4-18-6080/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6080

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6080 (2302,18,012525) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

F.B kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 7. novembri 2018. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,012525, millega karistati F.B liiklusseaduse ( )

1 ja LS § 207 lg LS § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lõike 1 ja LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o eurot Menetlusalune isik F.B (isikukood XXX xxx) ; Kaitsja

Vladimir Kolga, Eesti Õigusüroo OÜ, Endla 15, Tallinn Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § st 2, § § -st 120, 132 p- -st 133 ja -st 134 maakohus otsustas:

1.

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

7. novembri 2018. a otsus F.B väärteoasjas nr 2302,18,012525 karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.

2. d Teha tühistatu osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv

50 trahviühikut, s.o 200 eurot tuleb KarS § 66 lg- 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie te ) kuu jooksul alates kohtuotsuse , s.o igakuiselt 40 eurot jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220151967943.

3. tud rahatrahvi tasumise VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osasta tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § kümne päeva

-le 202 lahendi koopia jooksul kohtutäiturile.

4-18-6080

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Rahuldada F.B kaitsja kaebus osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. (30)

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

7. novembri 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,012525 karistati F.B LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lõike 1 ja LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut . Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt , s.o 200 eurot juhtis menetlusalune isik

7. novembril 2018 kell 17:46 Tallinnas xxx tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit na puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi , esmase juhiloa omaja

tunnusmärgid, hea nähtavuse tingimustes põlesid tema juhitud mootorsõidukil esimesed udutuled koos lähituledega. käitumisega rikkus menetlusalune isik Kirjeldatud

LS § a määruse nr 77 lg

73 lg 2 ning majandusja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. nõudeid ja pani toime LS § 207 lg-s 1 sätestatud väärteo

, samuti rikkus ta LS § 106 lg 3 ja § 42 lg 1 -s 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg sätestatud väärteo.

2. Kiirmenetluse ot aristus tuleb susega määrati, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud k tasuda ositi. Viimase osamakse tasumise tähtpäevana on märgitud 7. märts 2019. Kuna kohtuvälise menetleja otsuses ei ole osamaksed määratletud teisiti, järeldab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pidi isik tasuma rahatrahvi nelja kuu jooksul (7. november 2018 – 7. märts 2019) igakuiselt võrdsetes osades, s.o 50 eurot kuus. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

3. Kaebuses palub kaitsja t

7. novembri 2018. a kiirmenetluse ühistada kohtuvälise menetleja otsus nr 10220151967943 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest F.B süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et F.B täitis oma teoga väärteokoosseisu ning puudub väärteomenetluse lõpetamise alus, siis muuta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 7. novembri 2018. a otsus F.B-le mõistetud rahatrahv vähendada rahatrahvi kuni 10 trahviühikuni, mis on 40 i suuruse osas ning eurot. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et F.B täitis oma teoga väärteokoosseisu ning ei ole alust otsus rahatrahvi tasumise mõistetud rahatrahvi vähendamiseks, siis tühistada aja osas ja määrata KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel, et rahatrahvi 200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o igakuuliste maksetena 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse esitaja kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui kohus leiab, on nõus et tuleb kaebus lahendada kohtumenetluses, siis kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta.

4-18-6080

Kohtuvälise menetleja vastus

4. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu kaitsja poolt kaebuses esitatud taotlustele. Kõik liiklusalased rikkumised on väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud ja oma süüd on tunnistanud ka menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik on kõik temale etteheidetavad väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu kõik väärteod on toime pandud ühe teoga KarS § 63 lg 1

ja alusel määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 207 lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 207 lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel, s.o rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud, et menetlusalusel isikul puuduvad eelnevad karistused, ta aitas igati kaasa menetluse läbiviimisel ning tunnistas oma süüd. suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede Liikluses on aga juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama juhti seaduskuulekusele ja tunduma ühiskonnas õiglane. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puuduvad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk ja algaja juhi tunnusmärgid täidavad liiklusohutust tagavaid eesmärke, mistõttu ei ole vaadeldavate väärtegude puhul tegemist vähetähtsate rikkumistega ega vähest avalikku huvi omavate rikkumistega. Kohtuväline menetleja palub jätta kiirmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt VTMS § 120 lgle 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

6. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus . Kohus kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud etteheidetava gude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. te te

9. LS § 106 lg-st 3 tulenevalt peavad autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

4-18-6080

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et F.B-le on väljastatud esmane juhiluba kehtivusajaga 11. detsember 2017 kuni 10. detsembrini 2019. Seega oli väärteo toimepanemise ajal F.B puhul tegemist LS § 106 lg-s 3 nimetatud isikuga, kellele on väljastatud esmane juhiluba. Väärteotoimikus olevalt riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestiselt nähtub, et sõidukil puudusid taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

Menetlusaluse isiku enda kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et vastav tunnusmärk puudus ka ees. F.B tunnistab teo toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses. Seega rikkus menetlusalune isik LS § lg nõudeid ja pani sellega toime LS § 207 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

10. LS § 42 lg 1 alusel võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. LS § 2 p 10 alusel on halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, veeja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui

300 meetrit. Väärteotoimikus olevalt riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestiselt nähtub, et teo toimepanemise ajal oli pime, sademeteta ja tee valgustus tagas nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt põlesid tal teo toimepanemise ajal eesmised udutuled koos esituledega, sest eelmistel päevadel on olnud udune ilm. F.Bunnistab teo toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 42 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 242 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

11. LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõenda etega ja tähtajad takse liiklusregistri andm on sätestatud a määruse nr 77 lg majandusja kommunikatsiooni ministri 18. juuli 2011. -s 6.

Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil xxx xx registreerimisnumbrimärgiga lõppes tehnoülevaatus 30. juunil xxx 2018. Maanteeameti

liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki omanik on F.B . Seega väärteo toimepanemise ajal puudus menetlusaluse isiku poolt juhitaval sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja sellega rikk

- us ta LS § 73 lg 2 nõuet ja pani toime LS § 207 lg s 1 sätestatud väärteo.

12. Subjektiivsest küljest on te Isiku ütlustest nähtub, et ta ei od toime pandud hooletusest. veendunud enne sõitma asumist liiklusnõuete täitmises. uhil on kohustus enne sõitma asumis J t veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

13. Seadusandja on LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 t

on ette rahviühikut. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest näinud karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kuna LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 207 lg 1 t karistust ettenägeva sätte järgi. kui rangeima

14. V -le 1 astavalt KarS § 56 lg on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

4-18-6080

õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikule mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus eeskätt erinevat liiklusalast rikkumist. Tegusid üksikult arvesse seda, et toime pandi kolm

hinnates ei ole tegemist suurte rikkumistega, kuid tegude rohkust kogumis hinnates on süü keskmine. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Samuti arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ei ole varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud karistusmäära keskmises määras ja kohtu hinnangul on see proportsionaalne toimepandud tegudega.

15. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks lõpetada väärteomenetlus otstarbekusest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et F.B, isikuna, kellele on väljastatud esmane juhiluba vähem kui aasta enne teo toimepanemist, pani ühe teoga toime mitu erinevat liiklusalast rikkumist. kohtu hinnangul avalik huvi selle Kuigi tema süü ei ole suur, esineb

vastu, et algaja juhi rikkumisele reageeritakse piisava rangusega, et tagada liiklusohutus. Esmase juhiloa omaja peab olema liikluses eriti tähelepanelik ja näitama üles piisavat hoolsust seaduse järgimisel.

16. Kaebuse esitaja palus

10 kuu jooksul. ühe alternatiivina määrata rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kohus rahatrahvi tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi, seejuures ei saa määratud tähtaeg ületada ühte aastat. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku majandusliku seisundi kohta. Samuti ei ole määratud rahatrahv, s.o 200 eurot niivõrd suur summa, et oleks põhjendatud selle tasumine jagada 10 kuu peale. Siiski malikuks kohus peab või tühistada kohtuvälise menetleja

otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas (otsuse täitmine ositi nelja kuu jooksul) ja määrata rahatrahvi tasumine ositi viie kuu jooksul, s.o igakuiselt 40 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik