süüteo puhul rääkida tahtmatust, kogemata toimepandud rikkumisest.

Möödasõit on vägagi teadlik manööver ning kiirus 125 km/h ei saa staažikale juhile jääda märkamatuks. Konkreetses lõigus on Ants Vihmand toonitanud veel, et temal olid ainult halvad valikud ja ta nõustub politsei otsuses viidatud asjaoluga, et möödasõit oleks tulnud katkestada, kuid viitab selle ohtlikkusele. Kohtuväline menetleja ei nõustu sellise seisukohaga ja jällegi viitab varem mainitud videosalvestisele, millest lähtuvalt oli Ants Vihmandil võimalik katkestada oma möödasõit ilma teisi ohustamata. Ants Vihmand ei nõustu politsei seisukohaga, et ta on ohtlik liikleja ja väidab, et on oma olemuselt teistega arvestav juht, kes ei käitu agressiivselt.

Kohtuväline menetleja ei jaga menetlusaluse isiku seisukohta ja on endiselt arvamusel, et isik, kes teostab möödasõitu lubatust oluliselt kiiremini, omades sealhulgas kehtivat samalaadset liiklusalast karistust ei saa olla hoolas ja teisi arvestav, ohte tajuv liikleja, kuna ta võtab liigseid riske. Menetlusalune isik on kaebuses kohtule viidanud kahele alaealisele lapsele ja lähedastele, kelle elukvaliteet langeb olukorras, kui Ants Vihmand peaks juhtimisõiguse kaotama. Väärteoprotokolli ja kaebuse kohaselt on Ants Vihmandi elukoht XXXX.

Eeldades, et Ants Vihmandi kaks alaealist last elavad samal aadressil, ei näe kohtuvälise menetleja ametnik erilisi kitsendusi lastel oma elu normaalselt jätkata. Kuna Ants Vihmand on väitnud, et tema tööpäevad venivad sageli vägagi pikaks siis saab sellest järeldada ka seda, et neil päevadel saavad Ants Vihmandi alaealised lapsed iseseisvalt edukalt hakkama. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei raskenda Ants Vihmandi juhtimisõiguse puudumine tema kahe alaealise lapse elu oluliselt. Kommenteerimaks menetlusaluse isiku töökohtadega seonduvat toonitab kohtuväline menetleja asjaolu, et Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et töökoha kaotamine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu.

Ants Vihmand ei ole küll otseselt viidanud töökoha kaotusele, kuid väidab, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks tööl käimist. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks selgitada välja, milline mõju oleks juhtimisõiguse kaotamisel Ants Vihmandi tööelule ja selgitab seda järgnevaga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ka äärmiselt vähetõenäoline, et Ants Vihmand kaotaks töö ettevõttes, mille juhatusse ta kuulub (P. OÜ). Ettevõte on registreeritud X linna, mille piirides elab ka Ants Vihmand ise, mistõttu on menetlusalusel isikul ka juhtimisõiguse kaotades võimalik tööle ja tagasi liikuda ilma suurema vaevata.

Menetlusaluse isiku seos ettevõttega P. on nähtav kohtuvälise menetleja õiendis menetlusaluse isiku töökohtade osas ning vaadeldav ka „Google“ otsingumootori kaudu, kui sisestada otsingusse ettevõtte nimi. Kohtuväline menetleja olles vaadelnud menetlusaluse isiku varem mainitud töökohtadega seotud andmeid, ei tuvasta neist lähtuvalt, et Ants Vihmand OÜ T. nimelises ettevõttes töötaks, paraku ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud ka menetlusalune isik. Kasutades „Google“ otsingumootorit on näha, et OÜ T. on registreeritud XXXX, kuid otsingumootor annab täiendava tulemusena ka OÜ P. sarnase aadressi XXXX (vt. foto nr 1).

Eelkirjeldatust tulenevalt on kohtuväline menetleja arvamusel, et menetlusaluse isiku töö seoses OÜ T. äritegevusega saab jätkuda ka ilma juhtimisõiguseta, kuna ettevõttel on X seoseid ning X ja X vahel liigub samuti ühistransport. Ants Vihmand on oma kaebuses ka viidanud asjaolule, et tööle ja koju käimine lisaks tema igapäevasele tööajale ligikaudu tunni ning seeläbi tegelikult möönab, et tal on võimalik ka ühistransporti kasutades tööd edasi teha. KarS § 50 lg 2 järgi ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Ants Vihmand on esitanud oma venna T.V. XXXX otsuse, millest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et Ants Vihmand ise oleks KarS § 50 lg 2 nimetatud isik. Kohtuvälise menetleja arvates on menetlusaluse isiku näide lumevangi jäämise kohta fantaseerimine. Abivajaja jaoks on tegemist küll kindlasti ekstreemse olukorraga, kuid selliste sündmuste lahendamine on Päästeameti igapäevane töö ning menetlusaluse isiku vend T. kindlasti abita ei jää. Lumevangis olev sõiduk koos oma juhiga ei ole tavapäraselt eluohtlik situatsioon ning asjaolu, et ainsal võimalikul abistajal ei ole parasjagu juhtimisõigust ei sea ka abivajajat oluliselt raskemasse olukorda, kuna Päästeameti abi on vaid telefonikõne kaugusel.

Kaebuse viimased laused puudutavad SA Kadunud tegevusi inimeste otsimisel. Kohtuväline menetleja viitab asjaolule, et kadunud isikute otsinguid teostab ja koordineerib Politseija Piirivalveamet, kelle koostööpartneriks on tõesti SA Kadunud. Eelmainitud sihtasutus ühendab endas üle viie tuhande vabatahtliku ja olukorras, kus otsingule ei ole ühte lisainimest võimalik kaasata eeskätt seetõttu, et temal puudub juhtimisõigus ei muuda laiemat pilti ning abi osutatakse sellest olenemata. Menetlusaluse isik ületas piirkiirust mitte vähem kui 31 km/h.

Nimetatud kiirus jääb kvalifikatsiooni mõõtevahemiku keskmise piiri lähedale. Võttes arvesse, et süütegu on toime pandud üldkasutuses oleval teel, tõusul, kus on piiratud nähtavus ja teostades möödasõitu leiab kohtuväline menetleja, et juhtimisõiguse äravõtmine isikult, kellel on kehtiv samalaadne rikkumine on asjakohane karistus ning 2 kuuline eripiirang on sanktsiooni sisu arvestades vägagi optimaalne määr. Kohtuliku kaebemenetluse raames ilmnenud kergendav asjaolu ei anna kohtuvälise menetleja hinnangul alust karistuse kergendamiseks, kuna viimane on niigi määratud juba alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1- 52-13, p 19). Kohtuväline menetleja mõistab menetlusaluse isiku muret juhtimisõiguse kaotamise üle, kuid toonitab, et tegemist on väga selgelt tahtlikult toime pandud liiklusalase rikkumisega.

Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Ants Vihmand on tahtlikult pannud toime liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et süüdlasel oli sel korral õnne ning tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Piirkiirus ja sellest kinnipidamise kohustus on menetlusalusele isikule kui staažikale sõidukijuhile ja varasemalt karistatud juhile teada.

On äärmiselt kurb näha, et õigusaktidega kehtestatud reegleid ei täideta ning ohustatakse asjatult teisi liiklejaid. Kohtuväline menetleja märgib siinkohal, et seadusandja ei ole ette näinud erandeid liiklusreeglite täitmisest kõrvale hoidumiseks. Eeltoodu tõttu ei tohi ka möödasõidu ohutuse säilitamiseks piirkiirust ületada, kuna tegelikkuses on sellise tegevuse tulemus hoopis vastupidine. Lisaks toonitab käesoleva seisukoha esitaja, et liiklusseaduse üheks eesmärgiks on kindlate liiklusreeglitega ohutuse suurendamine ja liiklejatele õigusselguse tagamine.

Olukord, kus igaüks kehtestab omad reeglid, ei suurenda ohutust. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab Ants Vihmandi kaebuse kohtuvälise menetleja 23.10.2018. a otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil.

VTMS § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalides on 29.09.2018. a koostatud väärteoprotokoll nr AB 1507914, mille kohaselt Ants Vihmand 29.09.2018. a kell 14.28 Tõravere alevikus Nõo vallas Tartu maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga 154. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Jeep Wrangler Unlimited reg.nr XXX asulavälisel teel kiirusega 125+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega Laser Cam4 LE0166 käes hoituna distantsilt 608 m. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg

2. Muud tõendid: Videod. Väärteoprotokollile on Ants Vihamnd alla kirjutanud ja andnud järgmisi ütlusi: „Mõõdetud möödasõidul, mille ohutuks lõpetamiseks oli tarvis sõita kiiremini“.

Videosalvestisest on näha, kuidas 29.09.2018 kell 14.28.36 tumedat värvi maastur sooritab möödasõitu heledat värvi sõidukist ning reastub tagasi pärisuunavööndisse. Suurim sõidukiirus videosalvestisel jäädvustatud möödasõidu hetkel on 115 km/h. Kell 14.28.41 on Ants Vihmandi juhitud sõiduki kiiruseks juba 125 km/h ning kell 14.28.46 on sõiduki kiirus 124 km/h. Samuti nähtub videosalvestiselt, et kolmas sõiduk oli kahest eelnimetatud sõidukist oluliselt tagapool. Fotodelt videosalvestisest (3 tk) nähtub samuti, et möödasõidu hetkel kell 14:28:36 oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks 115 km/h, kell 14:28:41 oli sõiduki kiiruseks 125 km/h ja kell 14:28:46 oli sõiduki kiiruseks 124 km/h. 2 sekundit hiljem, s.o 14:28:48 liikus sõiduk, millest menetlusalune isik möödus, kiirusega 89 km/h.

Karistusregistri andmetel on Ants Vihmandil üks kehtiv väärteokaristus: Lõuna Prefektuuri 02.03.2018. a otsusega karistati A.Vihmandit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 340 eurot. Karistus täidetud 24.03.2018.a.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, Lõuna prefektuuri kirjaliku seisukoha, uurinud väärteotoimikusse kogutud tõendeid ja materjale ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et Ants Vihmandi kaebus tuleb rahuldada.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21 - 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 29.09.2018. a kell 14:28 juhtis Ants Vihmand Tõravere alevikus Nõo vallas Tartu maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga 154. kilomeetril mootorsõidukit Jeep Wrangler Unlimited reg.nr XXX, kui politsei poolt teostatud liiklusjärelevalve käigus mõõdeti Ants Vihmandi juhitud sõiduki sõidukiiruseks 125 km/h+-4 km/h, millega Ants Vihmand ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Ants Vihmandi poolt LS § 15 lg 1 p 1 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Ants Vihmand on rikkumise omaks võtnud ega ole sõidukiiruse ületamist ja sõidukiiruse mõõtmise asjaolusid vaidlustanud. Tema omakäelised süüd omaks võtvad ütlused on väärteoprotokollis. Samuti tõendab kiirusmõõturi kasutamise protokoll, et Ants Vihmand juhtis sõidukit kiirusega 125 km/h, vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-4 km/h, mistõttu arvestati lubatud sõidukiiruse ületamise määraks mitte vähem kui 31 km/h.. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav. Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kiiruse mõõtmisega seotud asjaolusid tõendavad PPA teatis 08.06.2017. a, mille andmetel mõõtmist teostanud vanempolitseiametnik Enn Virk on läbinud pädeva mõõtja koolituse ning taatlustunnistus 07.09.2018. a, mille andmetel mõõtevahend läbis kordustaatluse ja vastab esitatud nõuetele. Suurim lubatud sõidukiirus väärteo toimepanemise kohas on 90 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd mõõtmistulemusena tuvastati, et menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega 125 +/- 4 km/h, s.o kiirusega 121 km/h, siis on tõendatud Ants Vihmandi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 31 km/h. Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumise tõttu. Tegu vastab LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisule ja süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kokkuvõtvalt on sõidukiiruse ületamine väärteotoimikus olevate ja lubatud tõenditega tõendatud. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p

1 mõttes.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Ants Vihmand pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Nii kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalidest kui ka kohtule edastatud kaebusest nähtub, et gaasipedaalile vajutamine ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli Ants Vihmandi teadlik otsustus. Ants Vihmand on tõdenud, et ka tahtmatu väärtegu on rikkumine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleva süüteo puhul ei saa kuidagi rääkida tahtmatust või kogemata toimepandud rikkumisest. Arvestades, et Ants Vihmandi poolt juhitud sõiduki lõplikuks sõidukiiruseks pärast laiendmääramatuse maha arvamist saadi 121 km/h, ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et Ants Vihmand ei saanud möödasõitu teostades aru, et tema kiirus on oluliselt suurem, kui seda on antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus. Kohus ei tuvastanud Ants Vihmandi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlus on selles, kas Ants Vihmandile väärteo eest määratud karistus on vastav tema süüle ja kas karistuse määramisel on järgitud KarS § 56 sätteid. Käsitletaval juhul on Ants Vihmandile määratud LS § 227 lg 2 järgi sanktsiooni raskeim põhikaristus.

Kõigepealt käsitleb kohus kaebuses ühe karistuse kergendamise põhjendusena esitatud asjaolu, et auto kasutamine on vajalik tööl käimiseks ja juhtimisõiguse äravõtmine tekitab palju probleeme ka igapäevaelus seoses liikumisvõimetu venna sõidutamisega vajaduse tekkimisel. Ants Vihmand põhjendab karistuse raskust ka asjaoluga, et kui juhtimisõigus ära võetakse, siis tal venivad pikad tööpäevad praegusest vähemalt 2 tunni pikemaks. Lisaks peab ta vajadusel sõidutama ratastoolis olevat venda ning ta osaleb jalgrattaga ka kadunud inimeste maastikuotsingutel. Juhtimisõigus on seetõttu vajalik.

Kohus märgib, et eeltoodu ei oma tähtsust karistuse vähendamise seisukohalt. KarS § 50 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Ants Vihmandi puhul ei esine neid asjaolusid, mille tõttu temalt ei tohi karistusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust. Ants Vihmandi avaldatud perekondlikud ja tööalased asjaolud olid talle teada ka enne rikkumise toimepanemist, kuid see ei hoidnud ära tema poolt järjekordset suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Olukorras, kus juhtimisõigus on perekonnale oluline materiaalsete vahendite teenimiseks ning seeläbi igapäevase toimetuleku tagamiseks, on vajadus olla eriti hoolas, et mitte õigust rikkuda ja sellega riskida juhtimisõigusest ilmajäämisega.

Väärteomaterjalide andmetel tõendavad menetlusaluse isiku süüd süüd omaksvõtvad ütlused ja videosalvestis. Ants Vihmand on rikkumise omaks võtnud ega ole vaidlustanud sõidukiiruse ületamist ja sõidukiiruse mõõtmise asjaolusid. Ants Vihmand on selgitanud, et ta soovis mööduda ees aeglaselt, s.o umbes sõidukiirusega 70 km/h liikunud sõidukist, kuid möödasõitu alustades kiirendas sõiduk, millest ta mööduda soovis. Videosalvestiselt nähtub, et sõiduk, millest Ants Vihmand möödus, liikus kiirusega 88-89 km/h. Salvestiselt ei ole näha varasem liiklussituatsioon, st kas sõiduk liikus eelnevalt tõepoolest oluliselt väiksema kiirusega või mitte, kuid see asjaolu ei õigusta möödasõidu teostamist lubatud piirkiirust ületades. Videosalvestiselt on näha, et pikivahe tagapool liikunud sõidukiga oli piisav, et Ants Vihmand oleks saanud möödasõidu katkestada ning ohutult tagasi reastuda pärisuunavööndisse. Ants Vihmandi selgitust selle kohta, et ta peale möödasõitu lõpetamist alustas koheselt aeglustamist, kinnitab videosalvestis. Videosalvestiselt nähtuvalt oli mõõdetud möödasõidu ajal kell 14.28.36 Ants Vihmandi juhitud sõiduki kiiruseks 115 km/h, vahetult peale möödasõitu 5 sekundit hiljem juba 125 km/h ning kell 14.28.46, s.o 10 sekundit peale möödasõitu, 124 km/h.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et menetlusaluse isiku seletus liiklussituatsiooni kohta enne rikkumise tuvastamist ei vasta tegelikele asjaoludele. Menetlusaluse isiku rikkumine on tuvastatud lühikesel teelõigul, mille tõttu ei ole võimalik teha järeldusi, et menetlusaluse isiku kirjeldatud liiklussituatsioon enne möödasõitu ei vasta tegelikkusele. Videosalvestise järgi ei saa teha järeldust, mida on väljendanud kohtuväline menetleja, et teelõik oli tõusev ja mitte langev nagu väidab Ants Vihmand. Menetlusalune isik räägib langevast teeprofiilist teelõigul enne möödasõidu alustamist. Nagu öeldud, seda teelõiku videosalvestus ei kajasta. Videolt nähtav möödasõidu järgne teelõik on tõusev ja piiratud nähtavusega. Menetlusalune isik otsustas alustatud möödasõidu lõpetada ja tegi seda liiklusseadusega lubatud sõidukiiruse olulise ületamisega. Möödasõidul kiirendamine tulenes vajadusest möödasõidu teekonna lühendamiseks ja sellega võimalikult kiiresti ohtliku olukorra lõpetamiseks. Väärteotoimikus olevad tõendid ei kinnita kohtuvälise menetleja seisukohti ja ei lükka ümber menetlusaluse isiku seisukohti. Vaieldamatult oli menetlusalusel isikul võimalik möödasõit katkestada ja reastuda tagasi oma sõiduritta auto taha, millest ta möödasõitu alustas. Möödasõidu katkestamise otstarbekust põhjendab eelolev lühikese nähtavusega teelõik, kus möödasõit oli keelatud liiklusmärgiga. Menetlusalune isik on valinud käitumise, millega tema niigi lubatust suurem sõidukiirus suurenes veelgi, et ohutult reastuda enda sõiduritta sõiduki ette, millest ta möödasõitu alustas. See asjaolu kinnitab tema süü suurust ja tahtluse liiki.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1.

Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.2013. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11).

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel valinud raskemaliigilise karistuse määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Karistuse määra põhjendades on kohtuväline menetleja avaldanud seisukoha, mille kohaselt menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Kohtuvälise menetleja seisukoht karistuse liigi valikul ei ole arusaadav, kui süü suurust ei ole hinnatud suureks. Ka irdub karistuse määramine Riigikohtu seisukohtadest, mille alusel võetakse arvesse keskmine määr.

Hinnates Ants Vihmandi süü suurust võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lõikes 2 sätestatu kohaselt ületatud 10 kilomeetri võrra rohkem kui lõikes toodud alampiir 21 kilomeetrit tunnis ette näeb. Kohus arvestab ka seda, et kiiruse ületamisega kaasnevaid teisi rikkumisi ei ole tuvastatud.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Enne kaebuse esitamist menetlusalune isik tõepoolest kahetsust ei ole avaldanud. Kohus arvestab siiski karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsust, mida ta on väljendanud kohtule esitatud kaebuses.

Küsimus on selles, kas ainult raskemaliigiline karistus saab mõjutada menetlusalust isikut hoiduma edaspidi samasugustest tegudest. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistuse määramisel tuleb põhjendada, miks kergemaliigiline karistus ei hoia isikut edaspidi samasugustest tegudest ja mille tõttu kergemaliigilist karistust ei ole võimalik kohaldada.

Raskemaliigilise karistuse määramisel on kohtuväline menetleja pööranud palju tähelepanu menetlusalusele isikule ja tema teo kaudu kirjeldanud raskemaliigilise karistuse määramist. Samas nagu eelpool märgitud, on jõutud järeldusele, et süü ei ole suur ja võimaldas määrata karistuse alla keskmise määra.

Ants Vihmandi isikut arvestades tuleb karistuse mõistmisel arvestada eripreventiivseid eesmärke. Kohus põhjendab seda järgnevaga.

Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Ants Vihmandil üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest, mis on toime pandud 02.03.2018. a. Ants Vihmandit karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 340 eurot. Tähelepanu väärib, et karistus on täidetud 24.03.2018. a, kohe pärast karistusotsuse jõustumist. Kuigi varasem kergemaliigiline karistus ei ole Ants Vihmandit hoidnud uuest samasugusest väärteost, ei saa ärakantud varasemast karistusest järeldada isiku ükskõiksust temale määratud karistuste suhtes. Ants Vihmandi isikut iseloomustab aktiivne töine tegevus. Ta tegutseb ametis, millest teenib sissetulekut perele ja on vabatahtlik. Kohtuväline menetleja nimetab, et SA Kadunud on aktiivne Politseija Piirivalveameti koostööpartner, kinnitamata, et menetlusalune isik on SA Kadunud vabatahtlik. Kohtul ei ole kahtlust menetlusaluse isiku kuulumisest SA Kadunud vabatahtlike ridadesse. Tuvastatud rikkumine on menetlusalusel isikul 7 kuu jooksul teine rikkumine. Kohtul ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku arvamuses enda käitumisele, mille kohaselt ta on hooliv ja viisakas liikleja. Pärast karistuse ärakandmist poole aasta möödudes uue samasuguse väärteo toimepanemisest ei ole alust järeldada ohtlikku liiklejat olukorras, kus rikkumisega ei kaasnenud teisi rikkumisi. Kohus tuvastas KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse, mida kohtuväline menetleja ei ole seda karistuse määramisel arvestanud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada vastava sanktsiooni kergemaliigilise karistusega. Konkreetsel juhul karistuse mõistmisel ei ole vajadust arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on kergemaliigilise karistuse kohaldamine kooskõlas KarS § 56 mõttega.

Kohus rahuldab kaebuse ja teeb otsuse VTMS § 132 p 2 alusel. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi Riigikohtu seisukohti arvestades tuleks Ants Vihmandile tema süüs suurust arvestades mõista karistus keskmises määras, millest saab karistust kergendava asjaolu tõttu minna allapoole, mõistab kohus konkreetsel puhul karistuse üle keskmise määra LS § 227 lg 2 sanktsioonis antud maksimumi lähedal põhjusel, et Ants Vihmandil on kehtiv karistus samasuguse teo eest.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/