4-09-15278/20 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-09-15278

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-15278 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Piret Juuse juuresolekul Leonora Nõmmik Väärteoasi Mikhail Vaskovi kaebus Ida Politseiprefektuuri 13.07.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr 2440,09,007940, millega temale Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Mikhail Vaskov isikukood: 35910182241, töökoht xxx, elukoht xxx Mikhail Vaskovi kaitsja Vladimir Prudnikov Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS:

TÜHISTADA Ida Politseiprefektuuri 13.07.2009 otsus nr 2440,09,007940, millega Mikhail Vaskovi karistati Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 3 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Lõpetada väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 26.11.2009. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused: 24.06.2009 koostati väärteoprotokoll Mikhail Vaskovile selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Tunnistaja, Ida Politseiprefektuuri poliotseiametnik Dmitri Latt oma ütlustes (tlk.24 ja 37) selgitas, et M. Vaskovi sõiduk peatati ja alkotesti läbimisel alkomeetriga LION-500 nr.1311A-

2 391 näit oli 0,40 mg l alkoholi väljahingatavas õhus. Tunnistaja selgitas, et juhi sõnul oli ta üleeile viina joonud ja täna hakkas tööle sõitma. Juht oli rikkumisega nõus. 13.07.2009 Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr. 2440,09,007940 on Mikhail Vaskovile määratud karistuseks Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni ja LS § 74`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuistungil Mikhail Vaskov selgitas, et ta ei ole oma 31 aastase juhistaazi kestel lubanud endale ühtegi eksimust ja liikusalaste rikkumiste eest ei ole teda karistatud. Käesolev juhtum on esimene kord. Ta tarvitas alkoholi 22.06. umbes 200 gr viina ja autorooli istus 24. juunil. Ta ei arvanud, et alkometer näitab joovet. Tema enesetunne oli hea. Ta ei vaidlustanud kohapeal rikkumist, sest oli tulemusest ehmunud ja alkomeetri näitu temale ei näidatud ning ta ei tea mida alkomeetri näit näitas, kas värve või numbreid. Ta selgitas, et tal ei ole kunagi varem olnud kokkupuudet politseiga ja oli šokis. M.Vaskov kiirustas tööle ja ei teadnud, et võib nõuda vereproovi. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et temale määrati karistuseks rahatrahv tema esmast rikkumist arvestades maksimaalses suuruses ja kohaldati lisakaristust. Kaebuse esitaja ei ole nõus temale määratud lisakaristusega, palub see tühistada. Tema elukoht on xxx, kus ta elab alaliselt alates maikuust. Politseile teatas linna aadressi, sest oli selle aadressiga harjunud. Ida Politseiprefektuuri esindaja esitas kohtule avalduse ja palus kohtuistung läbi viia ilma kohtuvälise menetleja esindaja osavõtuta. Avalduses esitatud põhjendus s.o varem määratud teisel kohtuistungil viibimise põhjenduseks tõendeid ei esitatud. Seega tõlgendab kohus esitatud põhjendust paljasõnalisena. Samas avalduses palus Ida Politseiprefektuuri esindaja jätta M.Vaskovile määratud karistus muutmata. Vastavalt VTMS § 126 lg 3 kohtuvälise menetleja mitteilmumine kohtuistungile ei takista kaebuse kohtulikku arutamist. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja tuvunud väärteomaterjalidega leidis, et Mikhail Vaskovile 13.07.2009 Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr. 2440,09,007940 määratud karistus Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni ja LS § 74`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb tühistada ja menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis: Politseiametnikud A N ja D L kontrollisid 24.06.2009 Mikhail Vaskovi poolt juhitavat sõidukit Kiviõli tee maja nr.10 juures Lüganuse vallas. Tunnistaja D.L ütlustest ei nähtu sõiduki kontrollimiseks esinenud põhjendusi juhi sõidustiili kohta ega ka alkoholi lõhna tundmise kohta M.Vaskovi suust ega tema auto salongist. Samuti ilmneb D.L ütlustest M.Vaskovi ütluste alusel, et M.Vaskov oli umbes 200 gr alkoholi tarvitanud 22.06. s.o üle 1,5 ööpäeva tagasi. Muid tõendeid alkoholi tarvitamise kohta ei ole kogutud. Kohus leiab, et tunnistaja D.L ütlused on üldsõnalised ja kinnitavad üksnes testi läbiviimist. Kohus leidis, et kohtuistungi edasilükkamine ja tunnistaja D.L täiendav ülekuulamine M.Vaskovi alkoholi tarvitamise tunnuste ilmnemise osas ei ole küllaldaselt põhjendatud. Tunnistaja ei selgitanud eelnimetatud asjaolusid oma ütlustes 24.06. kell 7.00 M.Vaskovi alkoholi tarvitamise tunnusteid ei ole kantud ka kirjeldusena väärteoprotokolli vastavalt LS § 15`8 lg 3 sätestatud nõudele. Kohus ei pea veenvaks asjaolu, et neli kuud hiljem peale toimunud sündmust ametnik mäletab üksikasjalikumalt kui vahetult peale selle toimumist kui koheselt on fikseerimata vajalikud olulised asjaolud ja kui politseiametnik igapäevaselt arvukate samalaadsete juhtumitega on tööalaselt kokku puutunud. M.Vaskovi selgitustest nähtub, et ta on pika staaziga autojuht ja seetõttu on küllaldaselt põhjendatud tema reaktsioon politseiametniku kontrolli tulemustest teavitatuna tõsiselt ehmuda ja esmaseid ütlusi enda kahjuks anda. V.Vaskov ei pea võimalikuks, et alkomeetri näit oli selline nagu politseiametnik temale ütles ja ei ole veendunud selle õigsuses.

3 M.Vaskovile koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista abil nähtub, et juhi sõidustiil oli kindel kõne ja reaktsioonivõime olid normaalsed, kõnnak kindel, aja ja koha tajumine selge, sõidukist väljumine normaalne. Samas protokollis aga ei ole eelnimatetud loetletud tunnused seondatavad protokollis kajastatud tunnustega: alkoholilõhna olemasoluga suust ja ka märjad ja läikivad silmad. Viimatinimetatud kaks tunnust on vastuolus eeltoodud tunnustega ja ei ole ka lahti seletatud tunnistaja ütlustes. M.Vaskovi ütlused eitavad alkoholi tarvitamist ja alkoholijoobes sõiduki juhtimisele asumist. Kohus arvestab käesoleva väärteoasja menetlemisel seisukohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2009 otsuses nr. 3-1-1-83-09 (punktis 10.) järgnevat: 1. juulil 2009. a, hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) sätted. Nende sätetega muudeti ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni. 1. juulil 2009. a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Vastavalt Politseiseaduse (RT I,1990,10,113) § 15`8 lg 1 sätetele, (jõustusid 01.07.2009,) (1) Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. ( 3) ... Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhuvõi veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele kirjeldab politsei isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid.

Seega leiab kohus, et M.Vaskovi suhtes läbiviidud alkoholi tarvitamise test indikaatorvahendiga ei saa olla tõenduslikuks aluseks isiku süü tuvastamisel LS § 74`19 lg 1 sätete rikkumises ja tema eelnimetatud sätte järgi karistamise ostuse vastuvõtmisel kohtuvälise menetleja poolt. M.Vaskovi ei kontrollitaud tõendusliku alkomeetriga ja sellise kontrolli läbiviimise kohta väärteomaterjalides tõendid puuduvad. Juhindudes Riigikohtu 11.11.2009.a. kohtuotsuses nr.3-3-3-103-09 punktis 11 väljendatud seisukohast peab väärteoprotokoll kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks. Mikhail Vaskovile 24.06.2009 koostatud väärteoprotokollis on vaid fikseeritud sõnad, et „juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes“. Väärteoprotokollis ei kajastu alkomeetri näit ja selle tutvustamine juhile, ega muude tunnuste kirjeldused, mis kinnitavad juhi alkoholijoobe seisundit. Samas ei pea kohus ka küllaldaselt põhjendatuks Mikhail Vaskovile määratud karistust liiklusseaduse vastava sätte maksimaalmääras ja lisakaristuse kohaldamisega, kui isikul varasemad rikkumised täielikult puuduvad. Seega tuleb Mikhail Vaskovile 13.07.2009 Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr. 2440,09,007940 määratud karistus Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni ja LS § 74`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb tühistada ja menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtunik Loretta Pikma