2-18-17884/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-17884

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Irina Simanis vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1683 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Marilin Palts; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Irina Simanis, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Irina Simanise vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Irina Simaniselt (Simanis) (ik XXX) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks välja:

2.1. 1580 (üks tuhat viissada kaheksakümmend) eurot ja 1 sent (sealhulgas põhivõlg 1148

eurot 61 senti, intress 101 eurot 92 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis summas

329 eurot 57 senti).

2.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 27. novembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt 26. novembri 2018. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist suuremas summas kui 329 eurot 57 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Irina Simanise kanda.

7. Mõista Irina Simaniselt (Simanis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 320

(kolmsada kakskümmend) eurot.

8. Mõista Irina Simaniselt (Simanis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava

osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 5. detsembril 2018. Kostja, kellele kohus on

andnud kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on Placet Grupp OÜ ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a laenulepingu

XXX, XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX, XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX ja

XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX. Placet Grupp OÜ andis kostjale iga laenulepingu alusel

laenu 500 eurot. Kostja kohustis tagastama laenu ja tasuma intressi maksegraafikus ette nähtud

ajal. Kostja jättis laenu ja intressi osamaksed osaliselt tasumata. Placet Grupp OÜ ütles sellest

tulenevalt laenulepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 järgi üles: XXX alates

16.11.2017, XXX alates 15.11.2017, XXX alates 26.02.2018 ja XXX alates 04.07.2018. Placet

Grupp OÜ loovutas 10. juulil 2018. a kostja vastase nõude hagejale. Hageja võib seega VÕS

§ 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenu tagastamist

summas 1148,61 eurot ja intress maksmist summas 101,92 eurot. Selles osas tuleb hagi

rahuldada.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari

2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 46,93% aastas. Hageja

võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 46,93% aastas. Hageja saab

ajavahemiku 17. november 2017 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 73,96 (153,39 *

46,93 * 375/365 / 100) eurot.

Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 43,02% aastas. Hageja

võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 43,02% aastas. Hageja saab

ajavahemiku 16. november 2017 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 122,45 (276,31

* 43,02 * 376/365 / 100) eurot.

Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 32,54% aastas. Hageja

võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 32,54% aastas. Hageja saab

ajavahemiku 27. veebruar 2018 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 65,72 (270,02 *

32,54 * 273/365 / 100) eurot.

Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 37,82% aastas. Hageja

võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 37,82% aastas. Hageja saab

ajavahemiku 5. juuli 2018 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 67,44 (448,89 * 37,82

* 145/365 /100) eurot.

Hageja võib seega nõuda kostjalt 26. novembri 2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist summas 329,57 (73,96 + 122,45 + 65,72 + 67,44) eurot. Selles osas tuleb hagi

rahuldada. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt 26. novembri 2018.

a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist suuremas summas kui 329,57 eurot.

Alates 27. novembrist 2018 tuleb viivis VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi on rahuldatud üle 99% ulatuses. Menetluskulud tuleb seega TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 225 eurot ja esindajakulu

960 eurot, kokku 1185 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist

kohtumenetluses.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva

tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja

esindajakulu põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 320 eurot (225 + 95). Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 320 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik