2-17-9912/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-9912

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Tsiviilasi

Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest

Arenduse (likvideerimisel) vastu vara jaotusplaani

koostamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Polaris Invest (registrikood 10640769),

lepingulised esindajad Mirjam-Mari Marastu ja Carmen

Tars

Kostja Osaühing Saarest Arenduse (likvideerimisel,

registrikood

11237567),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) taotlus võtta

tõendina vastu Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7902.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsus, milles maakohus hagi

rahuldas ja kohustas Osaühingut Saarest Arenduse (likvideerimisel) koostama

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) vara jaotusplaani, samuti

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud

osas, milles maakohus jättis Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

17. mai 2018 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata, on otsus

jõustunud.

3. Jätta Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

vastu vara jaotusplaani koostamiseks läbi vaatamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Osaühingu Polaris Invest kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2 (6)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK

1. Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas 27. juunil 2017 Harju Maakohtule hagi Osaühingu

Saarest Arenduse (likvideerimisel, kostja) vastu vara jaotusplaani koostamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja talle kuulub osa nimiväärtusega 4 000 krooni.

Tsiviilasjas nr 2-16-1367 määrati kostjale likvideerija ning 7. novembril 2016 avaldati

likvideerimisteade. Seega oli nõuete esitamise tähtaeg kostja likvideerimismenetluses

7. märts 2017. Hageja esitas 6. märtsil 2017 kostja likvideerimismenetluses kolm nõuet ning

nõude esitas ka SeaMaker OÜ. Likvideerija vaidles nimetatud nõuetele vastu. Likvideerija

koostas kostja lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017 ning esitas selle osanikele tutvumiseks

27. aprillist 2017. Vara jaotusplaani likvideerija ei koostanud. Eeldusel, et tsiviilasjas nr 2-17-

7902 rahuldatakse hagi kostja juhatuse liikme vastu kahju 428 208,05 euro hüvitamiseks, on

hagejal õigus saadud varalistest vahenditest likvideerimishüvitisele 1/10 nimetatud summast,

s.o 42 820,81 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

Antud juhul puuduvad nii vara kui ka asjakohased nõuded. Käesolev menetlus pole kohane

menetlusviis võlaõiguslike nõuete selgeks vaidlemiseks. Hageja poolt viidatud ebatäpsus

nõuete esitamise tähtaja osas ei oma mingeid tagajärgi, kuna likvideerija koostas kostja

lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017, arvestades kõigi selle kuupäevani esitatud nõuetega. Väite

esitamine nõude kohta ei tähenda nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud võlaõiguslikku hagi

kostja vastu. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 215 lg-te 1 ja 4 koosmõjust on hagejal kohtusse

pöördumise õigus kahe asjaolu üheaegsel esinemisel. Esiteks peab olema koostatud jaotusplaan

ja teiseks, likvideerija peab selle tegemisel rikkuma seaduse või põhikirja nõudeid. Kuna hagis

ei viidata jaotusplaani olemasolule, samuti ei tooda seal välja ühtegi seaduse ega põhikirja

rikkumist, siis puudub hagejal subjektiivne õigus kohtusse pöörduda. Hageja nõue oli 50 eurot,

mis deponeeriti tema kasuks, ja muid nõudeid pole.

3. Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning kohustas

kostjat koostama vara jaotusplaani.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohus lähtus ÄS §-st 213 ja leidis, et kostja likvideerimismenetluses oli võlausaldajatel

nõuete esitamise viimaseks tähtpäevaks 7. märts 2017, kuna likvideerimismenetluse teade

avaldati 7. novembril 2016. Hageja esitas nõude 6. märtsil 2017 ning samuti esitas nõude

SeaMaker OÜ. Nimetatud nõuetest arvestas likvideerija üksnes nõudega summas 50 eurot.

Maakohus tugines ÄS § 215 lg-tele 1 ja 3 ning asus seisukohale, et kostja likvideerija on

kohustatud koostama äriühingu vara jaotusplaani ka olukorras, kui äriühingule väidetavalt vara

ei kuulu. ÄS § 215 lg 3 näol on tegemist imperatiivse sättega ning vara jaotusplaan tuleb

3 (6)

koostada ka juhul, kui äriühingule vara ei kuulu. Nimetatud säte on vähemusosanikke kaitsev

säte.

Kostja seisukoht, et tal puudub vara, on ennatlik, kuivõrd maakohtu menetluses on tsiviilasi

nr 2-17-7902, milles hageja esitas nõude TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ vastu kahju

hüvitamiseks. Seega võib kostjale hagi täielikul või osalisel rahuldamisel kuuluda vara, mida

osanike vahel jagada.

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et hageja

õigusabikulud on põhjendatud kokku 11 t ja 42 min ulatuses, s.o rahaliselt 1 170 eurot. Samuti

kuulub hagejale hüvitamisele hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 1 470 eurot (= 1 170 + 300).

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks näeb ÄS § 215 lg 1 ette üksnes järelejäänud vara osas jaotusplaani koostamise,

välistades selle koostamise, kui vara puudub. Maakohus seevastu leidis, et vara jaotusplaan

tuleb koostada vaatamata sellele, kas äriühingul vara on. Järelejäänud või jaotamisele kuuluva

vara olemasolu pole maakohus tuvastanud. Hageja pole järelejäänud vara välistavat lõppbilansi

vaidlustanud, vaatamata sellele, et ÄS § 215 lg 4 andis selleks võimaluse.

Teiseks ei ole vaidlustatud otsus täidetav. Otsusest jääb arusaamatuks, millist varajaotusplaani

peab kostja likvideerija esindusel koostama ning milliseid sooritusi temalt nõutakse. Maakohus

ei tuvastanud järelejäänud vara olemasolu, mistõttu jääb selgusetuks, milline saab olla

jaotusplaan olematu vara osas.

Kolmandaks puudub vaidlustatud otsuses tõendite ja kostja vastuväidete analüüs. Maakohus

jättis hindamata tõendid, sh selle, et kehtib lõppbilanss, mis välistab järelejäänud ja jaotamisele

kuuluva vara olemasolu. Samuti jättis kohus kajastamata ja hindamata likvideerija 30. mai 2017

aruande, millest nähtub, et hageja nõue on arvesse võetud ja raha deponeeritud tema kasuks,

ning analüüsimata 8. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse, mis kinnitas bilansi ja majandusaasta

aruande. Neist dokumentidest tuleneb jaotatava vara puudumine. Maakohus ei hinnanud ka

likvideerimisaruannet. Likvideerimismenetluses on esitatud vaid hageja 50 euro suurune nõue,

mis on hageja kasuks deponeeritud

Neljandaks ei anna seadus hagejale subjektiivset õigust nõuda varajaotusplaani koostamist.

Puuduvad ÄS § 215 lg-te 1 ja 4 eeldused varajaotusplaani koostamiseks.

Viiendaks jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited hageja menetluskulu nimekirjale.

Hagejal puudusid menetluskulu nimekirjas viited arvetele ja kusagilt ei nähtu kulu kandmist.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

6. Ringkonnakohus teatas 6. detsembri 2018 määrusega pooltele kavandatavast hagi

läbivaatamata jätmisest ning andis hagejale võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud

tähtpäevaks oma arvamust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja

hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks (tl

188 ja pöördel). Dokumentaalseks tõendiks on Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus

4 (6)

tsiviilasjas nr 2-17-7902, millega kostja soovib tõendada oma väidet, et jaotamisele kuuluva

vara tekkimine on ebatõenäoline, kuna hageja kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu.

Hageja ei ole taotluse osas seisukohta esitanud.

9. Kolleegium leiab, et kostja 17. detsembri 2018 dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

Teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes.

Kolleegiumi hinnangul on dokumentaalse tõendina hinnatav ka jõustumata lahend, arvestades

küll seda, et jõustumata lahendi alusel ei saa hinnata selle sisu, st kas sellega on mingi asjaolu

tuvastatud või mitte. Samuti on täidetud tõendi esitamise n-ö formaalne eeldus TsMS § 652 lg

3 p 2 alusel, sest tõend tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ja ka pärast

apellatsioonkaebuse esitamist.

Esmalt märgib kolleegium, et tõendada ei ole vaja asjaolu, mis ei ole vaidlusalune. Hageja on

19. detsembri 2018 menetlusdokumendis võtnud omaks, et sellise kohtuotsuse on Harju

Maakohus 17. detsembril 2018 teinud.

Lisaks sellele pole käesolevas menetlusetapis tõendi vastuvõtmine põhjendatud, sest

ringkonnakohus jätab määrusega hagi läbi vaatamata. Selle menetlustoimingu raames ei saa

kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja

tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust perspektiivikusest. Kuna vastavat

kohtuotsust kui tõendit ei tule hinnata, siis ei tule seda ka asja materjalide juurde võtta.

Dokument on esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

10. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on hageja kostja osanik, kellele kuulub äriühingu osa

nimiväärtusega 4 000 krooni. Kostja on likvideerimisel ja likvideerija on koostanud kostja

lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017. Hageja nõuab kostja vara jaotusplaani koostamist.

Hageja nõude aluseks saab olla ÄS § 215 lg 1, mille kohaselt pärast kõigi võlausaldajate nõuete

rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel

järelejäänud vara jaotusplaani. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui bilansi või vara jaotusplaani

koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või osanike koosoleku otsuseid, võib

kohus osanike, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, hagi alusel otsustada

uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada

kahe kuu jooksul, alates bilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele

teatamise ajast. Kostjaks on osaühing.

Praegusel juhul nõuab hageja kostja osanikuna vara jaotusplaani koostamist ning leiab, et

tegemist on kohustusliku likvideerimisetapiga ja vara jaotusplaan tuleb koostada ka juhul, kui

äriühingule väidetavalt vara ei kuulu. Ka oma täiendavas 19. detsembril 2018 esitatud

seisukohas tugineb hageja sellele, et hageja subjektiivset õigust on rikutud, sest likvideerija

otsustas vara jaotusplaani jätta koostamata enne, kui on teada, kas kostjale vara tekib. Harju

Maakohus menetles nõuet, milles hageja nõudis kolmandatelt isikutelt kahju hüvitamist kostjale

(tsiviilasi nr 2-17-7902). Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus, millega jäeti hagi

rahuldamata, ei ole jõustunud.

11. Kolleegium leiab, et hageja õiguste rikkumine on kirjeldatud asjaoludel võimatu.

12. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p-de 1

ja 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi

menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude

õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi,

mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude

põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi

5 (6)

õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata

juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

13. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et seadus ei sätesta võimalust nõuda

jaotusplaani koostamist, seda ennekõike veel olukorras, kus likvideerimisel äriühingul

järelejäänud vara puudub.

Esmalt, vara jaotusplaani koostamise eelduseks on, et likvideerimisel jääb järele vara ning

jaotusplaan koostatakse järelejäänud vara suhtes. Praeguses asjas on likvideerija koostanud

lõppbilansi, mis välistas järelejäänud vara olemasolu. Lõppbilanssi vaidlustatud ei ole.

Teiseks, selleks, et tekiks ÄS § 215 lg 4 alusel nõudeõigus, peab olema koostatud jaotusplaan,

mille koostamisel ei ole likvideerija järginud seaduse või põhikirja nõudeid või osanike

otsuseid. Seega annab nimetatud säte osanikule õiguse nõuda uue vara jaotusplaani koostamist.

Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole.

Kolmandaks, kolleegiumi hinnangul puudub hagejal hagis kirjeldatud asjaoludel n-ö

hagemisõigus, ehk õiguskaitsevajadus. Olukorras, kus äriühingu likvideerimisel järelejäänud

vara puudub ning hageja likvideerimismenetluses esitatud nõue 50 eurot on hagejale tasutud, ei

saa hagejal olla ei osaniku ega võlausaldajana õiguslikku huvi nõuda jaotusplaani koostamist.

ÄS § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha

hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara

jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

teisiti. Seega, kui allesjäänud vara, mida jagada, ei ole, siis puudub vajadus ka jaotusplaani

järele. Hagejal ei saa olla õigustatud huvi selleks, et likvideerija koostaks jaotusplaani, milles

järelejäänud vara kajastatakse suurusega 0 eurot.

14. Hageja väidab, et vara jaotusplaani ei saa teha enne tsiviilasja nr 2-17-7902 menetluse

lõppemist. Hageja on ise asjaoluna välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-17-7902 on Harju Maakohus

jätnud 17. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata, kuid otsus ei ole jõustunud. Kolleegiumi

hinnangul ei õigusta see asjaolu hageja kohtusse pöördumist, sest vara võimalik tekkimine

tulevikus ei anna alust kohustada kostja likvideerijat olematu vara suhtes jaotusplaani

koostama.

15. Vastates hageja väitele tulevikus tekkiva vara kohta, märgib kolleegium, et sellist olukorda

reguleerib ÄS § 218 lg 2, mis sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et

osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad.

16. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata

põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

Kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja

menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi

jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse (TsMS § 657 lg 3). Hagi läbi vaatamata

jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

17. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb

muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus

muudab käesoleva määrusega maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, juhindub

kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning

6 (6)

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui

avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu,

et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu

nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja

jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lõike 4 esimese

lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

18. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest