2-18-14874/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-14874

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14874 Tsiviilasi

J Ui hagi A P vastu võlgnevuse 10 391,41 euro, intressi 300,48 euro ja viivise 10 391,41 euro saamiseks Tsiviilasja hind

21 083,30 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J U (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Leho Kure (e-post leho.kure@joelahtme.ee) Kostja A P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J Ui (hageja) ja A P (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale kokku 6500 eurot.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-18-14874 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot, hageja arvelduskontole nr xxxx.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2-18-14874

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J U (hageja) esitas 04.10.2018 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas ning täiendas 22.10.2018 ja 20.11.2018, A P (kostja) vastu võlgnevuse 10 391,41 euro, intressi 300,48 euro ja viivise 10 391,41 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 11.08.2015 sõlmitud laenuleping nr 01AP, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud.

2. Kohus võttis 03.12.2018 määrusega hagi menetlusse.

3. 04.01.2019 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-14874 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled palusid kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled avaldasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Lisaks taotles hageja kohtult TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole nr xxxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled avaldasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2-18-14874

9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud (04.10.2018) riigilõivu hagiavalduse esitamisel 900 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxxx.

10. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik