1-18-5616/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. jaanuar 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-5616 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuasi

S.L-i (isikukood XXX)

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 5. detsembri 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta S.L-i määruskaebus Tartu Maakohtu 5. detsembri 2018. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.L tunnistati Pärnu Maakohtu 10. juuli 2018. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuu

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

15. novembrist 2017 kuni 15. märtsini 2018, s.o 121 päeva, ja kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23. märtsil 2018 ja lõpeb 21. septembril 2019. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 22. oktoobril 2018.

2. Tartu Maakohtu 5. detsembri 2018. a määrusega jäeti S.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 Vangla iseloomustusest ja S.L-i kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on tal

plaanis asuda elama aadressile XXX, Pärnumaa. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kelle sõnul on S.L seal ka oma tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks kindla elukoha olemasolule on positiivne ka see, et isikule on

2(4) garanteeritud töökoht ning tema suhted lähedastega on paranemise teel. Kuigi üldjoontes on S.L-i käitumine olnud rahuldav, on tal siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest.

2.2 Tegemist ei ole S.L-i esimese vangistusega. Kinnipeetav on noorele eale

vaatamata kandmas juba teist reaalset vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbis ta

enne viimast kuritegu kriminaalhoolduse ajal „Equip“ sotsiaalprogrammi. Samuti nähtub iseloomustusest, et 3. aprillist kuni 10. juulini 2017 osales S.L sotsiaalprogrammis

„Õige hetk“. Kuritegude toimepanemisega jätkamine viitab sellele, et programmid S.L-ile soovitud mõju ei avaldanud. Käesoleva vangistuse jooksul rehabiliteerivaid tegevusi ette võetud ei ole. S.L küll kinnitab, et edaspidi ta kuritegusid toime ei pane, kuid seda, mis talle vabaduses motivatsiooni pakuks või mis on elus tinginud muutuse, isik välja ei too.

2.3 Kohtu hinnangul on murettekitav ka vangla iseloomustusest nähtuv, et kinnipeetav läheb

kergelt endast välja, ei kannata kriitikat, on rünnanud nii klassikaaslast kui ka kaaskinnipeetavat. Samuti on märgitud, et kinnipeetav kahetseb enda sõnul tehtut, kuid samas

on see kahetsus formaalne. Esineb probleeme tagajärgedele mõtlemisega. Seega on

S.L konfliktiolukorras probleeme oma käitumise ohjeldamisega, mis on kaasa toonud vägivallakuriteod. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest kui ka isiku ütlustest, et

soov edaspidi kuritegelikust elust loobumiseks on olemas, kuid täpsemalt kinnipeetav murekohti, mis seaduserikkumisteni viinud on, oma käitumises analüüsinud ei ole.

2.4 Esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad S.L-i ennetähtaegset vabastamist. Samas on olemas ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal veel põhjendatud. S.L-i on varasemalt

korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, mis näitab, et temas on juurdunud õigusvastane käitumismuster. S.L-i käitumine on pikalt olnud impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt seaduserikkumiste

toimepanemise. Rehabiliteerivaid tegevusi, mille positiivsele mõjule loota, käesoleva

vangistuse jooksul läbitud ei ole. Suutmatust kehtivast korrast kinni pidada näitab ka uute kuritegude toimepanemine katseajal.

2.5 Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uueks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s 4. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui ka kohtule, et temas on tõepoolest toimunud muutused, need muutused on

pikemaajalised ja sisulised ning tal on motivatsioon ja oskused senise õiguskorda eirava käitumise muutmiseks.

3. S.L esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 S.L märgib kaebuses, et on aru saanud, et tema käitumine ja teod ei ole

ühiskonnas aktsepteeritavad. Tal on olemas korralik elukoht ja garanteeritud töökoht ehitusfirmas. Viimast peab S.L uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel eriti oluliseks, kuivõrd varem on ta pannud kuritegusid toime just varalise kasu saamiseks. Töökoha olemasolu välistab, et ta peaks uuesti varguste teel elatist teenima. Õiguskuuleka elu tagatiseks on ka see, et S.L-i vanemad on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama.

3(4)

3.2 S.L tunnistab, et on toime pannud ka vägivaldseid kuritegusid, millest viimase pani toime 2016. aasta kevadel. Pärast seda juhtumit on S.L vestelnud psühholoogide ja psühhiaatritega, millest on talle abi olnud. Viimase kahe ja poole aasta jooksul pole uusi vägivallategusid lisandunud. S.L kinnitab, et tal on olemas soov kuritegelikust elust

loobumiseks. Senise vangistuse jooksul pole S.L saanud sotsiaalprogrammides osaleda, kuid vabanedes on tal siiras soov läbida „Viharavi“ programm. Samuti soovib ta leida tugiisiku, kes teda võimalike probleemidega aitaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S.L-i

määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

5. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub

ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

6. Kolleegiumi hinnangul on S.L-i määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning

selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas

omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest

ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Vt Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas

nr 3-1-1-12-17, p 16.) Maakohus on S.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Maakohus ei jätnud S.L-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse

võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

4(4)

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S.L-i määruskaebuse Tartu Maakohtu 5. detsembri 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk