4-18-6135/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. jaanuar 2019 Kohtuasja number 4-18-6135 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Aleksei Domrinile (isikukood 38801193728) asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. novembri 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja Aleksei Domrin Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 29. novembri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 21. augusti 2016. a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008278 karistati Aleksei Domrinit karistusseadustiku (KarS) § 218 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot. Otsus jõustus 6. septembril 2016. 2. A. Domrin ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. 5. detsembril 2016 alustati tema suhtes täitemenetlust. 3. 23. novembril 2018 esitas Põhja prefektuur Tartu Maakohtule taotluse rahvatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt ei ole A. Domrin rahatrahve tasunud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita. Seega on alust arvata, et A. Domrin hoiab rahatrahvi tasumisest kõrvale. Vaidlustatud kohtumäärus 4. Tartu Maakohus rahuldas 29. novembri 2018. a määrusega taotluse ja asendas A. Domrinile Põhja prefektuuri 21. augusti 2016. a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008278 karistuseks mõistetud rahatrahvi 25 trahviühikut summas 100 eurot 2 päeva arestiga. Kohus määras ka,

2(3) et aresti kandmiseks peab A. Domrin ilmuma oma elukohajärgsesse arestimajja kümne päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. 5. Maakohus ei pidanud reaalseks, et kriminaalja väärteokorras karistatud A. Domrin, kellel on nii riigi kui ka kannatanute ees hulgaliselt rahalisi võlgnevusi, suudaks tasuda väärteoasjas nr 2317,16,008278 mõistetud rahatrahvi. Kohtutäitur on kontrollinud A. Domrini varalist olukorda ja selgitanud välja, et tal ei ole vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Täitur teatas täitmise võimatusest. A. Domrinile määratud rahatrahv tuleb asendada kahe päeva arestiga. Asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine A. Domrinile ei ole põhjendatud. Üldkasuliku töö määramine eeldab selle tegemiseks distsiplineeritust ja tahet, mida A. Domrinil ei ole. Vabaduses viibimise aega kasutas ta üha uute (valdavalt varavastaste) süütegude toimepanemiseks. A. Domrini kuritegelikku käitumist on soodustanud tema sõltuvus narkootilistest ainetest ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Domrin. A. Domrin palub seoses kõikide sotsiaalsete probleemide ja Töötukassas registreerimisega võimalust minna aresti kandma pärast 5. jaanuari 2019. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 194 lg 1 kohaselt määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires. Teisisõnu tähendab see, et ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse õiguspärasust ja põhjendatust kaebuses taotletud osas. A. Domrin ei vaidlusta Tartu Maakohtu otsustust asendada KarS § 72 lg-te 1 ja 2 ning VTMS § 211 lg 1 alusel temale väärteoasjas nr 2317,16,008278 mõistetud rahatrahv kahe päeva arestiga. Ta palub üksnes võimalust kanda arest ära pärast 5. jaanuari 2019. Sellist soovi põhjendab A. Domrin väga napisõnaliselt, s.o teeb üldsõnalise viite sotsiaalsetele probleemidele ja vajadusele registreerida end Eesti Töötukassas. Tartu Maakohtus 29. novembril 2018 toimunud kohtuistungil ei ole A. Domrin avaldanud, et aresti kandmine kohtu määrataval ajal ei ole võimalik. 8. Tartu Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks A. Domrini määruskaebust rahuldada. Maakohus määras, et A. Domrin peab ilmuma aresti kandma kümne päeva jooksul määruse jõustumisest. VTMS § 199 lg 2 kohaselt suulises menetluses tehtud kohtumäärus jõustub, kui määruskaebe tähtaeg (15 päeva) on möödunud ja lahendit ei ole vaidlustatud. A. Domrin esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse esitamise tõttu kohtumäärus ei jõustunud. Tartu Maakohtu määrus jõustub, kui möödub käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaeg ning A. Domrin ei esita selle peale kaebust. Juba praeguseks on aga tekkinud olukord, kus maakohtu lahendi vaidlustamise tõttu saab A. Domrin asuda arestikaristust kandma tema soovitud ajal, s.o pärast 5. jaanuari 2019. Tema määruskaebuse rahuldamiseks ei ole seega alust. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja A. Domrini määruskaebuse rahuldamata. 10. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu

3(3) võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)