1-18-8879/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. jaanuar 2019 Kohtuasja number 1-18-8879 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi Anton Belovi (38807032212) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. detsembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Anton Belov, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Anton Belovi apellatsioon Tartu Maakohtu 21. detsembri 2018. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohus kuulutas 21. detsembril 2018 kohtuotsuse resolutiivosa, mille kohaselt tunnistati Anton Belov süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Belovilt välja ka menetluskulu, sh sundraha 1250 eurot. Samal päeval ehk 21. detsembril 2018 anti A. Belovile kätte kohtuotsuse resolutiivosa väljatrükk. APELLATSIOON 2. 7. jaanuaril 2019 esitas A. Belov Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta märgib, et ei ole kohtulahendiga nõus. Süüdistatava arvates on sundraha liiga kõrge ja ta palub määrata madalama sundraha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. KrMS § 319 lg 1 esimese lause kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg-s 1 ette nähtud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise eesmärk on see, et kohus saaks vormistada otsuse, mis sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312), kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida põhiosata kohtuotsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-94-05,

2(2) p 6). Juhtudel, kus apellatsiooniteate esitamise nõuet on rikutud, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-35-05, p 8). 4. Menetletavas asjas kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa 21. detsembril 2018. Seega tulnuks apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatada hiljemalt 28. detsembriks 2018. Selleks kuupäevaks – ega ka hiljem – ükski kohtumenetluse pool, sh A. Belov maakohtule apellatsiooniteadet ei esitanud. Seetõttu ei ole maakohus koostanud ka kohtuotsuse tervikteksti. 7. jaanuariks 2019 ehk ajaks, mil A. Belov esitas ringkonnakohtule apellatsiooni, on apellatsiooniteate esitamise tähtaeg möödunud, mistõttu ei saa apellatsiooni esitamisega lugeda apellatsiooniteadet nõuetekohaselt esitatuks. 5. KrMS § 326 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole sama seadustiku § 319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik. Kuivõrd A. Belov esitas apellatsiooni kohtuotsuse resolutiivosa peale, jättes maakohtu apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teavitamata, tuleb tema apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)